2008/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2008/10
Kopli ja Paljassaare poolsaar olid veel hiljaaegu saared

Tallinna thtsaimate sadamapaikadega Kopli ja Paljassaare poolsaar meenutavad tigu, kes aeglaselt mere poole roomates on oma tundlad vlja sirutanud. Maakoore kerke tttu on nende pindala aegamisi, ent pidevalt suurenenud.

Need tundlataolised moodustised on tegelikult mandrij voolitud knnised, mis nd aegamda merest kerkivad. Kordusnivelleerimine on nidanud, et maapind tuseb Tallinnas 2,4 mm aastas. See on seotud asjaoluga, et viimase mandrijga mnevrra kokku surutud maakoores toimub kompensatsiooniliikumine, mida tuntakse ka neotektoonilise liikumise ehk maakoore kerkena.

Iseranis mrkimisvrne on neotektooniline maakerge olnud Phja-Eestis, kus viimase 13 500 aasta jooksul on vanade rannamoodustiste absoluutkrgus suurenenud juba 8090 meetrini [9]. Maakoore kerkimine ja maailmamere taseme muutus on mjutanud meie rannikuala mitmel pool, eelkige on mandriga hinenud paljud saared ja laiud. Ka Kopli ja Paljassaare on merest kerkinud saared, mis on aja jooksul mandriga kokku kasvanud.


Piirkonna pinnamood. Kopli ja Paljassaare poolsaar jvad paelavaesisele tasandikule, kus alusphi koosneb Alam-Kambriumi sinisavist ja liivakivist. Tasandikku katab viimasest jtumisest maha jnud tardkivimirikas moreenikiht, mereline kruus ja liiv [7]. Kopli poolsaarel 16 meetri sgavusel asuv alusphi paljandub poolsaare kirdeosa rannaastangul ja Tallinna keraamikatehase savikarjrides. Pinnakate on Paljassaarel tse, kohati le 40 meetri; knniste tuumik koosneb seal paekaldaesisest sinakashallist moreenist [7].

Piirkonna suurematest pinnavormidest on mrkimisvrsemad Kopli krgendik ja Paljassaare tasandik [6]. Kopli krgendiku kirdeserv on jrsk ja sellesse on meri murrutanud umbes viie meetri krguse astangu. Seevastu on krgendiku edelaserv lauge ja selle ees laiub liivane rannariba, millele tuul on Pelgurannas liiva juurde kandnud ning kuhjanud eelluited. Nii mandri- kui ka merej on kandnud siia hulgaliselt rndrahne; Koplipargi kiviklv on riikliku kaitse all [5].

Paljassaare poolsaare tuumik koosneb kahest madalast moreenknnisest, mille jrgi on poolsaart jagatud lnepoolseks Suur-Paljassaareks (vanadel kaartidel Suur-Karli) ja idapoolseks Vike-Paljassaareks (Vike-Karli). Lnepoolsesse knnisesse on meri murrutanud 56 meetri krguse astangu (vt. # 1), mis jtkub ka kirdes.

Paljassaare knniste jalamil on rohkesti moreenist vlja pestud ja rsijga randa lkatud rndkive kohati on need tekitanud omaprase sillutise (# 2). Poolsaare keskne kige madalam osa on kaetud roostikuga, mille vahel leidub veelindudele meelepraseid pesitsuspaiku veesilmi ja rannikulukaid (# 3).

Poolsaarte esialgset pinnamoodi on oluliselt mjutanud inimene, ehitades sinna sadamaid ja militaarobjekte. Seetttu on paljud looduslikud pinnavormid kadunud.


Kopli kerkib merest. Veel viis tuhat aastat tagasi laius Kopli ja Paljassaare kohal meri. Kigepealt maastus Kopli poolsaare krgem keskosa. Umbes 2800 aastat e.Kr. kerkis merest aga mitu vikest laidu (# 4A), mis aastaks 2300 e.Kr. olid hinenud piklikuks saareks (# 4B) praeguse Uus-Maleva tnava ja trammide lpp-peatuse vahel. Selle saare puhul on tegu viimase mandrij kujundatud voorja knnisega, mis on aastatuhandeid olnud Lnemere meelevallas.

Aastatel 2000 ja 1500 e.Kr. (# 4C, 5A) laienes Kopli saar peamiselt lne ja loode suunas, kus ranniku kalle oli vike ning meri taandus maakerke tttu kiiresti. Seeprast on siin kujunenud abrasiooniastangud madalad ja lamedakaldelised [6]. Ndispinnamoes jlgib tolleaegse saare piirjooni umbkaudu kmnemeetrine samakrgusjoon.


Kui laiud olid Paljassaare kohal ja Kopli saar hines mandriga. Aastaks 700 e.Kr. (# 5B) oli merest kerkinud vike laid Suur-Paljassaare kohal. Ajaarvamise vahetusel, umbes kaks tuhat aastat tagasi toimus aga oluline sndmus Kopli saare arengus: see liitus mandriga praeguse Lime tnava piirkonnas (# 5C). Suur- ja Vike-Paljassaart thistasid samal ajal juba kaks vikest laidu, mille pindala aegamisi suurenes (# 5C), ent need olid veel aastasadu rannikulhedased saared.

Viimase tuhande aasta jooksul on Kopli poolsaare pindala suurenenud nii lne kui ka ida suunas. Erand on vaid poolsaare tipp, mis lainete murrutava tegevuse tttu hakkas aeglaselt taanduma mandri poole.

Suur- ja Vike-Paljassaare hakkasid hoogsalt merest kerkima umbes tuhat aastat tagasi (# 6A), moodustades aastaks 1200 p.Kr. kaks pikka kitsast saart tnapevase rannajoone lhedal (# 6B). Aastaks 1700 p.Kr. olid mlemad Paljassaared tunduvalt suurenenud ja Kopli poolsaare rannajoon sarnanes juba ndisaegsega (# 6C). Mnedel andmetel vis praeguse Paljassaare sadama juures toona Kopli poolsaarest ulatuda vlja neem, kuid videtavalt on see ala hiljem tidetud ja seega on piirkonna kohta tehtud rekonstruktsiooni teprasus kaheldav. Ka on hilisematel kaartidel seda ala vga erinevalt kujutatud. Nii on Nagajevi 1757. aasta Balti mere kaardil Paljassaarte ja Kopli poolsaare vaheline ala umbes slla (2,11 m) sgavune ja praeguse Paljassaare sadama kohal olevat neeme ei olnud ldse. Ent alates Mellini 1790. aasta atlasest on see neem enamasti juba kaartidel olemas. Peale nimetatud kaartide on piirkonna arengut aidanud tpsustada teisedki vanad kaardid, mningaid on vimalik uurida Interneti vahendusel [vt. 11].


Suur- ja Vike-Paljassaare liituvad. Krvutades vanu kaarte, tekib ksjagu probleeme ja ksitavusi. Niteks kui 1757. aasta merekaardil [8] on Suur- ja Vike-Paljassaare (tolleaegsetel kaartidel Suur- ja Vike-Karli) veel kahe eraldi saarena, siis 1820. aasta kaardil on nad nidatud vaid he saarena [11]. Sellise saare olemasolus tuleks siiski kahelda, sest mitmel hilisemal kaardil on saared kujutatud ikkagi eraldi seisvatena. Kahe saare kohta leiab kinnitust ka Vike-Paljassaarele 18211824 rajatud Valge torni ehitusprojektist [2]. Kige usaldusvrsem on aga Vene kindralstaabi 1899. aastal koostatud verstaline kaart, kus saartevaheline vin on nidatud ulatusliku liivamadalana. See asjaolu lubab oletada, et hendust Suur- ja Vike-Paljassaare vahel tol ajal veel ei olnud. Samal kaardil on praeguse Paljassaare sadama juures kujutatud neem, mille krgus oli kindlasti kahest meetrist madalam (tnapeval ulatuvad sealsed krgused kuni kolme meetrini). Huvipakkuv on ka seik, et 1688. aastal koostatud Tallinna plaanile ei ole Karli saari mrgitud [11]. Ilmselt seeprast, et 1680.1690. aastatel anti Karli saared riigile. Uuesti sai Tallinn saared enda valdusse aastatel 17251728, sest linna kaitsessteemi jaoks oli tegu vga oluliste maalappidega.

Esimesed sjalised kaitsekindlustused rajati Vike-Paljassaarele juba 1727. aastal [2]. Hiljem on neid mber ehitatud, neile juurdeehitisi tehtud ja midagi ka maha lhutud. Ehitistest markantseim Valge torn valmis 1824. aastal.

Esimese maailmasja ajal hakati Paljassaartele rajama uusi merekindlusi ja saared hendati mandriga. Gustavsoni jrgi [1] liideti Suur- ja Vike-Paljassaare mandriga aastail 19121917, mil Miinisadama rajamise kigus tideti Kopli ja saarte vaheline vin. Samal ajavahemikul muutus tunduvalt ka Kopli poolsaare rannajoon, kuna Balti-Vene ja Bekkeri sadam rajati osaliselt merre (# 7).

Kui vaadelda ajavahemikku 1899. aastast tnapevani, siis on KopliPaljassaare piirkond maakoore tusu tttu kerkinud ligikaudu 25 cm. Saare pindala on aga oluliselt suurenenud just sadamate ehitamise ja mere titmise kigus.


