| artiklid EL 2009/7 |
 |
Veeõitsengud Eesti järvedes |
| Veeõitsengud on üha olulisem keskkonnaprobleem. Paljuski inimtegevuse tagajärjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase. |
Ökoloogiline jalajälg: eluviisi jätkusuutlikkuse näidik |
| Teame hästi, et nafta ja paljud muud eluta loodusvarad on peagi otsakorral. Ent kuidas on lood elusate loodusvaradega? |
Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused |
| Kord laienedes, seejärel taandudes, kord soolase ookeaniga ühinedes, siis sellest jälle isoleerudes – niiviisi heitlikult areneva Läänemere voogudest on viimase 15 000 aasta jooksul aegamisi kerkinud Eestimaa. Pragune Läänemeri, mis Taani väinade kaudu on ühenduses maailmamerega, on mahutanud oma vee ookeanitasemest madalamal paiknevasse reljeefisüvendisse, Läänemere nõkku. |
Tume marmorleedik on jõudnud Eestisse |
| Igal aastal leitakse Eestimaal uusi liblikaliike, kuid mitte iga uus liik ei ärata sellist tähelepanu nagu tume marmorleedik. Tema esmaleid meil on registreeritud mullu jõulude ajal ühes Tartu Annelinna korteris. |
Perspektiivsest ida-kitsehernest on saanud invasiivne võõrliik |
| Eesti looduslikke tingimusi peetakse võõrliikide ulatusliku leviku jaoks üldiselt sobimatuteks. Samas on meile kõigile tuntud näiteks hiid- ja Sosnovski karuputke invasioon või kährikkoera levik üle kogu Eesti. |
Kas ida-kitsehernes ikka on ohtlik invasiivne võõrliik? |
| Ida-kitsehernes on Eestis tuntud eelkõige söödataimena, mis on leidnud endale teiste liblikõieliste seas kindla koha ja oma viljelejad. Loodusliku hulgivaliku teel aretatud ida-kitseherne sort ’Gale’ (Eesti sordilehes 1988. |
30 aastat linnukaitset Euroopa Liidus |
| Kui Euroopa Nõukogu võttis 1979. aastal vastu looduslike lindude kaitse seaduse ehk nn. |
Kuhu küll kõik lilled jäid? Põlluservade tähtsusest |
| Pealtnäha kasutud ja ebahuvitavad põlluservad võivad tegelikult moodustada üliolulise rohevõrgustiku, kus leiavad kasvukoha paljud mujalt välja tõrjutud niiduliigid. Selleks tuleb põlluservi aga õigesti hooldada: kuni korra aastas niita, hoida vähemalt paari meetri laiused ning võimalikult puhtad kemikaalidest. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
