2009/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 2009/7
Kellest me tegelikult plvneme?

Fred Puss on sndinud 19. veebruaril 1976 Tallinnas. Prast Mustame gmnaasiumi lpetamist 1994 ppis Tartu likoolis ajalugu. Viimasel likooliaastal asutas sugupuude koostamiseks jm. arhiiviuuringute pakkumiseks firma Eesti isikuloo keskus, mida on juhtinud tnini. Suguvsasid uurinud 1989. aastast saadik, Eesti genealoogia seltsi liige alates 1991, juhatuses alates 1995. Aastail 19881998 uuris Eesti plispuid, avaldades hulga artikleid ka Eesti Looduses. Eesti looduseuurijate seltsi raamatukogu komisjoni jpt. organisatsioonide liige.

Sugupuude uurimine on viimasel ajal ha enam moodi linud: mul niteks mitu tuttavat kasutavad vabadel hetkedel Saagat (www.ra.ee/saaga/), et oma sugupuud juurida. Mida soovitada inimesele, kel on huvi oma sugupuust rohkem teada, ent genealoogi kogemusi pole?

Kigepealt tuleks alustada kodust ja lhedastest inimestest: ra tuleks teha t, mida keegi teine mne aja prast enam teha ei saa. Kodused fotod tuleb le vaadata ja juurde kirjutada, kes, kus, millal ja miks on pildistatud. Lhedaste mlestuste kogumine on philine ja tihti ka kige huvipakkuvam osa sugupuu-uurimisest. Arhiivides jvad dokumendid ikka alles ja neid saab vaadata hiljemgi. Need ei muutu, aga palju fakte meid mbritsevast kaob koos inimestega vga tihti ja jrsku. Ka viimase kolme-nelja plvkonna kirjapanek on tiesti arvestatav perekonnalugu.

Ksitledes ei jua paraku kuigi kaugele tagasi: nii juab tavaliselt vanavanemateni ja mida kaugemale ajas, seda ebakindlamaks muutub mlu.

Seda kll, kui tahetakse minevikus kaugemale minna, tuleb arhiivimaterjalid appi vtta. Need on praegu suures osas peaaegu koju ktte toodud. Saagast on peamiselt kirikuraamatute, vallavalitsuste materjalide ja hingeloendite abil tpne info kttesaadav. Kindlasti on oluline ka suur edasiminek mne kuu prast sgisel, kui Saagasse juavad ka 20. sajandi kirikuraamatud, olenevalt kogudusest kuni 1940. aastani.

Ilmselt on isikuandmete kaitse ks oluline sugupuu-uurijat takistav asjaolu?

Isikuandmete kaitsest on testi saanud sugupuu-uurijatele ootamatu takistus, millele niteks kmme aastat tagasi keegi ei melnud. Sel teemal on olemas ka mningad kohtulahendid, mis andmete tarvitust veidikenegi paika panevad. Kuid vga palju on veel lbi vaidlemata.
Kllap iga suguvsauurija on avastanud, et leidub inimesi, kes ei jaga nende entusiasmi kik andmed kikidele kttesaadavaks teha. On neid, kes on kellegagi lhikest aega abielus olnud ega taha seda sugupuusse kirja saada. Samuti vallaslaste ja vallasvanemate teema on probleemne. Igal inimesel endal peaks ikka olema vimalus valida andmeid, mida ta soovib teistele avalikustada. Sugupuu ei saa kll tielik, aga tuleb inimese tahet aktsepteerida.

Kas siis sugupuus jbki thi koht?

Keegi ei saa teiste eest otsustada, aga enda eest kll ning alaealiste kohta teevad seda vanemad. Tisealiste puhul on see nende otsustada, kas nad soovivad olla mne sugupuu kljes vi mitte ning milliste andmetega. Samuti lapsendamised kuhu seal laps asetada: kas sinna, kus on ta lapsendajad vi bioloogilised vanemad vi mrkida mlemasse?
Olen pigem nende sugupuu-uurijate esindaja, kes teiste inimeste eraelu puutumatust aktsepteerib, kui inimene seda nuab. Kui niteks ema ei soovi sugupuus olla ja lapsed soovivad, siis jb ema kohale thi kast. Kui selliseid thje kohti jb sugupuusse palju, siis vib see samas tulla ka sugupuu koostaja halvast veenmisoskusest. Andmete kaitse kehtib ka surnud inimeste kohta siin tuleb vga tugevalt mngu genealoogi eetika.

Bioloogina olen melnud, et sugupuu on ju tegelikult kohati pigem vrgustik, mitte puu. See vib ju korduvalt muutuda ja selle graafiline kujutamine vib olla sna raske.

Tegelikult ei ole nii raske, kui vtta vaid esivanemad igal inimesel on kaks esivanemat, ei rohkem ega vhem; neli vanavanemat, kaheksa vana-vanavanemat jne. Sellist kukude tabelit saab sna ilusti puu vi tegelikult hoopis juurtena kujutada. Aga kui tahta jreltulijate suunas seda graafiliselt kujutada, siis on see natuke raskem. Samas koosneb sugupuu histe esivanematega inimestest, seega ka selle kujutamine paberil ei ole vga raske.
Mis puutub lapsendamisse, siis geneetiline ja nn. juriidiline sugupuu on testi eri asjad. Pole sugugi vale esitada lapsendatud last tieiguslikuna teiste hulgas: tema kasvatajad ja kujundajad on olnud ju enamasti kasuvanemad. Teadlaste arvamus aga kipub viimasel ajal selle poole, et geenidel on olulisem roll isiksuse kujunemisel kui kasvamiskeskkonnal. Selge on ka see, et me saame oma vlimuse ja tervisliku seisundi pris-, mitte kasuvanematelt. Kuid suguvsauurija pole kindlasti see, kes tleb, et oled lapsendatud ja siia sa ei kuulu. See oleneb eesktt lapsendatust, mida ta eelistab.

Kas sugupuid on kasutatud Eestis ka niteks sel moel, et uurida prilike haiguste vi muude krvalekallete prandumist? Tagasiulatuvalt pole vist haigused kuigivrd teada.

Meditsiinilised dokumendid pole meil testi kuigi kaugele tagasiulatuvad ning haiguste prandumist on seetttu raske uurida. Eugeenikud on kll sugupuu-uurimist kasutanud. Kige tuntum on vast Hans Madissooni kurikalduvustega perekondade uuring 1929. aastast. Ta kis incognito mnes Eesti piirkonnas ja ti oma uuringutega vlja, kuidas mnes suguvsas on kik kas hobusevargad, mrvarid vi muidu sulid.
Paraku on enne 20. sajandit vi isegi selle teist poolt ainukesed meditsiinilised andmed surma phjus, mis ei nita kuigi palju. Muid elu jooksul petud haiguste jlgi pole dokumentidest kuskilt leida, peale vaimuhaiguste, mille andmeid hoitakse alaliselt ja mis on silinud Maarjamisas 19. sajandi lpust ja Tallinnas Seewaldis 1906. aastast.

Kui kaugele minevikku on vimalik sugupuu-uuringutega Eestis ldse minna?

Oleneb suuresti piirkonnast: Tartu klje all Nos plesid 1804. aastal kirikuraamatud ra. Kui sel ajal suri 70-aastane inimene, siis 1730 ongi piir ja kaugemale ei saa minna. Kui mnel pool on sada vi rohkem aastat varasemad kirikuraamatud silinud, saab kindlaid andmeid 17. sajandi keskpaigani.
Mu enda sugupuus on mitu liini, kus olen judnud snni jrgi 1638. aastasse, aga sealt kaugemale lheb talu ajaloo uurimiseks, mida on ka ptud esitada sugupuu uurimisena, mis seda kindlasti pole. Aga nagu ikka, on kingsepal katkised kingad ja ma ise pole sellest 1638. aastast kaugemale pdnudki uurida. Vimalik, et sealt kaugemale ei saagi minna mis tahes oskustega. Igatahes on vga meelevaldne panna kolmekmneaastase vahega teada olevad taluperemehed teineteise isaks ja pojaks.

Sageli vis see olla ka teprane jrgnevus.

Vis kll, ent need visid sama hsti olla onu ja vennapoeg, vanaisa ja pojapoeg vi hoopis i ja vimees. Plvnemine ei tarvitsenud kia meesliini pidi, pealegi vis Phjasja jrel tulla hoopis uus taluperemees. 17. sajandi vga suured rahvastikumuutused tegid sellise liikumise tavaliseks. hes talus psiti pigem alates Phjasjast.

Kas Eestis on ka piirkondi, kus annaalid on tunduvalt kehvemini silinud? Niteks Setumaa.

Setumaa on testi kige nnetum piirkond juba selleprast, et paljud kirikuraamatud, kui ongi silinud, asuvad Venemaal. Teine phjus on aga see, et Setumaal pandi perekonnanimed alles 1921. aastal ning enne seda on vga raske uurida, milline Ivan Ivanov oli teise Ivan Ivanovi poeg. Aitab kll klanimi, aga kui klas oli mitu samanimelist, siis on sugupuud peaaegu vimatu uurida.

Ilmselt samasugused raskused on ka Eestist vljarnnanutega.

Enne Esimest maailmasda vljarnnanutega pole niipalju raskusi, sest kui Tartu rahu andis vimaluse tagasi prduda, siis Venemaalt taotlesid opteerimist ligi pooled, kssada kuus tuhat inimest rohkem kui kahesajast tuhandest eestlasest, kes tollal Venemaal elasid (vt. ka Lehed ja thed 2006, lk. 148157, Helen Rohtmets, Kuidas omad les leiti, kui vabariik loodi?). Nende taotlused on siiani alles ja seal on kirjas ka nende pritolu, mille kaudu saab Eesti allikateni tagasi minna. Neist tulid tagasi siiski umbes kolmandik.
Viimase aasta jooksul on mormoonid pannud internetti ka Venemaa luteri kirikuraamatud aastaist 18331885. Hilisemaid pole, aga nendest niteks Oudova kirikuraamatud ongi eestlaste nimesid tis ning neid on vimalik interneti kaudu uurida.

Kui palju on praegu Eestis inimesi, kes sugupuu-uuringutega enda lbuks vi tiselt tegelevad?

See on testi populaarne tegevus, aga tpset inimeste arvu on raske elda. Eesti genealoogia seltsis on umbes seitsesada liiget, Saaga kasutajaid on le neljakmne tuhande, aga nende seas on palju neid, kes on korra registreerinud ja pole hiljem seda kasutanud. Pidevalt on seal sees mitukmmend kuni sadakond inimest. Tegelikult ongi masu aeg selleks soodne: kui inimesed kaotavad t, on see ks hobisid, mis aitab aega sisustada.

Sugupuud hakkavad ajas tagasi minnes mingist hetkest korduma, kuna esivanemad on samad.

Jah, kui mlemad vanemad on prit samast piirkonnast, siis on kll sna tenoline samade esivanemate kordumine. Iga plvkond tagasi on su esivanemate hulk kaks korda suurem. See piir, kus praegu sndinud lapse esivanemate ja Eesti elanike arv kattub, on umbes aasta 1500. Siis oli hel inimesel statistiliselt 262 144 esivanemat ja Eestis elas sel ajal umbes 250 000 inimest. Kik tollal Eestis elanud inimesed peaksid olema kikide praeguste eestlaste esivanemad. Aga sinnamaani pole vimalik dokumentaalselt sugupuud uurida.

Ilmselt saaks kasutada ka luudest leitud DNA-d ja sel phjal sidemeid tuvastada.

DNA-genealoogia on tasapisi arenemas ka Eestis. Tekivad teenusepakkujad, kes vlismaal on juba ammu olnud. Kuid see piirab uurimisvimalusi vaid otseses mees- ja naisliinis. Selle phjal tehti niteks kmmekond aastat tagasi Argentinas uurimus, kus krvutati DNA ja kirikuraamatutest saadud andmeid ja selgus, et need kattusid 85%. Tenoliselt on need 15% dokumentides olevad valeandmed isade puhul.

Kuidas on sugupuude uurimine naabermaades arenenud?

Soomes ja Rootsis on ta vga populaarne. Soomes on vga palju suguvsaseltse, kes on omaette majandustegevusega hingud, korraldavad kokkutulekuid ja kogumike kirjastamist. Eestis on ka loodud mni suguvsaselts. Tavaliselt meldakse he suguvsa all hest kaugest esivanemapaarist plvnevaid jreltulijaid. Aga selliseid esivanemapaare on igal inimesel sadu, ja kui keegi vidab, et ta suguvsa on uuritud, siis tegelikult on teada vaid vikene murdosa kogu suguseltsist.

Kas kirikuraamatutest tuleb vlja ka mitte-eestlastest vanemad, niteks isaks on olnud baltisaksa misnik vi le mere tulnud meremees?

See tavaliselt ei kajastu kirikuraamatutes, need lapsed on kirjas vallaslastena ja nende isasid tavaliselt kirja ei pandud. Kui mni kirikupetaja on seda nudnud, siis on primuse jrgi mni misa tline, kutsar vi keegi vtnud misahrra lapse oma nimele. Kas see tsi on, see dokumentidest vlja ei tule. Juhuslikke meremehi pole isadena samuti kuskil kirjas.
Huvitav thelepanek on Erast Parmastolt, kes mrkas, et Misaklas suurenes 19.20. sajandi vahetusel tunduvalt vallaslaste snd sel ajal ehitati sinna raudteed. Juhtub pris tihti, et isaliin jbki uurimata. Kui arvatakse, et lapsega tdruk oli haruldane ja seetttu ka plu all, siis tegelikult juhtus seda pris sageli ning suhtumine sltus paljuski kirikupetajast. On silinud pris palju kohtutoimikuid, kus tdruk nuab lapse isalt alimente. Sealt selguvad teinekord ka vallasisad.

Nii et vallassndides polnud paari sajandi eest midagi haruldast.

Neid oli kll vhe, aga mida lhemal tnapevale, seda enam. Praegu snnib vljaspool abielu le poole lastest. Selles mttes jtame nd maha andmestiku, mis edaspidi tekitab suguvsauurijail tohutut peavalu. Uurida saab vaid naisliine.
Primus on siiski ndisajal tihti olemas ja see aitab. Niteks mu poole vanaema ja ta de olid ametlikult vallaslapsed, nende ema mletan veel ka mina, olen lapsena tema juures olnud. Aga isa kuskil kirjas pole. Samas ks vanem sugulane mletab, et see vaarema elas terve elu he mehega koos, kes oli ka laste isa, kuid ametlikult abielus polnud. Teada on ta nimi ja ta on ka perepiltidel.

Kllap tuli samasugust asja ette ka paar sajandit tagasi.

Siiski harvemini. Kirikuraamatutest on kll nha, kus kirikupetaja on raamatusse vihaselt kirjutanud, et elab metsikus abielus ja tal on mitu last. Pris mitteametlikku kooselu ei soositud, lapsi kll juhtus, aga vhemasti mitteametlik kooselu oli kiriku silmis taunitav. Kirikuraamatud on tegelikult tis mrkust C VI ehk siis contra kuues ksk (Sa ei tohi abielu rikkuda!), kui laps on sndinud vljaspool abielu. See oligi abielurikkumine kuuenda ksu mistes.

Kuivrd saab kirikuraamatute phjal uurida ka niteks taluajalugu?

Muidugi saab, talu ajalugu on tiesti levinud uurimisteema. Olenevalt piirkonnast saab minna pris kaugele tagasi. Praegugi on talusid, mille esmamainimine lheb tagasi 16. sajandi algusesse. On ka piirkondi, kus nimi oli peremehel, mitte talul, ja kui ta lks uude kohta, vttis kaasa ka nime. Seetttu ei saagi ka talu ajalugu enne nimede kinnistamist eriti uurida. Niteks Rpina ja Ida-Virumaa on sellised piirkonnad, kus kohti hti veel 19. sajandil elanike, mitte elanikke kohtade jrgi.

Kui palju Eesti sugupuudest on kirjasnas avaldatud?

Paberil on vga vhe. Enamasti on sugupuu ksikirjaliselt joonistatud vi tnapeval internetis. Raamatutena on ilmunud vast paarkmmend sugupuud, alates 1907. aastast, kui ilmus Masingute sugupuu. Kige suurem andmebaas he piirkonna kohta on Muhu saarelt, kus lo Rehepapp on kige varasemast ajast kuni 20. sajandi alguseni kik sugupuud lbi uurinud, heks andmebaasiks koondanud ja kigile kttesaadavaks teinud.
Teine ala, kust on vga palju andmeid, on Urmas Haua andmebaas Tori piirkonna kohta ning Kuldkeppide sugupuu Suure-Jaanist. Genealoogia seltsi Prnu osakond on koondanud andmeid Sauga ja Rma suguvsade kohta. Selliseid andmebaase tekib, aga need on pigem andmestikud, mitte perekonnalood.

Kui hsti kajastuvad sugupuudes vliseestlased?

Vliseestlased on tegelenud sellega pris palju ja kontaktid on Kodu-Eestiga olnud pidevalt. Andmeid saab hsti kokku viia kodumaiste andmetega. Muidugi on kadunud liikmeid suguseltsidest, eriti need, kes lksid juba tsaariajal. Vliseestlaste huvi on tihtipeale leida Eestist lhemaid sugulasi, ning Eestis elavad inimesed tunnevad huvi pigem kaugemate esivanemate vastu, kuna lhemad on teada.
Tihti olen kunagiste vliseestlaste jreltulijad veresugulaste puudumisel vi asemel hoopis kokku viinud himlastega Eestis, niteks teise abikaasa e lastega, kes vga hsti teadsid nende vanemaid ja vanavanemaid ning nende kes vivad olla ka perekonnapildid. Nii vivad kige lhedasemad olla hoopis himlased. Teame ju omast kest, et me ei suhtle philiselt oma sugulastega peale lhema perekonna, meil kigil on oma sbrad, t- ja koolikaaslased, naabrid, kes teavad meist tunduvalt rohkem kui kaugemate (vana)onude-tdide lapsed. he perekonna ja isiku lugu ei hlma vaid plvnemist, vaid kogu tausta, kus inimene liigub.

Mille poolest erinevad asjaarmastaja ja professionaali koostatud sugupuud? Materjal on ju sama.

Ksimus on materjali tlgendamises. Harrastusuurijatel oleneb see suuresti inimese kriitikameelest ja sellest, mis td ta muidu teeb. Kui phit on teinud ta ettevaatlikuks ennatlike jrelduste tegemisel ja ta teab, et asi peab olema testatud, siis on ka tema tna valminud sugupuu vga usaldusvrne.
Tihti vib taset mrgata juba vormistuse phjal. Algajad sugupuu-uurijad vivad segi ajada vana ja uue kalendri. Kutseline uurija tegeleb enamasti vra sugupuuga ja tal pole tahtmist uurida kaugemale, kui tegelikult vimalik. Oma sugupuu uurija tahab ikka veel plvkonna vi paari vrra ajas kaugemale viia, tal on soovmtlemine, mis vimaldab kergemini vigu teha.

Vigu vib teha ka professionaal: kuidas hinnata sugupuu tenosust, et niteks 80% on tene?

Kui t on professionaalne, siis on seal ka kik kahtlused vlja toodud. Kui pole tit kindlust, siis jbki asi kahtlaseks. Julgen kll arvata, et professionaali tehtud sugupuu kindel osa on tiesti, 100% kindel. Edasiste uurimistega vib kll tekkinud kahtlusi hajutada, aga enamasti nuab see juba vga suurt ajakulu. Tihti siiski vanemas osas kahtlused jvadki, niteks jrjestikused peremehed, keda on igem esitada talu ajaloo osana kui sugupuuna. Tegin ise kunagi algajana selliseid vigu.

Kui palju on sugupuude uurimisel abi kirjandusest?

Kirjandus aitab taustainfot leida. Tavaliselt talupoegi ju kuskil raamatutes pole, aga piirkondliku tausta kohta saab raamatutest abi kll. Mdunud sajandil on ilmunud ka teatmekirjandust, millest on nd palju abi, niteks 1940. aastal ilmus Eesti tuletrje leksikon, kus on kirjas ligi kuue tuhande pritsimehe biograafilised andmed koos piltidega; enamasti olid need tavalised maamehed. Rohkem on teavet elus kaugemale judnute kohta, niteks krgkoolides ppinud jne.

Eesti rahvas on nii vike, et poleks vimatu koostada tielik biograafiline leksikon.

Kui kik inimesed sisse panna, siis on vib-olla palju. Aga kui vtta ette ks piirkond, siis on see tiesti meldav. Niteks he kihelkonna kohta: Muhu andmebaasis on ligi kakskmmend viis tuhat inimest. Kigile elulugusid juurde kirjutada on vimatu, eriti vanemas osas, aga phiandmed, snni- ja surmakuupeva saab ikka leida. See on hele inimesele tiesti jukohane t.
Parem ongi, kui sellega hes kohas tegeleb ks inimene, sest erinevused kekirjades, andmete kirjapanekus nuavad kogemusi. Pealegi tuleb kogemuste kasvades uuesti le vaadata ka varem tehtu: mis algul ji mistetamatuks, saab hiljem selgituse. Ka negatiivne tulemus on oluline: kuigi midagi pole kirjas, saab hiljem letegemist ja asjatut otsimist vltida.

Kui palju tuntud eestlaste sugupuid on ldse avaldatud?

Pris hsti on uuritud kirjanike sugupuid, ajakirjas Keel ja Kirjandus on arst ja ornitoloog Lemming Rootsme neid rohkesti avaldanud. Pigem on nende hulk kmnetes, mitte sadades tuntud eestlasi on ju ikka tunduvalt rohkem.

Kuidas sa plispuude juurest sugupuudeni judsid?

Need huvid pole olnud omavahel seotud, aga ks huvi on viinud teiseni. Plispuude huvi tekkis vanu Eesti Loodusi sirvides ning sealt judsin edasi raamatuhuvini. Kisin 1989. aastal tollases Kreutzwaldi raamatukogus rtelkonna majas restaureerimisnitusel ja ngin seal vana aadlike sugupuud ning tahtsin endale ka sellist. Plispuid pole vist rohkem kui kmne aasta jooksul enam mtnud.

Kas peale genealoogia jb sul aega muudeks hobideks?

Philine muu huvi on raamatud, eriti teemaga seonduv: isiku- ja kohalooline kirjandus. Kikvimalikud teatmeteosed, mida kogun ja sstematiseerin, et isikuandmete otsimisel vimalikult palju kasu oleks. Matkama enam vga ei satu, sest plispuude ja misatega pole ma viimasel ajal tegelenud.



Genealoog Fred Pussi ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet