Eesti vabariigi ja Vene föderatsiooni valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügikorralduse Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel 2009. aasta teiseks poolaastaks.
Istungil oli kõne all ka kalavarude olukord. Osalised tõdesid, et Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalavarudest on kõige halvemas seisus rääbise- ja tindivarud. Rääbisel pole varasemaid viljakaid põlvkondi ning kudemisolud on ebasoodsad. Viletsad ilmaolud ning röövkalade rohkus tingivad ka tindivaru jätkuva madalseisu Peipsi ja Pihkva järves. Samuti on vähenenud koha arvukus.
Paranenud on haugivarud, suurenenud on siia arvukus. Ahvena- ja särjevarud on rahuldavas seisus, põhiosa hõlmavad 2004.–2005. aasta suured põlvkonnad, mida iseloomustab siiski aeglane kasv. Kõige parem on endiselt latikavaru, kuna see täieneb stabiilselt väga tugevate ja keskmiselt tugevate põlvkondadega.
Võimaldamaks Eesti kaluritel sügisesel püügiajal pikemalt tööd teha, loovutas Vene pool oma selle aasta kvoodist 100 tonni ahvenat Eesti 2010. aasta 90 tonni latika- ja 20 tonni särjekvoodi vastu. Siia puhul suurenesid meie püügivõimalused seitsme tonnini. Kohavaru halva olukorra tõttu otsustas komisjon vähendada kummagi riigi püügikvoote Peipsi järvel 200 tonni võrra. Seega on Eestile eraldatud aastane lubatud kohasaak 600 tonni.