2009/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/7
30 aastat linnukaitset Euroopa Liidus

Kui Euroopa Nukogu vttis 1979. aastal vastu looduslike lindude kaitse seaduse ehk nn. linnudirektiivi [5], peeti eelkige silmas vajadust kaitsta vrvulisi, kes hulganisti hukkusid Vahemere maade linnupdjate vrkudes. Liigi kaitse htaegu isendite, asurkondade ja elupaikade kaitse kaudu on linnudirektiivi nurgakivi ka praegu.

Looduskaitsjate ja juristide snutsi pole kolme aastakmne vltel olnud tarvidust direktiivi kuigi palju muuta. Linnukaitse phimtted on ajale hsti vastu pidanud. Praegu arutletakse esmajoones selle le, et sobivaid elupaiku jb Euroopas ha vhemaks ja vahemaad elupaikade vahel suurenevad sedavrd, et mni liik ei suuda enam kliima soojenedes vi muu ohu puhul elupaika vahetada.
Tnavu aprilli alguses peeti Saksamaal Trieri linnas linnudirektiivi 30. aastapeva konverents. Snavtjad rhutasid leeuroopalise linnukaitsealade vrgustiku thtsust: just see vrgustik vimaldab paljudel linnuliikidel pesitseda, talvitada ja rndel peatuda riigipiiridest hoolimata. Paljud esinejad pidasid oluliseks, et riigid hoiaksid linnukaitses htseid phimtteid ja teeksid tihedat koostd.

Allakirjutanule tundub, et tubli kaks aastakmmet kolmest on kulunud ksnes selleks, et linnualad vlja valida ja kaitse alla vtta. Eurobaromeetri tabelis on paljude vanade liikmesriikide lahtrites linnupoegadest vanalinnud sirgunud alles hiljuti [6] (# 1). Vanalinnu this on mrk selle kohta, et Euroopa Komisjon peab liikmesriigi esitatud teavet linnualade kohta piisavaks. Pikka aega psisid linnupojana niteks Saksamaa ja Prantsusmaa.
Eesti on Euroopa Komisjonile esitanud ja linnudirektiivi jrgi nn. Natura linnualadeks vormistanud 66 ala kogupindalaga 1 233 993 hektarit nii maismaal kui ka merel (# 2). Mistagi on meie linnualade poolest rikkamad maakonnad need, mis klgnevad rannikuga. Niteks Saaremaa, Prnumaa ja Lnemaa, kus linnualade pindala on vastavalt 328 548 ha, 202 387 ha ja 185 400 ha [3]. Rannikul leidub hid pesitsus-, rndepeatus- ja talvituspaiku paljudele linnuliikidele. Vinameri on Natura linnualadest suurim, olles rndekoridoriks sadadele tuhandele veelindudele.

Kui linnualade asukohad on EL liikmesriikides juba valdavalt paika pandud, siis viimasel aastakmnel on rohkem thelepanu pratud sellele, kuidas aladel kaitset korraldada ja tagada. Oluline roll on siin kaitsekorralduskavadel, kuid arvestades linnualade rohkust 5004 kogu EL-s [6] ja seda, et iga ala eeldab mneti erilaadseid kaitsemeetmeid, vtab nende koostamine palju aega ja raha. Ka Eestis on kaitsekorralduskavade puhul veel palju soovida: 66 linnualast on see kinnitatud alla pooltel [4].
Eraldi toodi konverentsil vlja teadusuuringute ja seiressteemi vajadus selleks, et meetmeid lindude ja nende elupaikade hoiuks saaks rakendada igel ajal ja phjendatult. Sraste uuringute ja ajakohaste andmete puudus kerkib alatasa teravalt esile, kui kusagil asutakse hindama ehituse vm. maakasutuse vimalike mjusid linnualadele ja -liikidele. Tdeti, et surve kaitsealadele jrjest suureneb ning vhe on inimtegevusi, mis kaitse-eesmrke hel vi teisel viisil ei kahjustaks.

Asendusalad ja erandjuhud. Konverentsil mrgiti, et ha keerulisemaks muutub kahjustatud alasid ja elupaiku taastada ja kahju korvata. Pole kerge leida uusi alasid, mis sobiks vtta kaitse alla kahjustatud alade asendusaladena. Eeldab ju linnudirektiiv, et linnualadeks on mratud kik lindudele olulised alad. Seega on valdav osa vrtuslikest aladest juba hel vi teisel moel niigi kaitse alla vetud.
Asendusalade teema tusis esile nn. erandi tegemise menetluse tttu. Nimelt annab linnudirektiivi 9. artikkel vimaluse erandjuhtudel, kui on ohus inimese tervis vi turvalisus, niteks lennuliikluses, aga ka pllukultuurid, koduloomad, mets, kalastik vi veekvaliteet, tuua ohvriks linnud ja nende elupaigad. Sraste erandite vajadust ja menetlust ksitles mitu snavtjat. Euroopa Komisjoni esindaja Micheal OBriaini ettekandes toodud statistika erandite rakendamise kohta nitas suurt varieeruvust liikmesriikide vahel. Kui Eesti oli aastal 2004 teinud raporti 23 erandi rakendamise kohta, siis samal ajal teatas Hispaania le 67 000, Malta 53 000 ja Holland ligi 10 000 erandjuhtumist [1]. Hispaanias oli niteks erandkorras antud vlja lube pda loodusest ja pidada puuris vinte ning kttida kaelustuvi, Maltal lubati kttida pldvutti, turteltuvi ja laulurstast ning viimast ka puuris pidada, Hollandis lubati korjata kiivitaja mune. Eestis ei ole tarvidust selliseid erandeid teha, niteks trjuda linde vi hukata neid pllukultuuride kaitseks, sest meil hvitab riik niteks hanede, laglede ja sookurgede tehtud kahju.
htlasi tstatati konverentsil ksimus, miks luikede, hanede ja laglede tehtud kahju tuleb videtavalt palju ette Taanis, kuid mitte teistes intensiivse pllumajandusega riikides, nagu Saksamaal vi Hollandis. Arvati, et tegemist on puuduliku kontrolliga erandite rakendamise le. Euroopa Komisjoni esindaja mnis, et on vaja thustada kontrolli erandite le.
Thtis teema oli kormoran. Konverentsil mrgiti, et Euroopa Komisjon koostab praegu kormorani ohjeldamiskava, mis annab htsed juhised, kuidas selle liigi suhtes kaitsekorda erandeid teha.

Jahimeeste hl. Olulise huvirhmana osales aastapevaritusel leeuroopaline jahimeeste organisatsioon FACE. Nende andmetel on Euroopas le seitsme miljoni jahimehe, kelle tegevusele linnudirektiiv ranged piirid seab. Kuidas hoida ra tli jahimeeste ja linnukaitsjate vahel, selle kohta toodi heaks niteks FACE koost lemaailmse linnukaitsehinguga BirdLife International. 2006. aastal valmis neil hiselt juhend, kuidas rakendada linnudirektiivi jahindust silmas pidades. Juhendit peetakse kahe vastandliku huvirhma kompromissiks, sellelaadseid juhtnre oodatakse ka linnukaitsjate koostst pllumajandustootjate, kalameeste ja metsameestega.
Eestis ei ole mrkimisvrset survet pidada linnujahti ei ldiselt ega ka kaitsealadel. Seeprast ei ole linnujahi piirangute probleem meil nii terav kui niteks Prantsusmaal vi Saksamaal.

Praeguses linnukaitse thtsa probleemina toodi esile pllumajandusmaastike linnustiku vaesumine. Kui ldjoontes on linnudirektiivi rakendamise anals nidanud selle soodsat mju linnustiku mitmekesisusele, siis pllumaade linnustiku seisundis ilmnevad jrjest suuremad ohumrgid [2] (# 3). Korduvalt rhutati ettekannetes, et le tuleb vaadata Euroopa Liidu pllumajandus- ja maaelu programm. Selle alusel makstakse toetust pllumajandustootjatele ja selle eelarve hlmab liidu eelarvest umbes 40%. Tuleks teha nii, et looduskaitse poliitika ja pllumajanduspoliitika ei ttaks teineteisele vastu. Niteks toodi hurraaga alanud bioktusekultuuride kasvatus, mille vimalikke tagajrgi loodusele igel ajal ei hinnatud.
BirdLifei esindaja Konstatin Kreiser mrkis, et tuleb sisse seada kllaldane rahaline toetus pllumajandustootjatele, et ajendada neid looduslikku mitmekesisust hoidma, sh. silitama lindude elupaiku. Kreiser selgitas, et loodusliku mitmekesisuse silitamiseks ei piisa ainult kaitsealadest. Thtis on jrgida looduskaitsephimtteid kigis valdkondades ja kogu aeg, niteks tarbida sstlikult, ssta energiat, jrgida htseid phimtteid maakasutust planeerides ja selle keskkonnamju hinnates.
Mni ettekandja leidis, et vaja oleks ldist direktiivi, mis hlmaks kogu elusloodust, mitte linde (linnudirektiiv) ja lejnud elustikku (loodusdirektiiv) eraldi. Tundus, et ettepanek oli veel liiga uudne, sest seda mtet ei toetatud. Tenoliselt on liikmesriikidel praegu niigi piisavalt td kahe looduskaitsedirektiivi rakendamisega, kuid tulevikus viks htne eluslooduse direktiiv hlmata looduskeskkonna kaitset palju terviklikumalt.

Linnudirektiivi stteid vib ilmselt sna laialt tlgendada. Aluse selleks loovad eesktt Euroopa henduse kohtu otsused. Kuulates juristide arutlusi linnudirektiivi le , ji paratamatult mulje, et suhteliselt lhikest phiteksti (18 paragrahvi, v.a. lisad) saab tlgendada vgagi mitmeti. Muutused looduses ja inimeste igapevaelu loovad ha uusi olukordi, mida on vaja iguslikku raamistikku seada.
Ent ka iguslik raamistik muutub, kuigi palju aeglasemalt. Konverentsil mrgiti, et direktiivid looduskaitsevaldkonnas pigem karmistuvad kui muutuvad leebemaks. Niteks toodi linnudirektiivi I lisa, milles 30 aastat tagasi oli 74 linnuliiki, kuid praegu juba 194, kelle suhtes kehtivad kige rangemad kaitsereeglid.
Mitmest snavtust ji klama leskutse, et kuigi tavainimene ei hakka ilmselt kunagi direktiive lugema ja seda polegi vaja, tuleb asjaomastel asutustel ja hingutel siiski jrjest rohkem ja thusamalt pingutada, et looduskaitse, sh. linnukaitse eesmrke tavainimestele selgitada. Veelgi enam, inimesi tuleb looduskaitsesse kaasa haarata, mitte neid eemale trjuda. On ju looduse hoid ka inimese, tema elukeskkonna kaitse, mille ks thususe nitaja on linnud ja nende seisund.

1. Composite European Commission Report on derogations in 2004 according to article 9 of the Directive 79/409/EEC on the conservation of wild birds. June 2008
http://ec.europa.eu/environment/nature/knowledge/rep_birds/
2. EU environment-related indicators 2009:
http://ec.europa.eu/environment/indicators/pdf/leaflet_env_indic_2009.pdf ; vt. ka: Donald, Paul F. et al. 2007. International Conservation Policy delivers benefits for Birds in Europe. Science 317 (5839): 810813;
http://www.sciencemag.org/cgi/content/full/317/5839/810
3. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse andmed.
4. Keskkonnaministeeriumi veebileht: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1082858/kinnitatudkavad_01102008.pdf
5. Linnudirektiiv: www.envir.ee/1091565
6. Natura 2000 Barometer: http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/barometer/docs/spa.jpg

Kaja Peterson (1963) ttab Sstva Eesti Instituudis, on Eesti ornitoloogiahingu linnukaitse komisjoni liige.
Pildid:

# 1. Euroopa linnukaitsealade pindala ja hulk riigiti, juunis 2008 [6]. Viimane lahter nitab linnualade kohta esitatud teabe kvaliteeti Euroopa Komisjoni hinnangul: muna thistab vga kehva teavet, noorlind puudulikku teavet, vanalind seda, et teave on enam-vhem korralik. Nooleke kujutise jrel mrgib, et riik on hiljuti teinud linnudirektiivi titmisel suuri edusamme.

# 2. Eesti Natura linnualad: linnudirektiivi alusel rajatud kaitsealad.

# 3. Eri linnurhmade asurkondade seisundi muutused Euroopas vrreldes 1980. aastaga, hinnatuna nn. suhtelise populatsiooniindeksi abil (vt. http://www.swivel.com/data_sets/show/1009133) [2]. Eriti selget ohumrki nitab pllumajandusmaastike linnustik.

# 4. Rukkirgu, tunnusliku pllumajandusmaastike asuka leiame linnudirektiivi I lisast. See thendab, et liik on Euroopas ohustatud ning talle tuleb rajada kaitsealad. Eestis on rukkirk III kaitsekategooria liik, mis thendab, et meil ta veel otseselt ohus ei ole, kuid kui elupaigad vhenevad edaspidigi praeguse kiirusega, satub ta peagi ohtu. 12 meie linnuala toimivad muude lindude krval ametlikult ka rukkirgu kaitseks. Foto: Prt Peterson

# 5. Tutka arvukus on Euroopas viimasel ajal tugevasti kahanenud. Temagi leiab linnudirektiivi I lisast. Foto: Remo Savisaar

# 6. Metsise kui linnudirektiivi I lisa liigi kaitseks on Eestis mratud 159 psielupaika: arvukamalt asub neid Prnumaal (22 ala ) ja Raplamaal (20 ala), ent nt.Tartumaal vaid ksikud (2 ala). Psielupaiga silimiseks on vaja, et niteks lageraielank ei tohi olla le hektari ja noorem kui 60-aastane mets vib sellest hlmata kuni poole. Foto: Remo Savisaar




Kaja Peterson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet