2008/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/9
Tlikas kaaslane sgiseses metsas

Kes on sgis ja saame kergemalt hingata. Lbi on aeg, kus meid rndasid verdimevate putukate hordid: pikeselsas parmud, hmaruses mitmesugused ssed. Ent lemrast huvi enda vastu kohtame looduses praegugi.

Metsas jalutades potsatab aeg-ajalt meie kehale vikesi pruunikaid putukaid, kes seal ringi sibades karvasemat paika otsivad ja ige kiiresti juustesse poevad. Sageli ei mrka neid enne, kui tunneme peas kihelust. Veidi juustes sobranud, tabame krbsetaolise olendi, kes ritab srmede vahelt pgeneda. Libeda ja elastse keha tttu on neid putukaid riietelt ja juustest noppida pris tlikas. Kes see elukas on ja miks ta juustesse poeb?

ks paljude raudkrblaste seast. Pdrakrbes (Lipoptena cervi) kuulub kahetiivaliste seltsi raudkrblaste (Hippoboscidae) sugukonda. Kik raudkrblased, maailmas kokku umbes sada liiki, imevad verd ja elutsevad imetajate ja lindude kehakatetes. Miks neile srane metalne nimetus on pandud, ei oska elda. Vib-olla viitab see pruunikashallile vrvusele ja vga vastupidavale ning survekindlale kehakattele. Igaks on kogenud, et pdrakrbse kitiinskelett on harukordselt elastne ja tugev. Kerge pigistus, mis mne putuka lmastab, ei tee talle viga. Kindlasti on see kohastumus eluks looma kehal karvade vahel, kus putuka sile ja elastne vlispind vimaldab tal kiirelt liigelda ja pstab elu mitut laadi surve puhul: okste lgid peremeeslooma liikudes, tema pherdamine maapinnal vi keha hrumine vastu puutvesid, aga ka noka vi hammaste surve jne.


Parasvtme asukas. Pdrakrbes on levinud Euroopa ja Aasia (Siber ja Phja-Hiina) parasvtmes ning inimese levitatuna on ta judnud ka Phja-Ameerikasse. On leitud, et Ameerikas elutsevad veidi viksemad (3,55 mm) pdrakrbsed kui Vanas Maailmas (57 mm) [2]. Pole kll selge, kas selle uurimuse tulemust saab ldistada kogu Ameerika populatsiooni kohta, vi kehtib see siiski vaid uuritud valimis.


Pdrakrbes koorub suve lpus. Ta on kehv lendaja. Nukust vljunud, lendab ta lhimale psale vi mnele muule taimele ja jb ootama, kuni lhedusse satub sobilik peremeesloom. Peremehe lhedust tajudes sstab krbes tolleni ja poeb kiiresti karvade vahele. Seejrel murrab ta oma tiivad: neid ei lhe enam vaja. Ehk olete isegi mnikord thele pannud, et juustest vlja koogitud krbsel enam tiibu pole. Pdrakrbes ei vaheta peremehi, kord hele laskunud, veedab ta sellel kogu lejnud elu. Putuka jalad on kohastunud srase paikse eluviisiga: tugevad ning varustatud pikkade, hambuliste knistega. Peremehe karvades psida aitavad ka arvukad peened tahapoole suunatud karvad pdrakrbse pealtnha siledal kehal.


Pistet jb meenutama kihelus. Vanas Maailmas elutseb pdrakrbes peamiselt ptradel, hirvedel ja metskitsedel, harvem rndab koduloomi. Phja-Ameerikas seevastu on rnnakuid koduloomadele, eriti hobustele, theldatud kllaltki sageli. Katsetingimustes on sobivate peremeeste ring laiem: koerad, hiired, rotid ja isegi tuvid ning kodulinnud.

Kui pdrakrbsel rahulikult toituda lasta, saab ta soovitud verekoguse ktte 1520 minutiga. Esialgu ei ole pistet kuigipalju tunda, kuid umbes kolme peva jooksul kujuneb pistekoha mbruses tugev punetav vorp. Sellega kaasnev sgelus vib kesta sna kaua, paar-kolm ndalat. Tegu on keha vastusega putuka sljele, mida too ohvri kehasse suunab, verega segab ja tagasi imeb. Osa slge jb aga verre. Samasugune reaktsioon tekib meil kigi verdimevate putukate slje suhtes. Enamikul neist ei nnestu aga nii pikalt verd imeda kui pdrakrbsel ja mrgist slge satub haava vhem.

Sageli vib hel loomal olla sadu, isegi tuhandeid krbseid, kes tekitavad peremehele palju piina. Norras on leitud ptru, kelle keha on paksult krbestega kaetud, ning ptru, kelle kehalt on ilmselt pdrakrbeste hulgirnnaku tagajrjel karvastik kadunud. Sellistel loomadel ei ole suurt lootust karmides talveoludes ellu jda.


Pdrakrbes snnitab jrglase. Nagu paljudele parasiitidele omane, on pdrakrbes oma jrglaste suhtes vga hoolitsev. Kui enamik parasiitputukaid muneb ja vastsed arenevad munades, siis raudkrblastel hakkavad prast kopulatsiooni vastsed arenema ema kehas. Seejrel pole teada, kui pika aja prast snnitab emakrbes vastse, kes kohe peremeeslooma kehalt lahkub ja maapinnal kdus nukkub. Ema aga imeb jrgmise portsu verd ja asub jrgmist jrglast kasvatama. Ei ole teada, kas ta paaritub uuesti, vi teeb seda vaid kord elu jooksul, ning mitu jrglast emane elu jooksul snnitab.

Samuti ei osata elda, kui kaua pdrakrbes elab. Et elusaid krbseid on leitud ptradelt ka talvel, vib arvata, et valmik suudab elada kllaltki kaua. Valmikute krval on ptrade karvadest talvel leitud ka pdrakrbse pupaariume (teatud krbseliikidel vastsekest, mis jb nukule kaitseks). Kas talvised nukud jvad looma karvadesse kuni kevadeni, vi kukuvad pupaariumid lumme ja suudavad seal elus psida, vi siis jvad ellu ksnes need krbsed, kes juavad valmikuks areneda enne talve tulekut selle kohta pole andmeid.


Ohtlikke haigusi ei levita. Paljud verdimevad putukad kannavad edasi ehk siirutavad inimeste ja loomade haiguste tekitajaid. Veel sna viimase ajani ei olnud pdrakrbestelt leitud htegi haigusetekitajat. Kll on inimestel theldatud pdrakrbse hammustusest mnikord vlja kujunevat dermatiiti. Hiljuti leiti haigusetekitaja siiski ka pdrakrbestest: bakter Bartonella schoenbuchensis, kes phjustab mletsejalistel veremrgitust ehk sepsist [1].


Pdrakrbse sugulasi elutseb ka koduloomadel. Niteks hobustel nugib vanasti maainimestele hsti tuntud tiivuline hobuse raudkrbes Hippobosca equina. Vhem tuntud on tiivutu lamba raudkrbes Melophagus ovinus. Raudkrblasi nugib ka lindudel ning sageli ronivad nad linnupesadest majadesse. Need krbsed on aga veidi pikemate ja saledamate jalgadega kui pdrakrbes. Kui imetajatel parasiteerivad raudkrblased tekitavad peremehele enamasti vaid ebamugavust, siis linnupoegadele vib suur hulk vereimejaid lausa surmaga lppeda.


1. Dehio, Christoph et al. 2004. Isolation of Bartonella schoenbuchensis from Lipoptena cervi, a blood-sucking arthropod causing deer ked dermatitis. Journal of Clinical Microbiology 42 (11): 53205323.


2. Jacobs, Steve 2003. Deer-keds Lipoptena cervi (Diptera: Hippoboscidae). Entomological Notes. The Pennsylvania State University. http://www.cas.psu.edu/docs/casdept/entomol/extension/factsheets/deer_keds.htm



Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet