2008/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2008/10
Eesti viie rikkama riigi hulka!

Kuidas sndis Abruka saar? Nojah, ega tpselt ei tea ju keegi, kuid ks lugu pajatab nnda. Pduste je krgel kaldal kasvanud suur kuusemets. Seal elanud ks kurg, see oli vga suur, nii et kogu rahvas pidanud teda kuulsaks. Kord kndinud Suur Tll mda metsa, vaadates le puulatvade merel olevaid vraid laevu. Kui kurg Tllu ninud, olnud ta vga kohkunud ja lennanud merele. Tll kiskunud maast kuuse kogu juurtega ja visanud kurele jrele. Kurg saanud pihta ja kukkunud merre.

Suurte ja kartlike lindude rndele on lbi aegade kaasa elatud. Kui kured ra eksivad [parv sassi lheb], siis tuleb seitse mmargust hesuurust kivi vtta, tasase maa ple viia, kus igal ajal neid nha vib. Esite puhu neile hingelhna ple, et nad elavaks saavad, tiseks nimeta neid kurgedeks, sega nad siis veel maas mitu ringi mber nagu nad praegu alles leval eksimas on. Selle jrel aja neid ritta, nimeta: teele, teele, kurekesed, isa ette, ema perra, lapsed veel kige perra. Kll nad siis ige tee ktte leiavad. Nii toimetab vanarahvas alati kurgede eksimist nhes. Karjalastel oli aga, vastuoksa kombeks kurgi eksitada. Kuredel eldi sega-putru, sega-putru, kega segati ja rtikuga lehvitati, siis nad hakkasid segama. Kodust pris ksti, et lapsed karjas magama ei j. (Mart Mger, Linnud rahva keeles ja meeles, 1994).

Kurg erutab meeli, sest ta on kummaliselt inimese moodi (et antropomorfismi-foobikud nd kisama ei pistaks, tuleks vist pigem elda: inimene on kure moodi). Kas vi nende pereelu: tihti abiellutakse juba aasta vi rohkemgi enne jrglaste soetamist, orvuks jnud lapsi on kombeks adopteerida, vhe sellest, Aivar Leito on kirjeldanud mullust juhtumit, kus ks lombakas vanalind tegutses lapsehoidjana. Rkimata kurgede tantsust. Ta kargab ringi, teeb kiksugu kometit, tmbab kaela kokku, lautab omad tiivad laiali ja tantsib nagu kige paremat labajalavaltsi .. , kirjeldab Jakobson (Mger, 1994). Ei tantsita sugugi ksnes selleks, et vastaspoolt paarituma meelitada. Jri Keskpaik on arvanud, et mnikord vljendavad kured tantsuga lihtsalt rmu. Pojad on alles kanasuurused ja veel ei lenda, aga juba nad pivad tantsima: vanemad tantsivad ees ja pojad harjutavad nende jrgi, on kirjeldanud Aivar Leito (Tartu Postimees, 20.12.2005). Sgishtune kurehd lb hinge vrisema igahel.

eldakse, et Eestil lheb halvasti, et meil pole pakkuda vrtusi vlisturule. See on vale. Niteks Soome rndekurgi on viimasel paaril sgisel siin peatumas loendatud rohkem kui eales varem. Viigem Eesti viie kurerikkama riigi hulka! Lootes, et kurgede suurenev arvukus ei pane tegutsema uusi Suuri Tlle, kelle kohta on toonud nite 1938. aasta ajaleht Uus Eesti: ks ktt oli kord rajuilmal saanud kureparve lhedale, kui see maas oli ja ei saanud tormi tttu kiiresti startida. Ta kmmutas siis maha 10 kurge. Kuna muud polnud kurelihaga peale hakata, keetis ta kured seebiks. (Mger, 1994.)

P. S. Eesti Looduse fotovistluse thtaeg lheneb!



Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet