Põlvamaa EL 2010/6-7 |
|
Põlva maa, meel ja keel |
Meenub üks Eesti rahamees, kes leidis, et vaevalt ükski inimene tahaks elada Põlvamaal. Ma ise eriti mujal ei tahagi elada. |
Nooruke Põlvamaa |
Põlva maakond on oma olemasoluga tekitanud palju poleemikat. Leidub inimesi, kes on veendunud, et sedalaadi haldusüksus tuleks kaotada, maad jagada Tartu- ja Võrumaa vahel ning setud vaadaku ise, kuidas saavad. |
Kõlleste mälumaastikud |
Võrreldes paljude teiste Eesti valdadega on kahe suure maantee – vana ja uue Tartu−Võru maantee vahele jääva Kõlleste piires palju enam seda, millest praegu ilma oleme: nii lugu kui ka seda toetavaid märke, ennekõike aga loodust ennast. Et Kõlleste maastikke tundma õppida, tuleks sõita mööda seda läbivat postiteed, peatuda iga kõrtsi juures, tellida kortel õlut ja lasta end targal hobusel öösel vastu kuu kumavat ketast koju vedada/ kumava kuu valgel koju vedada. |
Ilumetsa kraatrid pakuvad ikka uurimisainest |
Põlva maakonna Ilumetsa meteoriidikraatrid on viimastel aastakümnetel muutunud Taevaskoja ja Piusa koobaste kõrval väga hinnatud loodusturismiobjektiks Kagu-Eestis.
Rahvasuus liikunud legendid annavad aimu sellest, et kohalikus kultuuriruumis oli nende koonilise kujuga sügavate struktuuride olemasolu ja asukoht teada juba ammu [8, 10]. |
Ökofestival on rohelise Põlvamaa suurim pidu |
Sügisene oktoobripäev viis aastat tagasi. Põlva kultuuri- ja huvikeskusse on kogunenud mõnisada inimest uudistama Eesti esimest ökofestivali „Rohelisem elu”. |
Pokud aitavad loodusega lähedaseks saada |
Kui Edgar Valter kirjutas 1994. aastal „Pokuraamatu”, oma pokutriloogia esimese teose, mõtles ta vaevalt sellele, et need pooleldi muinasjutulised, pooleldi looduslikud tegelased oma elu hakkavad elama. |
Põlvamaa radade matkajuht. Mööda jõgesid, läbi soode ja põlismetsade |
Põlvamaa kümned rajad looklevad risti-rästi läbi soode ja põlismetsade ning isegi mööda jõgesid. Kõige tihedamalt on matkaradu ja vaatamisväärsusi neljas piirkonnas: Taevaskoja–Kiidjärve, Postitee, Ilumetsa ja Värska ümbruses. |
Kõige mitmepalgelisem maanurk |
Põlvamaad, seda kunagise Tartu-, Võru- ja Petserimaa kokkupuutealadel paiknevat, Lämmijärvest kuni Otepää kupliteni ulatuvat maakonda võib pikemalt kaalumata nimetada kõige mitmepalgelisemaks ja omanäolisemaks maanurgaks Eestimaal. Siin leidub kõiki Lõuna-Eestile omaseid maastikke: maakonna keskosas ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik, lääneosas Otepää kõrgustik, idas Lämmijärve-äärne madalik ja kaguosas Petseri ja Värska vahel tasandike, ürgorgude ja männipalude maastik Palumaa. |
Põlva energiamajanduse roheline tulevik |
Põlva linna praegune soojamajandus kasutab peamiselt maagaasi. Soojusenergiat toodetakse nii gaasikatlas kui ka gaasimootoril põhinevas koostootmisjaamas. |
Johannes Käis, omakandi looduse- ja koolimees |
„Põlva-Rosma maastik on looduslikult väga ilus. Laias sügavas ürgorus looklevad Peri- ja Orajõgi, mis Rosma küla all ühinevad Põlva jõeks. |
Räpina mõisad ja nende pargid |
„Kus siin see linn on? See siin on ju kõik üks suur park!” – selline oli 1990. |
Põlvamaa männimetsad: aeg hoolida ja hoolt kanda |
Negatiivseid hoiakuid põhjustav mõtteviis, et metsa raiutakse puidu saamiseks, tuleb asendada mõttega: puitu saadakse metsade hooldamise tulemusena. Põlvamaa männimetsad on maakonna visiitkaart.
Kuigi männimetsi leidub kõikjal Eestis, on kahes piirkonnas nende osatähtsus mõnevõrra suurem. |
Tehismaastik – Eesti maanteemuuseumi välialad Varbusel |
Tehismaastik on sedasorti mõiste, mis toob kohe esile tavateadvuse dualistlikkuse. Lihtne on mõelda vastanduvates kategooriates, põigeldes süsteemiselguse huvides mööda pooltoonidest ja segunemistest. |
|