2009/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/7
Kas ida-kitsehernes ikka on ohtlik invasiivne vrliik?

Ida-kitsehernes on Eestis tuntud eelkige sdataimena, mis on leidnud endale teiste liblikieliste seas kindla koha ja oma viljelejad. Loodusliku hulgivaliku teel aretatud ida-kitseherne sort Gale (Eesti sordilehes 1988. aastast) oli esimene maailmas ja Eesti maaviljeluse instituudil (EMVI) oli ja on praegugi esmathtis kindlustada seemnekasvatajaid ja tootjaid serditud seemnetega.

Ida-kitsehernest on alates 1972. aastast uurinud philiselt Eesti maaviljeluse instituudi ja Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadlased. Kirjastatud on hulk brore, raamatuid, avaldatud rohkesti artikleid kogumikes nii kodu- kui ka vlismaal.
Eesti maaviljeluse instituudi pikaajalise uurimist tulemuste phjal koosts Eesti sordiinspektsiooni seemnekontrolli laboriga on ttatud vlja seemnete kvaliteedinuded. 1993. aastal tehti rahvusvahelise seemnekontrolli assotsiatsioonile (ISTA) ettepanek vtta liik ida-kitsehernes (Galega orientalis) ISTA taimeliikide nimekirja.

Kaitsealuse sordina on ida-kitsehernes Gale kantud 2003. aasta jaanuaris OECD serditavate sortide nimekirja ning tunamullu veti see liik direktiiviga 66/401 Euroopa Liidu sdakultuuride liikide loetellu. Algseemet ja supereliitseemet on sordiomanikuna tootnud Eesti maaviljeluse instituut, eliit- ja serditud seemneid on tootnud litsentsilepingute alusel histud (Adavere Agro, Peri O, Valjala SK jt.) ja talunikud (Phaoru talu, Vahe talu jt.) [1].
Ida-kitseherne kasvatamise vastu on huvi tundnud ja hakanud viljelema meie kest saadud seemnete alusel paljud Euroopa, Ameerika hendriikide, Kanada ja Jaapani teadlased ning pllumajanduspraktikud, kellele on jagatud kasvatamise, kasutamise ja ksiti pldude hvitamise kogemusi.

Ida-kitsehernes on Eestis kige pikema kestusega (le kmne aasta) klvatav liblikieline taim niitelisel rohumaal, mis vimaldab smbiootiliselt seotud hulmmastiku abil vhendada kulutusi lmmastikmineraalvetisele. Et ida-kitseherne juurestik ja maapealsed osad jtavad mulda igal aastal suure hulga orgaanilist ainet ning lmmastikku, siis on ta eelviljana mullaviljakuse parandajana igati vajalik [2].
Ida-kitseherne kui eelvilja saaki suurendav toime on eelnevate aastate uurimistega testatud. Suhteliselt vheviljakatele vi sti jetud aladele, mis ei ole pikemat aega orgaanilist vetist saanud, on otstarbekas rajada ida-kitseherneplde. Ida-kitsehernest kasutatakse peamiselt lpsi- ja lihakarja sdana eesktt silo ja heinana. Arvestataval kohal on ka ida-kitseherne kasvatus ja tarvitus energiaheinakultuurina. Praeguste arvestuste kohaselt on Eestis energiakultuurina perspektiivi pideroo krval just ida-kitsehernel tema pika kestvuse, hea saagikuse (68 t/ha kuivainet aastas) ja hulmmastiku suure sidumisvime tttu. Seeprast kujuneb ida-kitseherne omahind kuivmassi kohta bioenergia tootmise toormena madalamaks kui krrelistel (vajavad aastas mineraallmmastikku vhemalt 150 kg/ha).
Meie pikaajalised uurimused (le 35 aasta) on nidanud, et ida-kitsehernes ei levi iseenesest, kuna taim vajab arenemiseks liigiomast bakterkultuuri (Rhizobium galegae), millega seemneid tuleb otse enne klvi tdelda. Muidu seemned elujulisi tusmeid ei anna ning klvid ebannestuvad. Muldadel, kus ida-kitsehernest pole kasvatatud, pole bakteri leidumine hegi uurimusega tuvastatud. Seetttu ei saaks pidada ida-kitsehernest invasiivseks liigiks.
Vanemate ida-kitseherne pldude hvitamine ei tohiks samuti probleem olla, kui rakendada meie vlja ttatud agrotehnoloogiat. Ida-kitseherne pldude kaotamisel on soovitatav esimene niide koristada haljassdaks ja dal tdelda glfosaati sisaldava herbitsiidiga. Hid tulemusi on andnud ida-kitsehernele jrgneva teravilja pritsimine Granstariga (1315 g/ha) ja Mustangiga (0,40,6 l/ha). Plde pritsiti, kui oder oli vrsumise jrgus ja ida-kitsehernes 10 cm pikk. Ristieliste pldudel saab ida-kitsehernest hvitada preparaadiga Lontrel annuses 0,3 l/ha.

Otsustamaks ida-kitseherne invasiivsuse le objektiivselt, vajame tpsemaid vaatlusandmeid ida-kitseherne levimise kohta vljaspoole klvatud ala. Ida-kitseherne kasvatamine Eestis viimasel 25 aastal mitmel tuhandel hektaril tendab, et praktikas ei ole tema videtav invasiivsus siiski erilist kahju teinud. Ida-kitsehernest ei ole ige hte rhma arvata vastu pllumajandustootjate tahet Eestis levima hakanud ohtlike umbrohtudega, nagu karvane vrkakar, tuulekaer, Sosnovski karuputk, Weyrichi kirburohi jt.

1. Meripld, Heli 2006 Ida-kitseherne kasvatamine ja kasutamine. Eesti maaviljeluse instituut, Saku.
2. Viil, Peeter 2003. Sdagaleega-alasest uurimistst Kuusikul. Maamajandus 8: 24.

Heli Meripld (1961) on rohumaateadlane, ida-kitseherne uurija ja propageerija.



Heli Meripld
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet