Põlva linna praegune soojamajandus kasutab peamiselt maagaasi. Soojusenergiat toodetakse nii gaasikatlas kui ka gaasimootoril põhinevas koostootmisjaamas. Kuna maagaas on kütusena kallis, siis otsib AS Põlva Soojus võimalusi võtta tarvitusele alternatiivsed kodumaised taastuvkütused, et alandada soojusenergia hinda Põlva linnas ning vähendada fossiilkütuste osatähtsust energiamajanduses.

Lisaks tahkekütusel (nt. puit, turvas, põhk) põhineva soojakatla rajamisele on Põlva energiamajanduses võimalik ära kasutada ka ümbruskonna põllumajanduslikku potentsiaali. Tuleks rajada juba aastaid kõneaineks olnud biogaasil põhinev koostootmisjaam: nõnda saaks Põlvast soojusenergia poolest üks odavaimaid ja keskkonnahoidlikumaid linnu Eestis.

Mis on biogaas? Kuidas seda toodetakse? Biogaas tekib biolaguneva tooraine anaeroobsel ehk hapnikuvabas keskkonnas kääritamisel. Selle gaasi peamised koostisained on metaan, süsihappegaas ning väiksemal määral ka väävelvesinik.
Biogaas on energiarikas, kuna selles sisaldub keskmiselt 50–65% metaani. Lihtsustatult võib öelda, et biogaas on energeetilises mõttes nagu „lahja” maagaas. Biogaasi teke on looduslik protsess ning see leiab aset sobiva bakterikoosluse olemasolul. Kuid see toimub üksnes anaeroobses keskkonnas, näiteks soodes või ka lehma maos. Biolagunevate ainete tavapärasel lagunemisel hapnikukeskkonnas ehk aeroobselt biogaasi ei teki.
Biogaasi tootmisel biogaasijaamas kasutatakse ära looduslikke printsiipe ning luuakse bakteritele võimalikult soodne keskkond, et toimuks anaeroobne käärimine ning biogaasi teke. Selleks rajatakse vastavad mahutid ehk metaantankid, kus biolagunevat toorainet soojendatakse üldjuhul 38–40 kraadini ning biomassi segatakse vastavate mikserite abil. See tagab bakterite ühtlase ligipääsu „söögilauale”.
Protsessi käigus eraldub biogaas, mis kogutakse kokku, puhastatakse ning suunatakse agregaati, mis toodab biogaasist elektri- ja soojusenergiat. Kogu protsess toimub suletud süsteemis, s.t. gaasi- ja ka haisulekkeid ei saa olla.
Biogaasi tootmisprotsessist väljuv käärimisjääk on väärtuslik põlluväetis, mida taimed omastavad paremini kui läga või tahesõnnikut. Kuna anaeroobsel kääritamisel lagunevad enamjaolt ka sõnnikule iseloomulikku lõhna andvad ained, siis ei levi käärimisjääki põldudele laotades hoopiski nii palju haisu kui tavapärasel sõnnikulaotusel.

Biogaasijaamad ning roheline mõtteviis. Biogaasijaamade levik maailmas ja Euroopas on käinud käsikäes üldise keskkonnateadlikkuse kasvu ja rohelise mõtteviisi levikuga. Enamikus Euroopa riikides soodustatakse biogaasijaamade rajamist riiklike toetustega, sest nende jaamade rajamisega kaasnev kasu ühiskonnale on laiem kui jaama käitamisest tekkiv otsene majanduslik tulem.
Biogaasijaamad aitavad üldist elukeskkonda parandada ning üldtunnustatud on nende positiivne mõju põllumajandusele (sh. lägakäitlusele), keskkonnakaitsele ja energeetikale. Euroopa kõige eesrindlikumas biogaasiriigis Saksamaal on praeguseks rajatud üle 4000 biogaasijaama. Võttes arvesse Eesti ja Saksamaa pindala kaheksakordset erinevust, tähendaks see Eesti suuruse territooriumi kohta ligi 500 biogaasijaama. Seega on biogaasijaamadest Saksamaal saanud põllumajanduse ja maaelu tavapärane osa ning sama sihi on seadnud kogu Euroopa.
Samamoodi kui teised Euroopa Liidu liikmed on ka Eesti riik keskkonnainvesteeringute keskuse ja energiaturuseaduse kaudu asunud toetama biogaasijaamade rajamist. Toetust on saanud biogaasijaamad Aravete, Ilmatsalu, Oisu ja Vinni asulas. Nende asulate ümber on suured põllumajandustootjad ja elanikud on tänini pidanud leppima lägakäitlusega kaasneva haisuga. Samuti on nad maksnud suhteliselt suuri küttearveid kallite fossiilkütuste (põlevkiviõli või maagaas) kasutamise eest asula katlamajas. Kõigi mainitud jaamade ehitus peaks algama tänavusel aastal. Juba toimivad biogaasijaamad on Paljassaare reoveepuhastusjaamas ning Saaremaal Valjala vallas Jööris.

Põlva biogaasijaam. Põlva biogaasijaama projekt on praegu arendusjärgus: valitakse optimaalset asukohta, uuritakse toorainevarusid ning hinnatakse keskkonnamõjusid. Esialgsetel hinnangutel võiks jaama võimsus olla 1–1,4 MW ning biojäätmetest toodetav energia võiks tagada umbes 20–30% Põlva linna soojavajadusest.
Projektile on plaanis taotleda toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt. Kui taotlus osutub edukaks, siis hakatakse biogaasijaama rajama järgmisel aastal ning roheline energia jõuab põlvalaste kodudesse 2012. aastal.
Odavamale soojahinnale lisandub teisi häid külgi: väheneb ümbruskonna põllumajandusettevõtete lägakäitlusega kaasnev hais, paraneb põldude väetamine ning kahaneb kasvuhoonegaaside heide põllumajanduses ja energeetikas. Põlva linn ja maakond astuvad taas sammukese „roheluse” poole ning sellest saavad kasu nii kohalikud elanikud kui ka looduskeskkond tervikuna.

Priit Mikelsaar (1975) on lõpetanud TÜ majanduse eriala cum laude, OÜ Baltic Biogas juhatuse liige ja OÜ Põlva Biogaas juhatuse liige.