2009/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 2009/7
Miks tekib pilastes bioloogiahuvi?

See kevad tuli mul teisiti: kisin kakskmmend aastat prast keskkooli lpetamist bioloogia riigieksamit sooritamas, Tartu tiskasvanute gmnaasiumis. Kui sellest enne ja prast eksami tegemist tuttavatele rkisin, vaadati mind nutu pilguga. Algul kihlveona tekkinud mte hakkas endale aga ha suuremat huvi pakkuma: mitu punkti on vimalik ndisaegsel riigieksamil saada botaanika ja mkoloogia eriala teadusmagistril, kui ta enne eksamit ldse ei pi? Tulemus 78 punkti pole kll teab mis hea, aga vast siiski piisav, et Eesti Looduse toimetaja kohal edasi ttada.

Eelmisel htul enne eksamit pdsin tegelikult ikka ka ppida otsisin riiulist vlja viimase paarikmne aasta jooksul llitatud bioloogiapikud. Keskkoolist mletan vene keelest tlgitud raku pildiga raamatut, mis tundus tollal raske ja igavana. Praegusajal on hulk konkureerivaid vljaandeid kodumaistelt autoritelt ja mitmelt kirjastuselt. Sirvisin pikuid ja unega videldes tabasin ennast ha enam mttelt: miks pagana pralt ma lksin likooli bioloogiat ppima? Vhemasti ks asi on meie bioloogiapikutes jnud aastatega samaks: need on surmigavad ning puises eesti keeles. Neist teostest kll loodushuvi tekitajat ei oskaks kahtlustada.

Bioloogia riigieksami ksimused olid seevastu sna loomingulised ja eeldasid kikide teadmiste tarvitust, mitte vaid pikutest omandatu kordamist. Mulle endale meeldis eriliselt ksimus lusitaania teeteo ohtlikkusest sellele vastamiseks oli tsiteeritud ajakirja Loodus aprillinumbrit. Sellist ajakirja pole enam aastaid ilmunud, kuid siiski on toimetajal tore nha, et kikidesse Eesti ldhariduskoolidesse judvat Eesti Loodust kasutataksegi nii ppets kui ka riigieksameil, ehkki pisut valesti nimetatuna.
Miks siis ikkagi minnakse likoolidesse bioloogiat ppima? Ilmselt nii mneski koolis ei kasutata ametlikke pikuid ning karismaatilised petajad suudavad oma ainet edukalt petada ka ttutest pikutest hoolimata. Vhemasti vin oma bioloogiapetajat Marike Sirelit Tallinna 32. keskkoolist tnulikult meenutada ja talle petajatks ikka judu soovida. Oleks vaid rohkem petajaid, kes aitaksid pilastes loodushuvi svendada ja seda arendada, rohkem kui standardne ppekava seda nuab.
Eelmise Eesti Looduse intervjuus vitis Jri Keskpaik, et looduse lhem tundmappimine on sageli alanud Puhtust. Ka ks mu sber vidab, et temast sai taimekoloog just seetttu, et ta kutsuti pilasena kaasa Puhtusse botaanikute vlitdele. Noormees pandi sortima ttut pihuproovi maapinnalt maha ligatud niidurohi tuleb jagada liikideks. Seda tegi ta vrdselt koos kutseliste botaanikutega ning ta veti td tehes omade hulka. Kllap peaksid bioloogid oma jrelkasvu kasvatamisele ise rohkem kaasa aitama ning vimalus huvilistel pilastel teadlaste vlitil osaleda on selleks ks paremaid vimalusi.
Loodusainete petajatele ja pilastele, nagu ka teistele Eesti Looduse lugejatele, on siinkohal taas leskutse: andke toimetusele teada, mis artiklid teid ajakirjas eriti huvitaksid ja millest peaksime rohkem vi phjalikumalt kirjutama. Koosts lugejatega on vimalik ajakirja senisest paremaks muuta. Eelisjrjekorras tidame muidugi ajakirja tellijate teemasoovid!



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet