|
 |
Eesti Loodus 2008/9 | SISUKORD
| EL küsib EL 2008/9 |
|
Miks on meie suvi ja sügis olnud nii vihmased? |
| Seda küsimust esitatakse viimasel ajal õige tihti nii sünoptikutele kui ka klimatoloogidele. Ja miks on tänavune suvi olnud väga lühike? |
Kuidas edeneb Eesti looduskaitse reform? |
| Keskkonnaministeeriumis alustati selle aasta juunikuus keskkonnakonnahalduse ümberkorraldamist. Augusti lõpu ja septembri alguse diskussioonides vahetati agaralt mõtteid üksnes looduskaitse eelseisvate muudatuste üle. |
|
| Sõnumid EL 2008/9 |
|
Ökofestival tõi Põlvamaale tuhandeid loodusesõpru |
Eelviimasel augustinädalal peetud Põlvamaa järjekordse ökofestivali “Rohelisem elu 2008” kursused, retked, seminarid ja suviselt soe lõpuüritus meelitasid tuhandeid loodusesõpru üle kogu Eesti.
Festivali kursustel ja retkedel olid kõik kohad täis ning osalejate tagasiside läbinisti positiivne. Kohale oli tuldud nii Saare- kui ka Läänemaalt ja Tallinnast, lähematest paikadest rääkimata. |
Keskkonnaõiguse keskus hakkab tasuta keskkonnaõigusabi andma |
| Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) on käivitanud projekti, mille raames on üksikisikutel ja keskkonnaorganisatsioonidel võimalik saada KÕKi juristidelt tasuta keskkonnaõigusabi. Tasuta õigusabi antakse selliste näidisjuhtumite puhul, mis aitavad leida lahenduse praktikas korduvalt ette tulnud probleemidele või juhtida tähelepanu õigusaktide puudujääkidele. |
Eesti noorte geograafiatundjate suur olümpiaadiedu |
Eesti keskkooliõpilased võitsid augusti esimeses pooles Tuneesias Kartaagos peetud rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil kaks kuldmedalit ning hõbe- ja pronksmedali.
Võistlusel osales Eestist neli 12. |
Jäätmekäitluse aluseks on uus jäätmekava |
21. augustil kiitis vabariigi valitsus heaks ja otsustas riigikokku saata keskkonnaministeeriumi ette valmistatud eelnõu, millega tunnistatakse kehtetuks kuus aastat tagasi vastu võetud üleriigiline jäätmekava.
2002. |
Olümpiamängude ilmaennustusseadmed tõotavad kasu ka Eestile |
Pekingi olümpiamängude ajal alustas tööd esimene polaarorbiidil tiirlev uue põlvkonna meteosatelliit Fengyun-3A, mille andmeid saavad tulevikus loodetavasti kasutada ka Eesti meteoroloogid.
Fengyun-3A startis tänavu 27. mail Tayiuani satelliitide stardikeskusest Shanxi provintsis Hiinas. |
Priolo’l läheb paremini |
Selle aasta pesitsusperioodil võeti Assooridel ette kriitiliselt ohustatud assoori leevikese (Pyrrhula murina) põhjalik loendus ja saadi sel moel teada, et huku servale jõudnud asurkond on tasapisi suurenema hakanud.
Kohalikus kõnepruugis priolo’ks kutsutav leevike on Euroopa haruldasim laululind ja üks maailmajao enim ohustatud linnuliike üldse. Ta elab vaid Assooride São Migueli saare mõnetuhandehektarise mäestikuala üksikutes paikades. |
AEWA auhinnad rändavad Lõuna-Aafrikasse ja Prantsusmaale |
| 15. septembril anti Madagaskari pealinnas Antananarivos konventsiooni osalisriikide 4. |
|
| Meile kirjutatakse EL 2008/9 |
|
ETTEPANEK KAARDIKIRJASTAJATELE |
| Eestis on hulgaliselt välja antud autoteede atlasi, kuid ei ole seni välja antud loodusgeograafia atlast. Seda oleks looduses matkajale ja loodusehuvilisele hädasti vaja. |
|
| Matkarada EL 2008/9 |
|
Soontaga matkarada Väikese Emajõe metsades |
| Jaanuarinumbri matkarajaloos tegime tutvust Pärnumaa üsna kõrvalise kandiga – toonane rännulugu juhatas Soontagana maalinna ja samanimelisse sohu. Sedapuhku viib matkatee üsna sarnase nimega kohta, ent hoopis teistsugusele maastikule, nimelt Soontaga metsadesse Valgamaal. |
|
| Poster EL 2008/9 |
|
Septembrivirmalised |
| Loodusfotograafiaga olen põhiharrastusena tegelenud juba kaksteist aastat. Omal ajal olid just Fred Jüssi ja mõne teise meistri meil avaldatud pildid need, milles nägin peale taimede-kivide-vee-taeva veel midagi tunnetatavat. |
|
| Kaitsealad EL 2008/9 |
|
Rahuste looduskaitseala |
| Rannaniidud on tänapäeval sattunud hävimisohtu. Rahuste rannaniit Saaremaal on üks paremini säilinud ja esinduslikumaid Eestis. |
|
| Artikkel EL 2008/9 |
|
Kuidas on tekkinud Balti klint? |
| Pinnavormidest võib Eestimaa sümboliks vaieldamatult pidada Laadoga järvest kuni Ölandi lõunatipuni kulgeva Balti klindi võimsaimat maismaalõiku – Põhja-Eesti rannikut palistavat klinti. Kuigi sellest markantsest astangust on palju räägitud ja kirjutatud, ei ole klindi teke siiani üheselt selge. |
Millest või kellest oleneb jõevähi saatus? |
| Kaks peaohtu Eesti jõevähile on praegu vähikatk ja vähi võõrliigid. Vähikatk jõudis 2006. |
Söödav linn |
| Linnalabori-nimeline mõttekoda on seadnud sihi murda tabusid ja stampe. Selleks, et muuta linnad tervist hävitava keskkonnaga sunnispaikadest kohtadeks, kus elu oleks jätkusuutlik, õnnelik ja inspireeriv. |
Tülikas kaaslane sügiseses metsas |
| Käes on sügis ja saame kergemalt hingata. Läbi on aeg, kus meid ründasid verdimevate putukate hordid: päikeselõõsas parmud, hämaruses mitmesugused sääsed. |
Kas minna seenele Kirde-Eestis? Jah, muidugi |
| Ida-Virumaa on tõeline kontrastide ala nii rahvastiku koosseisu, tööstuse rohkuse kui ka looduse mitmekesisuse poolest. Sestap on seente korjamise, tarvituse ja leviku probleemid siin hoopis teistsugused kui mujal Eestis. |
Buldooseri ja kopaga looduse ve(r)esoonte kallal |
| Büroolaua taga istuv ametnik keerab kraanist vett ja joob tassi kohvi. Talle ei tule pähegi, et ilma puhta mageveeta ei saaks kohvi teha. |
|
| summary EL 2008/9 |
|
|
How did the Baltic Klint develop?
Igor Tuuling retells an enticing story about the development of our most outstanding relief form. As a matter of fact, the Klint extends farther away from Estonia: from Lake Ladoga to the southern end of Öland. |
|
| Toimetaja veerg EL 2008/9 |
|
Balti klindi tekke üle on palju vaieldud |
| Uhkeid mererandu palistavaid paeseinu saab meil imetleda peaaegu Narvast saati kuni Osmussaareni välja, samuti Saaremaa loodeosa mererandades. Tükati leidub seda laadi järsakuid ka merest mõnevõrra kaugemal sisemaa poole. |
|
| Panin tähele EL 2008/9 |
|
Liblikad köögis |
| Meie kööki on end sisse seadnud koilaadsed liblikad: pisut alla sentimeetri pikad ja pruunika mustriga. Kevade poole võis neid lausa hulgaliselt köögilael istumas näha. |
Limak Stemonitis |
| Üks ilusamaid, kuid uurijatest peaaegu hüljatud elusolendite rühm on Eestis limakud ehk limaseened. Need on protistid, ürgse päritoluga olevused, kes eristusid teistest elukatest ammu enne taimi, seeni ja loomi. |
|
| Intervjuu EL 2008/9 |
|
Põdraasurkonnaga ei saa käituda nagu viljapõlluga |
| Jüri Tõnisson (1946): kasvanud Tõrvas, lõpetanud 1971 Tartu ülikooli zooloogina. Töökohad: 1969–1973 Aakre metskond, 1973–1996 Eesti metsainstituut, seejärel Lahemaa rahvuspark, 2000. |
|
| Tööjuhend EL 2008/9 |
|
Meie puravikke 9 |
LAMBATATIK söödav
Suillus granulatus
Kübar kollakaspruun kuni punakaskollane, paksult limane, kumer, läbimõõt kuni 12 cm. Torukesed helekollased, vanemalt määrdunudkollased, otse jala külge kasvanud või mõnikord nõrgalt laskuvad; poorid sama värvusega, väga väikesed, ümarad kuni ümarnurgelised. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
