28.–29. oktoobril tähistati kahepäevase rahvusvahelise konverentsiga “Minevikust tulevikku – tagasivaade Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisprojektile ja ülevaade tuumaenergia kasutamise võimalustest” kümme aastat kestnud saneerimistööde lõppu Sillamäe hoidlas. Eesti riigi, Põhjamaade ja Euroopa Liidu ühispingutusena on keskkonnakaitse mõttes ohutuks ja korda tehtud nende ühiseks mureks olnud Ida-Euroopa uraaniobjekt.

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla asub Ida-Virumaal Sillamäe linna lääneosas otse Soome lahe kaldal. Hoidla hõlmab ligi 50 hektari suuruse territooriumi ja sisaldab umbes 12 miljonit tonni uraanitootmise jääke ja põlevkivituhka, mis on ladestatud sinna alates Nõukogude Liidu salajase uraanitehase käivitamisest 1948. aastal.

Hoidla saneerimist alustati 1998. aastal Eesti, Euroopa Liidu ja Põhjamaade valitsuste koostöös. Eesti riik koos aktsiaseltsiga Silmet Grupp lõi selleks eraldi ettevõtte, keskkonnatehnoloogiale ja jäätmekäitlusele spetsialiseerunud aktsiaseltsi ÖkoSil. Projekti üldmaksumuseks kujunes 21,4 miljonit eurot (334,5 miljonit krooni), millele lisandusid aktsiaseltsi Silmet kulutused, korraldamaks ümber oma tootmisprotsessi. Jäätmehoidla saneerimisprojekti rahastamises osalesid Euroopa Liidu PHARE-programm, Põhjamaade keskkonnarahastu NEFCO ning Norra, Rootsi, Soome ja Taani riik. Eesti rahastas Sillamäe projekti riigieelarvest ja keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu. Sillamäe jäätmehoidla saneerimise projekt on Eesti mastaabis kõigi aegade suurim saneerimisprojekt keskkonnakaitse vallas.