ROHEKAS SAMETPURAVIK söödav
Xerocomus subtomentosus
Kübar oliiv-hallikaspruun, harva puhaspruun, sametjas, läbimõõt kuni 10 cm. Torukesed ere- kuni väävelkollased, jalale otse või nõgusalt, tihti hambaga külge kasvanud; poorid suured, nurgelised, vajutamisel muutuvad kohe sinakasroheliseks. Jalg kollakaspruun, tipus ja alusel helekollakas, teralisviltjas, kuni 10 x 1,5 cm. Seeneliha valkjaskollane, puuvilja lõhnaga. Eospulber oliiv- kuni ookerpruun. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 12–14 x 5 µm.
Leht- ja segametsades, sageli. VII–XI. Söödav värskelt.
Sarnane liik: Xerocomus ferrugineus.
Xerocomus ferrugineus söödav
Sünonüüm X. spadiceus
Kübar rohekaskollane, hele- kuni tume-oliivpruun, servas heledam, poolkerajas kuni kumer, kuiv, sametjas, harva lõhenev, läbimõõt kuni 13 cm. Torukesed kuld- kuni rohekaskollased, nõgusalt jalale külge kasvanud; poorid sama värvusega, laiad, noorelt ümarad, hiljem nurgelised, vajutamisel ei muuda värvust. Jalg kreemikas või pruunikas, noorelt peaaegu paljas, hiljem kaetud roostepruunikate peente soomustega või kiududega, silinderjas või alusel pisut jämenev, alusel kollane seeneniidistik, kuni 10 x 3 cm. Seeneliha valkjas, ei muuda värvust, jala aluses mõnikord kollakas, maitse mahe, lõhnata. Eospulber oliivpruun. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 9–15 x 4–5 µm.
Okas- ja segametsades, sageli. VIII–IX. Söödav värskelt.
Sarnane liik: rohekas sametpuravik.
Xerocomus fennicus söödav
Kübar lillakaspunane, vananedes keskelt pruunikaskollane, kumer kuni lame, kuiv, peen-soomuseline, hiljem alates servast ruutjalt lõhenev, läbimõõt kuni 7 cm. Torukesed kollased, otse või nõgusalt jalale külge kasvanud; poorid sama värvusega, suured, ümarad kuni nurgelised, vajutamisel värvuvad siniseks. Jalg kübara värvusega, tipu poole kollane, ühtlase jämedusega, kuni 5 x 2 cm. Seeneliha kreemikas, muljutud kohtades muutub siniseks, maheda maitsega, lõhnata. Eospulber pruun. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 10–15,5 x 4–6,3 µm.
Lehtmetsades, parkides, inimasustusest mõjutatud paikades koos kase ja sanglepaga, väga harva. VIII–X. Söödav värskelt.
SINIPÄKK söödav
Gyroporus cyanescens
Kübar kahvatuookerjas, õlgkollane kuni määrdunud-kahvatupruunikaskollane, paksult vatjas-viltjas, sile, kuiv, läbimõõt kuni 12 cm. Torukesed kollakasvalkjad, nõgusalt jalale kinnitunud; poorid sama värvusega, väikesed, ümarad; vajutamisel värvuvad määrdunudsiniseks. Jalg kübara värvusega, paksult vatjas, sile, kuiv, väga kõva väliskestaga, algul säsikas, hiljem torujas, ülemisel kolmandikul tihti rõngasja paksendiga, katsumisel muutub sinakaks, kuni 8 x 4 cm. Seeneliha valge, jala alusel helekollane, murdekohtadel muutub kõikjal kohe väga intensiivselt tumesiniseks. Eospulber valkjaskollane. Eosed munajas-ellipsoidsed, 8–13 x 5–7 µm.
Männikutes, harva. VIII–IX. Hea söögiseen värskelt.
KASTANPÄKK söödav
Gyroporus castaneus
Kübar kastan-, kaneel- kuni kollakaspruun, noorelt peenviltjas, sile, kuiv, algul poolkerajas, hiljem kumer-lame kuni isegi süvendiga, läbimõõt kuni 12 cm. Torukesed noorelt valged, hiljem kahvatukollased, nõgusalt jalale kinnitunud kuni peaaegu vabad; poorid sama värvusega, väikesed, ümarad. Jalg kübara värvusega või veidi heledam, noorelt peensametjas, sile, kuiv, silinderjas, allpool nõrgalt puhetunud, väga kõva väliskestaga, algul säsikas, hiljem torujas, väga habras, suhteliselt lühike, kuni 8 x 3 cm. Seeneliha valge või nõrgalt kollakas, murdekohtadel muutumatu värvusega, meeldiva pähklimaitsega. Eospulber sidrunkollane kuni valkjaskreem. Eosed munajas-ellipsoidsed, 8–12 x 5–6 µm.
Lehtmetsades, peamiselt tammede all, väga harva. VIII–IX. Hea söögiseen värskelt.
|