|
 |
Eesti Loodus 2008/11 | SISUKORD
| summary EL 2008/11 |
|
|
The values of forest need to be explained
Hendrik Relve divides the values of forest into layers: the bottom is formed by timber or money, but the top layer is the sweetest, like on cake: the cultural values of forest and the possibility to find mental balance in forest. The central layer is made up of the diverse natural values of the forest. |
|
| Toimetaja veerg EL 2008/11 |
|
Puudest ja metsast |
| “Kui nüüd vaimuvallas liikudes mõtted kodutaluni ulatuvad, siis on seal üks kohake, mille kohta tohiks loota, et see siiski nii on säilinud, nagu ta maha jäi. See on kodumets. |
|
| Matkarada EL 2008/11 |
|
Võlsi matkarada tutvustab metsa ja metsaelu |
| Ligikaudu pool meie kodumaa pindalast on kaetud metsaga – seda võib õigustatult pidada meie rahvusrikkuseks. Ent peale puidust saadava tulu on metsal hulgaliselt muid väärtusi, mida ei saa rahas või numbrites mõõta. |
|
| Poster EL 2008/11 |
|
Lendavad sead |
| Vereta jahi teise päeva õhtul oli päikeseloojanguni jäänud mõni tund. Professionaalsed jäägrid viivad fotojahi pidajad oma autodega varitsuspaikadesse. |
|
| Kaitsealad EL 2008/11 |
|
Tõrasoo looduskaitseala hoiab metsi, soid ja paanepealseid |
| Kahe muistse maakonna, Harju- ja Läänemaa piiril paiknev ala pakub huvi nii taimetarkadele, samblasõpradele, jäljeküttidele kui ka metsandusloo ja pärandkultuuri huvilistele. |
|
| artikkel EL 2008/11 |
|
Metsa väärtused vajavad selgitamist |
| Metsasse on aegade jooksul suhtutud mitut moodi. Nüüdseks oleme välja jõudnud säästva metsamajanduse põhimõteteni. |
Kui jätkusuutlik on maailma metsandus? |
| Huvi metsade kui maailma olulise rikkuse vastu on üleilmne ja mõistetav. Viimasel kümnendil on keskseks teemaks tõusnud metsade ja metsanduse jätkusuutlikkus, mille selgitamisel on püütud lähtuda korraga mitmest valdkonnast – nii majandusest, sotsiaalsest küljest kui ka keskkonnakaitsest. |
Loodusdirektiivi metsaelupaigad Eestis |
| Natura 2000 on saanud nüüdse looduskaitse võtmesõnaks. Kuidas paigutuvad sellesse võrgustikku Eesti metsad? |
Tänapäeva Tarzani lugu |
| Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et mulle hirmsasti meeldib puude otsas turnida. Et oma lemmikharrastusele pühenduda ja mitte tavainimese kombel tööle hakata, seadsin sammud Tartu ülikooli ja astusin neli aastat tagasi doktorantuuri. |
Metsade looduslikkuse vajadusest Baieri metsa näitel |
| Pisut üle kümne aasta on möödas viimasest kooreüraskite hulgirüüstest Baieri metsa rahvuspargis. Toona kuivasid puud peaaegu 4000 hektaril. |
|
| Sõnumid EL 2008/11 |
|
Kalev Sepp jätkab looduskaitseliidu juhtkonnas |
Rahvusvaheline looduskaitseliit IUCN pidas oktoobri esimeses pooles Barcelonas neljanda maailma looduskaitsekongressi. Seal valiti järgmiseks neljaks aastaks rahvusvahelise looduskaitseliidu regionaalseks nõunikuks ja nõukogu liikmeks Eesti maaülikooli professor Kalev Sepp.
Rahvusvaheline looduskaitseliit (The International Union for Conservation of Nature – IUCN), kes tähistas sel nädalal oma 60. |
Mart Viikmaa sai elutööpreemia |
| 23.–25. oktoobril peeti Saaremaal Kuressaares Eesti inimesegeneetika ühingu (EIGÜ) aastakonverents. |
Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla on saneeritud |
| 28.–29. oktoobril tähistati kahepäevase rahvusvahelise konverentsiga “Minevikust tulevikku – tagasivaade Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisprojektile ja ülevaade tuumaenergia kasutamise võimalustest” kümme aastat kestnud saneerimistööde lõppu Sillamäe hoidlas. |
Edukaim “veretu jahimees” oli tänavu Indrek Ilomets |
| 22. oktoobril avati Tallinnas Eesti loodusmuuseumis (Lai 29a, Tallinn) XI vereta jahi fotonäitus, mida saab vaadata 12. |
Nissan lubab linnaautorevolutsiooni |
Jaapani autogigant Nissan teatas oktoobri alguses, et on välja töötanud tulevikulinna musterauto Nuvu: pisikese ja hea manööverdusvõimega, tänu elektrimootorile nullemissiooniga ja valdavalt looduslikest ja/või taaskasutatavates materjalidest sõiduki.
Kolm meetrit pika auto loomise filosoofia põhialuseid on see, et uuringute kinnitusel sõidab juht linnas 90 protsendil juhtudest üksi. Vaid viiel protsendil sõiduajast on autos üks, neljal protsendil kaks ja ainult ühel juhul sajast üle kahe kaasasõitjat. |
EP toetab keskkonnahoidlike mootorsõidukite edendamist |
| Euroopa Parlamendis (EP) 22. oktoobril vastu võetud raportis kohustatakse avalikke võime mootorsõidukite ostmisel arvestama mitte ainult hinnaga, vaid ka ostetava sõiduki keskkonnamõjuga. |
Nobelistide nimekiri on pikenenud tosina inimese võrra |
| Oktoobris on teatavasti aeg tibusid lugeda ka Nobeli preemiaid andvatel institutsioonidel. Tänavu otsustati välja anda kokku kaksteist preemiat: teadusauhindu igas kolmes kategoorias kolm, ülejäänuid – igat üks. |
|
| Aasta puu EL 2008/11 |
|
JUGAPUU ANDE EI TOHI SÜÜA! |
| Jugapuu on pälvinud inimeste tähelepanu mitmes vallas. Küll pikaealisuse, küll mitme kasvupiirkonna haruldusena, küll temaga seotud pärimuste ja legendide rohkusega. |
|
| Intervjuu EL 2008/11 |
|
Metsaajaloo tundmine aitab ka nüüdismetsandust edasi |
| Toivo Meikar on sündinud 13. juunil 1947 Rakveres. |
|
| Tööjuhend EL 2008/11 |
|
Meie puravikke 11 |
ROHEKAS SAMETPURAVIK söödav
Xerocomus subtomentosus
Kübar oliiv-hallikaspruun, harva puhaspruun, sametjas, läbimõõt kuni 10 cm. Torukesed ere- kuni väävelkollased, jalale otse või nõgusalt, tihti hambaga külge kasvanud; poorid suured, nurgelised, vajutamisel muutuvad kohe sinakasroheliseks. |
Kuidas pildistada metsa? |
| Küllap paljud meist on maantee servas imeilusat metsa silmates ennastunustavalt pidurdanud. Ent seisma jäädes ja kotist kaamerat haarates on tulnud tihti pettuda: vaade polegi enam see, mis hetk tagasi hingevärinal nähtu. |
|
| EL küsib EL 2008/11 |
|
Mida on andnud riigimetsa majandamise keskuse (RMK) tegevuse ümberkorraldamine? |
| Lühidalt öeldes on nüüd RMK tegevuses vähem subjektiivsust ja vähem juhte, on saadud täpsem ülevaade metsadest ja paranenud metsas puhkamise võimalused. RMK missioon on hoolitseda Eesti riigimetsa eest parimal viisil. |
Kui heal järjel on Eestis metsaökoloogia uuringud? |
| Oleneb, kuidas asjale vaadata. Kui jälgida teadusuuringute põhikriteeriumi – rahvusvahelisi publikatsioone –, siis palju paremal järjel kui Lätis, Leedus või Venemaal, ent tunduvalt nõrgemal kui Rootsis või Soomes. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