Meri murrutab. Kopli ja Paljassaare poolsaare puhul ei saa knelda ainult maismaa laienemisest, sest poolsaarte teravatipulised neemed on alati olnud intensiivse murrutuse mju alal ning neisse on tekkinud silmahakkavad astangud. 1930. aastatel loodis Paul Kents [3] Kopli poolsaarel tolleaegse tehnikalikooli ja tellisetehase vahelise viie meetri krguse astangu jalami absoluutkrguseks 9,93 meetrit. Poolsaare tipus sai ta umbes meetrise astangu jalami absoluutkrguseks he meetri. Tema hinnangul tekkis esimene krgem astang pronksiajal umbes 2900, teine aga 900 aastat tagasi. Toetudes uutele andmetele Litoriina mere transgressiooni kulminatsiooni kohta Vnas [10], mis asub umbes samal isobaasjoonel Kopli ja Paljassaarega, oli veetase 4000 aastat tagasi 11,6 meetrit. See htib vga hsti Sulev Knnapuu [4] pakutud andmetega (11,512 m). Ent meie tehtud rekonstruktsioonide jrgi murrutati Paul Kentsi looditud krgem astang siiski ligikaudu kuussada aastat varem ehk umbes 3500 aastat tagasi.


Arengulugu on aidanud selgitada vanad kaardid. Kopli ja Paljassaare poolsaare arengu illustreerimiseks oleme koostanud mitu paleogeograafilist kaarti (# 47). Seejuures on reljeefi alusena kasutatud 1974. aastast prit Tallinna kaarti mdus 1 : 10 000, kus krgusjooned on antud 1,25-meetrise vahega. Kuna looduslikku reljeefi on viimase saja aasta jooksul oluliselt muudetud ennekike ehitatud sadamaid ja kaisid ning kuhjatud rannaaladele titepinnast , siis tpsustati tidetud alade reljeefi 1899. aasta verstalise kaardi jrgi. Siiski sisaldavad viimase saja aasta kohta tehtud rannajoone rekonstruktsioonid paratamatult mningaid vigu.

Vrreldes kaarte aastatest 1899, 1936, 1974 ja 2000, selgub, et suuremad muutused Kopli poolsaarel on seotud inimtegevusega: poolsaare lneossa on rajatud sadamad ja kaid (# 7). Mrksa enam on muutunud Paljassaare rannajoon, eelkige lneosas. Saarte arengut on mjutanud ka loodusjud. Nnda on Vike-Paljassaare havisabakujuline tipp (kaardil aastast 1974) sootuks ra uhutud ning lained on kandnud murrutusmaterjali idapoolsele rannale. Sinna on kuhjatud noor rannavall, kus vib rohkesti leida mardunud tellisetkke (# 8). ksiti on Kopli poolsaare tipp lainete murrutava tegevuse tttu hakanud aeglaselt mandri poole taanduma.


1. Gustavson, Heino 1993. Merekindlused Eestis 19131940. Tallinn.

2. Gustavson, Heino 1994. Tallinna vanemad merekindlused (17.19. sajand). Tallinn.

3. Kents, Paul 1939. Postglatsiaalsed Lnemere rannajoone vnkumised Eestis illustreeritud Kpu poolsaarel. Ksikiri Eesti Riigiarhiivis. Tallinn.

4. Knnapuu, Sulev 1959. Rannamoodustised Tallinnas. Loodusuurijate Seltsi aastaraamat 1958, kd. 51: 301314.

5. Knnapuu, Sulev 1974. Tallinna suured rndrahnud. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1973. Tallinn: 5258.

6. Knnapuu, Sulev; Raukas, Anto 1976. Pinnamood ja pinnakate. Pullat, Raimo (koost.), Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni. Tallinn: 20 36.

7. Mens, Kaisa; Miidel, Avo 1998. Paljassaare poolsaar. Kink, Hella (koost.). Loodusmlestised 3. Phja-Tallinn, Haabersti. Tallinn: 79.

8. Mrisepp, Karl 1963. Looduslikest muutustest Eesti pinnamoes viimastel sajanditel. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1962. Tallinn: 1627.

9. Saarse, Leili et al. 2007. Reconstructed late glacial shore displacement in Estonia. Baltica 12: 3545.

10. Saarse, Leili et al. 2008. Litorina Sea trasgression based on the study of the sediment sequence of the ancient Vna lagoon. In: Hints, Olle et al (eds.), The seventh Baltic stratigraphical conference. Abstracts & Field guide. Tallinn: 61.

11. Tallinna kaardid http://www.tarkvastuudio.ee/tallinn_linnaarhiiv.



Leili Saarse, Jri Vassiljev
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet