2009/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
matkarada EL 2009/7
Kuidas vesiloodiputkast sai muuseumimajake

leni vaatamisvrsel Hiiumaal on kllap enim uudishimuradu tallatud Kassari kanti. Kes siis ei pea juba esimesel Pevasaare-kigul vajalikuks vantsida Sretirbi lppu, kiigata kui mitte le ukse, siis vhemalt lbi akna Aino Kallase majja, seada ennast mduks Leigri kuju krvale vi miks mitte jda lunale Vetsi talli. Loodusest ja kultuuriloost hoolijale on huvipaiku Kassaril aina juurde tulnud.

2000. aastal kerkis Kina lahe serva Orjaku linnutorn. Sealt meeldib kaugemale kaeda sugugi mitte ainult linnuspradel, juba 1990ndate keskel valmis Orjaku matkarada (vt. Eesti Loodus, 2005, nr. 9, lk. 4649), kus vimalusele kadakate varjus loodust avastada lisandub anss kiigata uuenenud misamaastikku. Ja tnavu tuli juurde veel ks rada, mis on parajasti nii pikuke, et klbab ette vtta kas enne vi pigem prast matka eelmises lauses meenutatud rajal. See on Orjaku klaseltsi algatusel tehtud Orjaku muuli matkarada.

Orjaku sadam: tus ja mn. Orjaku pole tegelikult ldse tkk Kassarit, nii nagu Kassari pole tkk Hiiumaad: mlemad on hoopis omaette saared. Nii nagu on omaette saar vi nime jrgi otsustades laid olnud ka Orjakut Hiiumaast eraldav Puulaid ja hoopis pisike veel nende kahegi vahele jv Reigi saar. Aga seda, kui kitsuke on Nasva poolt tulijat Jausa ja Kina lahe vahelt Kassarile viiv tee ja kus seal on sildade all maatkke eraldavad veetriibud, neb enamasti vaid vga tpse kaardi uurija.
Orjaku ja Kassari on kaua aega eraldi seisnud ka halduslikult. Nii ji keskajal Kassari ordu maaks, Orjaku oli aga Saare-Lne piiskopi valduses. Hiljem kuuluti eri kihelkondadesse ja kirikukogudustesse; maetudki on Orjaku kadunukesi mitte Kassari, vaid Kina kalmistule. Ja rahvariided on erinevad. Sestap pole ime, et plisele Orjaku mehele ei tohtivat elda, et ta on Kassarist: ei, tema on Orjakust! [2]
Orjaku nimele on seletusi kindlasti rohkem kui ks. Vello Kaskor on kirjutanud nii vimalusest, et see tuleneb orjaturu vi orjade asuala staatusest, kui ka sellest, et ehk on see prit hoopis metsaorjadest ehk mbruskonna suurimatest puudest [1].
Sadama ehitas Orjakusse Tsaari-Venemaa, soovides sinna rajada miinilaevastiku baasi. Enne Esimest maailmasda saadi valmis kaks kaitsemuuli: le poole kilomeetri pikkune kaarjas lunamuul ning veerandkilomeetrine Pihlalaiult merre ulatuv teine kivivall [1]. Need mbritsevad sadamaala tnini.
Pris sadam sai Orjakust siiski alles enne Teist Maailmasda Eesti vabariigi aegadel ja ta oli hinnatud kaubasadam seni, kuni uuendatud Heltermaa korjas suuremad laevad endale ja taandas Orjaku Hiiu Kaluri jahtklubiks. Taasiseseisvuse ajal oli pikuke periood (19951999), kui just Orjakust vljus Saaremaaga hendust pidanud Vardo, varem Skandinaavias Vrd nime kandnud parvlaev. Ndseks on Hiiumaa teise reisisadama staatuses Sru ja Orjaku kujunenud turismisadamaks.
1. jaanuaril 2009 elas Orjakus 93 inimest [2].

Muulirada: vaheldusrikas astumisalune. Kui seisate noga mere poole, jb muulirada sadamast vasakut ktt. Selle algusse on seatud infotahvel, mis nitab peale raja skeemi ktte ka selle, kelle abiga klaseltsi rajaprojekt teoks sai: PRIA ja EAS, muidugi aitas ka Kina vallavalitsus.
Siis algab uhiuus ja usaldusvrselt tugev laudtee. Algul kulgeb see roostiku varjus, edasi viib aga rippsillana le kitsukese lahesopi. Teejuht teab kinnitada, et esimene sillategu linud luhta: suurvesi viinud selle ehitise minema. Praeguselegi astudes ei maksa kllap lemra uljas olla: vib-olla lheb kaldu ja pillab teid vette.
Veel mni samm ja juate Pihlalaiule, viksele maalapile, millelt algab phjapoolne soliidne kivirahnudest muul. Laiukesele nime andnud pihlaka on vanadus ja meretuuled vajutanud sna looka. Aga elu on tal kvasti sees. Selle pihlaka varju on ehitatud tugev pinkidega laud: mnus koht puhkust pidada ja pruukosti vtta. Seeprast soovitasingi eespool seada matkaplaanid nii, et kia esmalt lbi Orjaku loodusrada ja tulla siis muuli serva keha kinnitama ja lgastuma.
Kuna meil pikemat matka selja taga pole, seame oma kasina kraami veteranpihlaka varju ja lheme muuli avastama. See on vga siledaks seatud astumisalune, lai ja vimas. Muuli otsas on meremrk, veidi enne poolt pikkust saab muulilt aga treppi mda vee kohal krguvasse majakesse.

Vesiloodimaja: tilluke, aga sisukas muuseumituba. Ajalooline veemduputka ehk vesiloodimaja kerkis muuliserva kohe muuli valmimise jrel ja sai koos Pihlalaiu toona veel sirge ja sihvaka pihlakaga navigeerimist lihtsustanud pevaseks maamrgiks, ksiti Orjaku kla smboliks.
Putkas oli seadeldis, mis kirjutas automaatselt les lahevee taseme. Aja jooksul lkkas j majakese viltu ja see vahetati uue vastu vlja 1970ndate lpus, kui algas Orjaku purjespordikeskuse aeg. Aastaks 2000 olnud seegi majake upakil, aga 2005. aasta jaanuaritorm aidanud ta uuesti psti ja kinkinud ehitisele veel paar lisaeluaastat. 2007. aasta kevadtorm sai veemdumajast ometi jlle jagu.
Nd muuli servas seisva rajatise on pstitanud klaselts ja tema otstarve on varasemast hoopis teine. Projektimeeskond kutsus appi Hiiumaa he kultuuriveduri, maakonnamuuseumi peavarahoidja Helgi Pllo ning valmis sai kena ekspositsioon, kust huviline leiab phjaliku levaate Orjaku saare, kla, misa, sadama ja ka sellesama veeloodimaja ajaloost, juures hulk selgitavaid kaarte ja fotosid. Fotode allikaina mainitakse kohaliku rahva erakogusid, Lembit Odrest, Viktor Tammsaart ja maakonnamuuseumi.
Ei salga, et mnigi selles kirjutises sisalduv fakt on maha kirjutatud just selle muuseumimajakese stendidelt.


1. Kaskor, Vello 2003. Hiiumaa ringteed. Maalehe Raamat.
2. Orjaku kla arengukava. Orjaku 2009. www.orjaku.ee.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet