Mõeldes kaitsealadele, meenuvad väärtustena tavaliselt metsad, sood, kotkad ja orhideed. Pisikesed selgrootud ei tule pähegi. Kuid just kolme liblikaliigi kaitseks on rajatud Raja-Kärevere hoiuala Tartumaal.

Kus iganes kasvab õitsevaid taimi ja leidub kemikaalidest vabu kooslusi, lendab ringi mitmesuguseid liblikaid. Oma värvirohkuse ja lennumaneeriga lisavad nad vaatepildile kirevust ning panevad õhu elama. Just seepärast on kunstnik Aleksander Tassa tabavalt nimetanud liblikaid õhu õiteks [9]. Kuid agara inimtegevuse ja sellest ajendatud maastike ja koosluste muutuste tõttu on paljude liblikaliikide arvukus üha kahanenud – nad vajavad kaitset.

Raja-Kärevere hoiuala loodi Natura 2000 võrgustiku alade valiku tulemusena 2006. aastal [2]. Siinsed kaitseväärtused on kolm liblikaliiki: suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna; # 1), suur-kuldtiib (Lycaena dispar; # 2) ja vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero; # 3), kes kõik kuuluvad meil III kaitsekategooriasse ning on ära märgitud nii Eesti punases raamatus kui ka Euroopa loodusdirektiivis. Peale selle asub hoiualal kontrastvaksiku (Baptria tibiale; # 4) ainuke teadaolev leiukoht Eestis.

Kooslused. Tutvudes eelnimetatud liblikaliikide nõudlustega, selgub, et nende elupaik peab olema mosaiikne (# 5). Üle 85% Raja-Kärevere hoiualast hõlmab metsamaa, lagedamad alad on looduslikud rohumaad ja üksikud põllud. Inimasustus on väga hõre. Metsad on niisked ja kuuluvad peamiselt naadi ning angervaksa kasvukohatüüpi. Valdavad lehtpuud, eriti kask. Leidub ka üksikuid kuusekultuure. Enamik hoiuala metsi on majandatud. Siin kasvab kümne kuni saja aasta vanuseid metsi, seega on tegu väga vahelduslike elupaikadega [1].

Seire. Hoiualal asub päevaliblikate riikliku seire Raja transekt, kus on liblikaid loendatud juba alates 2004. aastast (# 8). Nelja aasta jooksul on transektil märgatud kokku 47 liiki liblikaid, seireprogrammi järgi peetakse seda suureks näitajaks. Peale suur-mosaiikliblika, suur-kuldtiiva, vareskaera-aasasilmiku ja kontrastvaksiku on siin kohatud veel kolme Eestis haruldast või lokaalse levikuga liblikaliiki: uneliblikas (Heteropterus morpheus), jalaka-kannustiib (Satyrium w-album; # 6) ja väike-kiirgliblikas (Coenonympha hero) [11].

Ohud. Liblikate seisundit ohustavad kõige enam elupaikadevaheliste ühenduskoridoride kadumine – kraavide ja sihtide kinnikasvamine – ning intensiivpõllumajandus. Metsaraie ei kahjusta liikide soodsat seisundit, kui seda planeerida nii, et ei tekiks suuri lagealasid, säiliksid kasvukohatüübile omased taime- ja puuliigid (# 7) ega tehta raie- ja hooldustöid liblikatele eriti õrnal ajal, s.o. valmikute lennu ajal maist juulini.

Suurim inimtegevusest tingitud oht on põllumajanduse intensiivistumine, mis toob kaasa mürkkemikaalid ja väetised. Seda tuleb igal juhul vältida, sest liblikad on kemikaalide suhtes väga tundlikud.

Uuselamuid rajades tuleb tagada metsaservade avatus ja luua hoonete ümber liblikate levikut soodustav haljastus. Ent pigem peaks alal elamuehitusest üldse hoiduma ja mingil juhul ei tohi kujuneda tiheasustust. Õnneks pole seda praegu karta, sest enamik hoiuala on riigi metsamaa.

Kindlasti tuleb siin vältida liblikate püüki müügiks. Kaitsealuseid liike võib püüda ainult loa alusel. Tänini pole ülisuurt huvi ala vastu märgata olnud ja ka tulevikus ei ole plaanis seda turismisihina reklaamida või rajada siia loodusradasid [8].

Kaitsekord. Raja-Kärevere hoiualal kehtib looduskaitseseaduses sätestatud kord, eraldi kaitse-eeskirja ei ole. Seadus keelab metsaraie, mis võib kaitsealuseid liike või nende elupaiku rikkuda ja hävitada. Kui maaomanik soovib rajada teed, eemaldada pinnast, muuta veekogu veetaset või kaldajoont, kasutada biotsiidi või taimekaitsevahendit, kultiveerida või väetada rohumaid, luua või rekonstrueerida maaparandusrajatisi, tuleb hoiuala valitsejale esitada nõuetekohane teatis [3].

Alale on koostatud kaitsekorralduskava [8], kus on esitatud kõik selle väärtused, ohud ja liikide kaitseks vajalikud tegevused. Hoiuala haldab Tartumaa keskkonnateenistus ja kaitset korraldab riikliku looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioon.

Tavainimesele võivad Raja-Kärevere hoiuala märjad ja enamjaolt majandatud metsad ning siin-seal leiduvad niidu- ja põllulapikesed tunduda igavad. Ent seda, kes oskab märgata ja rõõmu tunda kodumaistest õhu õitest, ootavad siin päikesepaistelistel juunipäevadel väga põnevad kohtumised.

1. Avalik metsaregister: http://register.metsad.ee/avalik/

2. Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas. Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a. määrus nr 129. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1035397

3. Looduskaitseseadus. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=780285

4. Maaameti looduskaitse ja Natura 2000 rakendus. http://xgis.maaamet.ee/

5. Martin, Mati 2006. Suur-kuldtiib. – Eesti Loodus 57 (8): 30–32.

6. Martin, Mati 2007. Suur-mosaiikliblikas ja teelehe-mosaiikliblikas. – Eesti Loodus 58 (5): 254–257.

7. Martin, Mati 2007. Vareskaera-aasasilmik. – Eesti Loodus 58 (7): 366–367.

8. Martin, Mati (koost.) 2007. Raja-Kärevere hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2008–2017 eelnõu. Käsikiri LKK Jõgeva-Tartu regioonis ja Tartumaa keskkonnateenistuses.

9. Tamm, Rudolf 1960. Liblikad aia iluks. – Eesti Loodus 11 (4): 245–247. http://ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0609liblikadaiailuks

10. Viidalepp, Jaan; Remm, Hans 1996. Eesti liblikate määraja. Valgus, Tallinn.

11. Õunap, Erki (koost.) 2008. Riikliku keskkonnaseire allprogrammi päevaliblikate seire 2007. a. lõpparuanne. http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact=&prog_id=628219542&subprog_id=852899911