Keskkonnaamet (KA) teatas 18. juunil, et meresaarte hiljuti lõppenud haudelinnustiku seire andmeil on Kihnu arhipelaagis asuvatel saartel pesarüüste tunduvalt ulatuslikum looduslikust foonist. Hoolimata headest loodusoludest pesitsusajal oli suur hulk pesi mai lõpus ja juuni alguses tühi või pooliku kurnaga.
Ajalooliselt parimate linnusaarte hulka kuuluvatel Kihnu laidudel olid leitud 720 kajaka- ja 412 tiirupesast üle poole tühjad (vastavalt 57% ja 53%). Täiskurn oli vaid 20% kajaka- ning 28% tiirupesadest.
Kihnu laidudega suhteliselt sarnastel Varbla laidudel oli samal ajal tühje kajakapesi 11% ja tiirupesi 12% ning täiskurn 52% kajaka- ning üle 82% tiirupesadest. Samuti koorusid Varbla laidudel toimekalt juba ka kajakate ning tiirude pojad. Kihnu laidudel koorumismärke veel ei olnud, mis näitab, et leitud kurnad olid alles värskelt munetud järelkurnad.
Kihnu laidude pesarüüste tuleneb esmajoones inimtegevusest: Kihnu kultuuri osana on laidudel ikka korjatud mune. Peaaegu kõigil inventeeritud saartel oli näha, et inimesed on seal hiljuti viibinud. Samas ei leitud saartelt kuigi palju munakoori, mis jäävad maha siis, kui pesi rüüstavad teised linnud või imetajad.
Praegusajal, kui ei ole puudust põllumajanduslikul teel toodetud munadest, on vana komme taunitav, kuna selle tõttu ei suuda üle kolmandiku Pärnu maakonna meresaartel pesitsevatest tiirudest ja kajakatest järglaskonda soetada.
Kihnu laiud asuvad rahvusvahelise tähtsusega Pärnu lahe linnualal, kus kaitstakse ka laidudel pesitsevaid haudelinde. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud tahtlikult hävitada ja kahjustada looduslikult leiduvate lindude pesi ja mune või pesi kõrvaldada.