2010/6-7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Plvamaa EL 2010/6-7
Nooruke Plvamaa

Plva maakond on oma olemasoluga tekitanud palju poleemikat. Leidub inimesi, kes on veendunud, et sedalaadi haldusksus tuleks kaotada, maad jagada Tartu- ja Vrumaa vahel ning setud vaadaku ise, kuidas saavad. Siiski on ligi poole sajandi jooksul, mil on oldud htne haldusksus, tekkinud teatav oma identiteet ja kultuuriruum, mille lhkumine niisama lihtne ja otstarbekas ilmselt polegi.

Haldusksusena vib Plva maakond pidada tnavu juubelit. Kuuskmmend aastat tagasi, 1950. aasta 26. septembril loodi Eesti NSV lemnukogu Presiidiumi seadlusega tollase Tartumaa Ahja ja Kiidjrve ning Vrumaa Kanepi, Klleste, Laheda, Mooste ja Plva vallast Plva rajoon [4]. Selle reformiga kadusid Eesti haldusjaotusest vallad ning vastloodud Plva rajoon hlmas Ahja, Akste-Krsa, Laane, Kiidjrve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Plgaste, Htaru, Karaski, Mustje, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma (Kiuma), Peri, Plva, Vanakla ja Rasina klanukogu [2].

Kolhooside hinemise ja kolhoosidevahelise maakorralduse tttu hendati juba sna varsti mitu esialgu loodud klanukogu. 1954. aastal ji rajooni heksa klanukogu (j 1). Seda ajajrku Eesti asustusjaotuses tuntakse vikerajoonide ajana. Plva asula ise aga lendati rajoonikeskuseks, nnda sai tagasihoidlikust kihelkonnakeskusest ks Luna-Eesti tmbekeskusi. Tnapevases mttes hlmas see esimene n.-. Vike-Plva rajoon vaid praeguse maakonna keskosa. Ida poole ji Rpina rajoon ning lne poole Otep rajooni idaosa.
sna pea aga hakati vikerajoone liitma ja Plva rajoon kasvas suuremaks. 1959. aastal liideti temaga Otep rajooni idaosa (Kooraste, Valgjrve ja Veski klanukogu) ning 1961. aastal Rpina rajooni kesk- ja lunaosa (Alakla, Leevi, Linte, Mikitame, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Vpsu ja Vrska klanukogu). Selle viimase liitmisega omandas Plva rajoon suuresti ndse maakonna piirjooned (j 2).
1963. aasta rajoonide reorganiseerimine puudutas Plva rajooni vhe: temaga liideti ainult vike piirkond rajooni lunaosas (Suuremetsa klanukogu haldusalasse). 1. jaanuarist 1990 sai Plva rajoonist Plva maakond Eesti NSV lemnukogu Presiidiumi 6. detsembri 1989. aasta seadluse jrgi (j 3).

Varasem ajalugu. Muinasaegse maakondade jaotuse jrgi kuulub praegune Plvamaa suures osas Ugandi maakonna koosseisu. Eesti traditsioonilise ajaloolise maakondliku ja kihelkondliku jaotuse jrgi vime Plvamaa jagada aga kolmeks. Maakonna tuumikala hlmab Vana-Vrumaa phjaosa: Kanepi, Plva ja Rpina kihelkond. Vaid vastu Vru linna ulatuv Plva kihelkonna lunaosa ja piki Peipsi rannikut kaugele phja Mehikoorma kanti ulatuv Rpina kihelkonna osa jb praeguse maakonna piiridest vlja. Vastseliina kihelkonna aladest jb Plvamaale Orava vald. Plvamaa phjaosa alla kivad kahe Tartumaa kihelkonna, Kanepi ja Vnnu lunaosad.
Omaette nurk Plvamaast on tema kaguosa. Juba kaardile vaadates paikneb see pisut eraldi, eendudes muidu sna kompaktse kujuga maakonnast. See piirkond on Eestile jrele jnud Petserimaast ehk setude asualast: praeguse haldusjaotuse jrgi Mikitame ja Vrska vald.
Kuigi ajaloolises mttes vib Plvamaad pidada nooreks, on tema territooriumiga seotud ka ks Eesti haldusloo lahendamata saladusi Walgatabalwe maakonna/kihelkonna lugu. See Lti Henriku kroonikas mainitud haldusksus on paelunud paljusid uurijaid ning seda on seostatud nii kitsalt Plva kihelkonna kui ka kogu Ugandi muinasmaakonna kaguosaga [7].
Praegune nimetus Plvamaa pole maateadlastele siiski uus. Nii thistas Johannes Gabriel Gran [?] juba 1920. aastate alguses tasandikkude ja rgorgude, looklevate jgede ning vikeuede ja tiheda teestikuga maastikku Tartust kagu pool. Tnapevases mttes hlmas see Ugandi lavamaa lunapoolse osa.

Setust Tartuni. Nii vibki tdeda, et maakonna hte serva jvad setud oma kultuuriga ning vastasre hlmab tartukeelne ja tugevalt Tartuga seotud Maaritsa mbrus. Kontraste leiame ka ida-lne teljelt: kui Plvamaa lneosa asub Otep krgustikul ja maakonna piiresse jb krgustiku idaosa krgeim mgi Laanemgi (211 m, seega kolm meetrit krgem kui Vike Munamgi), siis maakonna idaosa palistavad Lmmi- ja Pihkva jrve madalad rannikualad (30 m). Geograafilises mttes saab mrata ka maakonna keskpunkti, mis jb Uibujrve klla Plvast lnes [5].
Niisiis vime Plvamaa puhul rkida nii aja-, loodus- kui ka haldusloo suurest mitmekesisusest, aga mitmekesisusel on teatavasti alalhoidev jud.

1. Alber, Karmen. 1956. Plva rajooni majandusgeograafiline iseloomustus. Diplomit T raamatukogus.
2. Eesti NSV Teataja nr. 11. 1950. Tallinn: 161167.
3. Gran, J. G. 1922. Eesti maastikulised. Loodus, 5: 258281.
4. Kermas, Kalju 1978. Kuidas kujunes Plva rajoon. Plva rajoonis. Tallinn: 9−14.
5. Pae, Taavi; Aasa, Anto 2004. Igal maalapil oma naba. Rohtmets, Indrek (toim.). Lehed ja thed: looduse ja teaduse aastaraamat. Tallinn: 5457.
6. Palli, Heldur (koost.) 1978. Perfokaarte Plva rajooni ajaloost ja loodusest: metoodilisi materjale. Eesti NSV teaduste akadeemia kodu-uurimise komisjon, Plva rajooni
trahva saadikute nukogu titevkomitee. Tallinn.
7. Tarvel, Enn 1968. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. Keel ja Kirjandus 9, 10: 543550, 586596.


Taavi Pae (1976) on kultuurigeograaf, Tartu likooli geograafiaosakonna teadur.



Taavi Pae
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet