2009/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2009/7
Kas puukidega leviv erlihhioos on inimesele ohtlik?

Inimese anaplasmoos (granulotstaarne erlihhioos) on ge nakkushaigus, mida phjustab Anaplasma phagocytophila (ka inimese granulotstaarne erlihhia, Ehrlichia phagocytophila, Ehrlichia equi). Ehrlihhia infektsioon on veterinaaridele ammu tuntud. Aleerias kirjeldati 1935 esimesed haigusjuhud koertel. Tekitaja on saanud nime avastaja, saksa bakterioloogi Paul Ehrlichi auks. Inimestel kirjeldati erlihhioosi esimest korda 1986. aastal Ameerika sduritel.

Anaplasma phagocytophila on obligatoorne rakusisene patogeen, mis tungib organismi sattudes perifeerse vere granulotstidesse. Tekitaja seos puugirnde jrgse palavikuga on Euroopas teada juba 1930. aastatest. Bakterit on leitud Ixodes perekonna puukides peaaegu kikides Euroopa maades. Esimesed haigusjuhud Euroopas diagnoositi 1995 Sloveenias.
Eestis diagnoositi esimene erlihhioosi juht 2002. aastal Tartu nakkushaiglas (publitseeritud 2003). Ndseni oleme Tartu likooli kliinikumi nakkusosakonnas diagnoosinud umbes 15 haigusjuhtu, htlasi on seda leitud ka teistes haiglates. Eestis ei kuulu erlihhioos kohustuslikult registreeritavate nakkushaiguste nimekirja ning seega pole haigusjuhtude arvust selget levaadet.

Tegemist on geda nakkushaigusega. Prast puugi rnnet on peiteperiood 521 peva. Haigus algab krge palavikuga (>38,5 C), lisanduda vivad klmavrinad, tugev peavalu, lihaste ja/vi liigesevalu, ldine halb enesetunne, harvem iiveldus, khuvalu, khulahtisus ja kha. Tsistusi kaasneb vga harva. Umbes kolmandik haigetest vajab haiglaravi. Kroonilist haigusvormi ei tunta. Ka on ebaselge, kas prast pdemist tekib pikaajaline immuunsus vi on vimalik korduvalt haigestuda.
Kuna haigus algab ldjuhul krge palavikuga, siis tuleb kindlasti melda ka puukentsefaliidi vimalusele, eriti juhtudel, kui inimene ei ole vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu. Harvem tuleb pevakorda puukborrelioos. Vimalik on ka segainfektsioon: niteks eelmisel aastal diagnoositi Eestis 14 segainfektsiooni juhtu (puukentsefaliit ja -borrelioos). Kirjandusest on teada isegi kolme tekitajaga segainfektsioonid. Haiguse diagnoosimiseks on kindlasti vajalik laboratoorne kinnitus. Raviks kasutatakse nii erlihhioosi kui ka puukborrelioosi korral vastavaid antibiootikume, puukentsefaliidi jaoks spetsiifiline ravi puudub.
Vltimaks puukidega levivaid haigusi, tuleb iga looduses viibimise jrel ennast hoolikalt kontrollida ja puugid eemaldada. Praegu on vimalik vaktsineerida ainult puukentsefaliidi vastu.



Tiina Prkk, Tartu likooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna dotsent
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet