UNANE KÄRBSESEEN mürgine
Amanita muscaria

Kübar oranþ- kuni sarlakpunane, vanemalt pleegib kollaselaiguliseks või määrdunud kollakaks. Eristatakse ka kollast vormi, kes on juba noorelt oranþikaskollane, tihedalt kaetud valgete või kollakate paksude ebemetega, mis tihti pestakse vihmadega osaliselt või täielikult maha, serv enamasti rihveljas, noorelt poolkerajas, hiljem kumer kuni lame, läbimõõt kuni 20 cm. Eoslehekesed valged, vabad. Jalg valge või kollakas, ebemeline või kiuline, muguljas, rõngaga, tupega, kuni 20 × 2 × 3 cm. Rõngas valkjas või kollakas, serv enamasti kollakas-oranþi ebemeline, rippuv, lai, ülakülg sile, kaua püsiv. Tupp valge või kollakas, jalale liibunud, moodustab jala muguljale osale ja sellest kõrgemale ebemelisi kontsentrilisi ringe. Seeneliha valge, kübaranaha all punakas- või sidrunkollane, lõhnata. Eospulber valge. Eosed lai-ellipsoidsed, pole amüloidsed, 8–12 × 6–8 µm.

Okas-, leht- ja segametsades, metsalagendikel, väga sageli, kohati hulgi.
VII–XI.
Mürgine, põhjustab närvisüsteemi häireid.
Sarnane liik: kuning-kärbseseen.

KUNING-KÄRBSESEEN mürgine
Amanita regalis

Kübar kollakas- või ookerpruun, keskel tume pruun, vanemalt võib kollakaks pleekida, tihedalt kaetud kollakate paksude ebemetega, mis võivad osaliselt kaduda, serv rihveljas, noorelt poolkerajas, hiljem lame, läbimõõt kuni 25 cm. Eoslehekesed valged, serv tihti kollakas, vabad. Jalg valge või kollakashall, kuiv, ebemeline, muguljas, rõngaga, tupega, kuni 25 × 3 × 4 cm. Rõngas valkjas, serv tihti kollase ebemeline, rippuv, lai, ülakülg sile, kaua püsiv. Tupp valge või kollakas, jalale liibunud, moodustab jala muguljale osale ebemelisi kontsentrilisi ringe. Seeneliha valge, kübaranaha all tume kollane, lõhnata. Eospulber valge. Eosed lai-ellipsoidsed, pole amüloidsed, 9–12 × 6–8 µm.
Sega- ja okasmetsades, harva.
VII–X.
Mürgine, põhjustab närvisüsteemi häireid.
Kuning-kärbseseent peetakse mõne autori poolt punase kärbseseene teisendiks.
Sarnased liigid: punane, roosa ja panter-kärbseseen.


KOLLANE KÄRBSESEEN, tüüpteisend mittesöödav
Amanita citrina var. citrina
Sünonüüm Amanita mappa

Kübar oliiv-, sidrun- või valkjaskollane, kaetud ebaühtlaselt valkjate, hallikate või pruunikate vatjaskiuliste ebemetega, mõnikord paljas, serv sile, kleepuv, noorelt poolmunajas või kumer, hiljem lame, läbimõõt kuni 12 cm. Eoslehekesed valged, mõnikord kollaka servaga, vabad. Jalg valkjas, kahvatu kollakas või hallikas, kuiv, vatjas-ebemeline või paljas, suure servatud mugulja alusega, rõngaga, tupega, kuni 12 × 1.5 × 3 cm. Rõngas valge, alumine külg mõnikord kollakas, rippuv, serv ebemeline, sageli ülemine külg rihveljas, kaua ei vabasta eoslehekesi. Tupp valge, vatjas, jalaga kokku kasvanud, moodustab mugulja osa ülaservas terava voldi. Seeneliha valge, kartuli lõhnaga. Eospulber valge. Eosed kerajad või veidi ellipsoidsed, amüloidsed, 7–10 µm.
Okas-, leht- ja segametsades, eriti liivastes männikutes, väga sageli.
VIII–XI.
Mittesöödav, sisaldab bufoteniini, mis on inimesele kahjulik.
Sarnased liigid: roheline ja valge kärbseseen.


KOLLANE KÄRBSESEEN, valge teisend mittesöödav
Amanita citrina var. alba

Viljakeha juba noorena üleni valge kuni valkjas, kübar kaetud ebaühtlaste valkjas-hallikate ebemetega, kujult sarnane tüüpteisendile. Jalg teravalt servatud mugulaga.
Okas ja segametsades, harva.
VIII–X.
Mittesöödav.
Sarnased liigid: valge kärbseseen ja rõngata ning rohelise kärbseseene valged teisendid.


HALL KÄRBSESEEN mittesöödav
Amanita excelsa
Sünonüüm Amanita spissa

Kübar hall, hallpruun või pruunikashall, serv heledam, valkjate või hallikate jahujate ebemetega, mis on kergelt ärapühitavad, serv sile, noorelt poolkerajas, vanemalt lame, läbimõõt kuni 12 cm. Eoslehekesed valged, vabad. Jalg valge või hallikas, mõnikord allpool üksikud pruunikad plekid, üleni peente hallikate või ookerjate vatjate ebemetega, muguljas, rõngaga, tupega, kuni 12 × 3 × 4 cm. Rõngas pealt valge, alumine külg hallikas, rippuv, lai, ülakülg rihveljas. Tupp jalale liibunud valkjate või hallikate ebemjate vöötidena. Seeneliha valge, kübaranaha all hall, nõrga redise või kartuli lõhnaga. Eospulber valge. Eosed lai-ellipsoidsed, amüloidsed, 7–10 × 5–8 µm.
Okas-, leht- ja segametsades, harva.
VII–X.
Mittesöödav.
Sarnased liigid: panter- ja roosa kärbseseen.

Mall Vaasma (1945) on mükoloog, töötab Tartu ülikooli loodusmuuseumis ja EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudis.

Fotod: Vello Liiv