|
 |
Eesti Loodus 2010/6-7 | SISUKORD
| Sipelgas EL 2010/6-7 |
|
Inimene ja sipelgas |
| Nii mõnigi maavaradest tühjaks pumbatud riik on jäänud vaeslapse ossa, sest ei ole enam, millest toota ja mida müüa. Viimastel aastakümnetel on inimkond üha enam hakanud ka ehedat loodust tarbima, nimelt vaatamisväärsusena. |
|
| Sõnumid EL 2010/6-7 |
|
Maikuu oli looduskaitsekuu |
| Looduskaitsepäevast 9. maist kuni keskkonnakaitsepäevani 5. |
Maanteemuuseumis suveniirivõitluse peapreemia sai Voldemar Ansi |
Mai lõpus kuulutas Põlvamaal Varbusel asuv Eesti maanteemuuseum välja suveniirivõistluse tulemused.
Peapreemia, 5000 krooni, sai tööde „Tee ja masinad”, „Teemeister ja teetööline” ning „Väsinud postipoiss postiteelt” eest Voldemar Ansi. Eripreemia – perepilet muuseumi juunis avatavale välisekspositsioonile „Teeaega” ja sõit kahehobuse postitõllaga – läks Kerttu Laane ja Hannes Otsa tööle „Helisignaali andmine keelatud!”. |
Ilmunud on mark aasta linnuga ja raamat aasta lindude kohta |
Eesti Post andis 13. mail käibele margi aasta linnu punaselg-õgijaga.
Margi nimiväärtus on 5.50 ning selle – nagu mitmed varasemadki linnumargid – on kujundanud Vladimir Taiger. |
Uuenenud Meteoalarm näitab ilmahoiatusi 650 Euroopa piirkonna kohta |
| Euroopa avalike ilmateenistuste ametlik ilmahoiatuste koduleht www.meteoalarm.eu on täienenud Euroopa piirkonna kaardiga. Nüüd saab sealt ülevaate kõikidest aktuaalsetest ilmahoiatustest ligikaudu 650 piirkonnas, kokku 30 riigis. |
KIK on kümnene |
| Keskkonnainvesteeringute keskus tähistas 10. tegevusaastat 11. |
Uusi põnevaid liike Uus-Guineast |
Looduskaitseorganisatsioon Conservation International (CI) ning ajakiri National Geographic koos oma portaaliga pakkusid mais rahvusvahelise elurikkuse päeva puhul keskkonnaväljaandeile unikaalse võimaluse avaldada fotosid „kadunud maailmast”, Indoneesia Uus-Guineast ja seal avastatud loomaliikidest.
Indoneesia teadlaste ja nende välismaiste kolleegide ühisekspeditsioon käis CI kiirseire programmi raames puutumatu loodusega Foja mägedes 2008. aasta lõpus. |
|
| Põlvamaa EL 2010/6-7 |
|
Põlva maa, meel ja keel |
| Meenub üks Eesti rahamees, kes leidis, et vaevalt ükski inimene tahaks elada Põlvamaal. Ma ise eriti mujal ei tahagi elada. |
Nooruke Põlvamaa |
| Põlva maakond on oma olemasoluga tekitanud palju poleemikat. Leidub inimesi, kes on veendunud, et sedalaadi haldusüksus tuleks kaotada, maad jagada Tartu- ja Võrumaa vahel ning setud vaadaku ise, kuidas saavad. |
Kõlleste mälumaastikud |
| Võrreldes paljude teiste Eesti valdadega on kahe suure maantee – vana ja uue Tartu−Võru maantee vahele jääva Kõlleste piires palju enam seda, millest praegu ilma oleme: nii lugu kui ka seda toetavaid märke, ennekõike aga loodust ennast. Et Kõlleste maastikke tundma õppida, tuleks sõita mööda seda läbivat postiteed, peatuda iga kõrtsi juures, tellida kortel õlut ja lasta end targal hobusel öösel vastu kuu kumavat ketast koju vedada/ kumava kuu valgel koju vedada. |
Ilumetsa kraatrid pakuvad ikka uurimisainest |
Põlva maakonna Ilumetsa meteoriidikraatrid on viimastel aastakümnetel muutunud Taevaskoja ja Piusa koobaste kõrval väga hinnatud loodusturismiobjektiks Kagu-Eestis.
Rahvasuus liikunud legendid annavad aimu sellest, et kohalikus kultuuriruumis oli nende koonilise kujuga sügavate struktuuride olemasolu ja asukoht teada juba ammu [8, 10]. |
Ökofestival on rohelise Põlvamaa suurim pidu |
| Sügisene oktoobripäev viis aastat tagasi. Põlva kultuuri- ja huvikeskusse on kogunenud mõnisada inimest uudistama Eesti esimest ökofestivali „Rohelisem elu”. |
Pokud aitavad loodusega lähedaseks saada |
| Kui Edgar Valter kirjutas 1994. aastal „Pokuraamatu”, oma pokutriloogia esimese teose, mõtles ta vaevalt sellele, et need pooleldi muinasjutulised, pooleldi looduslikud tegelased oma elu hakkavad elama. |
Põlvamaa radade matkajuht. Mööda jõgesid, läbi soode ja põlismetsade |
| Põlvamaa kümned rajad looklevad risti-rästi läbi soode ja põlismetsade ning isegi mööda jõgesid. Kõige tihedamalt on matkaradu ja vaatamisväärsusi neljas piirkonnas: Taevaskoja–Kiidjärve, Postitee, Ilumetsa ja Värska ümbruses. |
Kõige mitmepalgelisem maanurk |
| Põlvamaad, seda kunagise Tartu-, Võru- ja Petserimaa kokkupuutealadel paiknevat, Lämmijärvest kuni Otepää kupliteni ulatuvat maakonda võib pikemalt kaalumata nimetada kõige mitmepalgelisemaks ja omanäolisemaks maanurgaks Eestimaal. Siin leidub kõiki Lõuna-Eestile omaseid maastikke: maakonna keskosas ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik, lääneosas Otepää kõrgustik, idas Lämmijärve-äärne madalik ja kaguosas Petseri ja Värska vahel tasandike, ürgorgude ja männipalude maastik Palumaa. |
Põlva energiamajanduse roheline tulevik |
| Põlva linna praegune soojamajandus kasutab peamiselt maagaasi. Soojusenergiat toodetakse nii gaasikatlas kui ka gaasimootoril põhinevas koostootmisjaamas. |
Johannes Käis, omakandi looduse- ja koolimees |
| „Põlva-Rosma maastik on looduslikult väga ilus. Laias sügavas ürgorus looklevad Peri- ja Orajõgi, mis Rosma küla all ühinevad Põlva jõeks. |
Räpina mõisad ja nende pargid |
| „Kus siin see linn on? See siin on ju kõik üks suur park!” – selline oli 1990. |
Põlvamaa männimetsad: aeg hoolida ja hoolt kanda |
Negatiivseid hoiakuid põhjustav mõtteviis, et metsa raiutakse puidu saamiseks, tuleb asendada mõttega: puitu saadakse metsade hooldamise tulemusena. Põlvamaa männimetsad on maakonna visiitkaart.
Kuigi männimetsi leidub kõikjal Eestis, on kahes piirkonnas nende osatähtsus mõnevõrra suurem. |
Tehismaastik – Eesti maanteemuuseumi välialad Varbusel |
| Tehismaastik on sedasorti mõiste, mis toob kohe esile tavateadvuse dualistlikkuse. Lihtne on mõelda vastanduvates kategooriates, põigeldes süsteemiselguse huvides mööda pooltoonidest ja segunemistest. |
|
| Kroonika EL 2010/6-7 |
|
Mai: üleujutusele järgnes sääseuputus |
| Lehekuu esimene kolmandik oli suhteliselt jaheda, väga muutliku ilmaga. Näiteks sadas 4. |
Kallaste pangal jälle uus nägu |
2008. aasta suvel varises väidetavasti laste sihiteadliku tegevuse tõttu üks looduskaitsealuse Kallaste panga enim pildistatud kohti Kiriku ja Võidu tänava risti lähedal.
Mai lõpus, erakordselt kõrge veeseisu taandudes, oli näha, et tookord hävitatud kulbaste lähedale on sel talvel veepiirist mõni meeter kaugemal moodustunud uued, küll veel hoopis väiksemad kulpad.
|
Pokud jõuavad koju |
17. juulil esietendub Pokumaal Margus Kasterpalu suvine lastelavastus Edgar Valteri „Pokuraamatu” ainetel.
Näidendit „Pokud jõuavad koju” etendab Pokumaal Padasoomäe talukohas Tartu Vilde rahvateater. |
Räpinas valmis Eesti moodsaim õppekasvuhoone |
28. mail avati pidulikult Räpina aianduskooli vast valminud õppekasvuhoone.
Oluline on aiandusspetsialistide õppe- ja praktikabaasi nüüdisaegsus: nii saab rakendada ajakohaseid tehnoloogiaid ning anda õpilastele oskusi köögiviljakasvatuse, ilu- ja viljapuuistikute ja lillekasvatuse valdkonnas.
1200-ruutmeetrisest kasvuhoonekompleksist on pool kooli õppemajandi käsutuses: õpilased kasutavad seda praktikabaasina. |
Harulduste kevad |
Maikuu keskel sai linnuhuviliste arvutilistist lugeda aina uutest ja uutest Eestisse sattunud haruldustest.
Nii märgati 14. mai hommikul Prangli saarel siidhaigrut (Eesti kolmas vaatlus) ja Ristnas mesilasenäppi. |
Jalgsi ja jalgrattaga liikumise audit Tartu linnas |
| Tartu linn korraldas mai lõpul projekti Active Access raames jalgsi ja jalgrattaga liikumise auditi, et analüüsida kergliiklejate seisukohast peamisi marsruute südalinna, suuremate elamupiirkondade ja ülikooli linnakute vahel. Auditi abil soovib linn leida jalgsi ja jalgrattaga liiklemise probleeme ning otsida neile lahendusi. |
TÜ Narva kolledþ sai nurgakivi |
| 27. mail pandi Narva raekoja platsil nurgakivi Tartu ülikooli Narva kolledþi uuele õppehoonele. |
|
| Kaitsealad EL 2010/6-7 |
|
Lüübnitsa hoiuala |
| Kui Räpinast Värskasse suunduda, tuleb peagi Võõpsu ja sealt edasi pärast Mädajõe silda keerab tee vasakule Beresje, Lüübnitsa ja Audjassaare külla. Siin asub Lüübnitsa hoiuala, mille põhiväärtused on ulatuslikud sood ja rohumaad ning kaitsealused liigid. |
|
| Loodusehitus EL 2010/6-7 |
|
Loodusehituse lihtsus ja võlu |
| Koduümbruse looduses leiduvatest materjalidest maja ehitada on tegelikult jõukohane meile kõigile. Järgides looduslikke vorme ja seaduspärasusi, on võimalik rajada vähe kulu nõudev, kauakestev ja kaunis kodu. |
|
| EL küsib EL 2010/6-7 |
|
Mille poolest on Põlvamaa eriline? |
| Põlvamaa on ilmatu rikas paik. Siin on väga palju loodusrikkusi: näiteks Taevaskoja liivakivipaljandid, mida on võimalik nautida nii looduses jalgsimatka tehes kui ka Ahja jõel kanuuga sõites. |
Miks ja kuidas tekkis Põlvamaal huvimetsa kontseptsioon? |
Põlva maakond on üks mitmekesisema loodusega maakondi Eestis. Maakonna kogupindalast (2164 km2) umbes 5% (11 000 ha) hõlmavad sellised loodusväärtused, mis on võetud riikliku kaitse alla kas maastiku- ja looduskaitsealadena, nagu Ahja jõe ürgorg, Akste, Piusa, Meenikunno, Tilleorg, Võhandu jt.
Inimesed on ammu avastanud hulga siinseid kauneid paiku ja külastanud neid puhkehetkedel või rahvaüritustel. |
|
| Veebivalvur EL 2010/6-7 |
|
Põlvamaa rohelisem elu |
Veebilehelt www.polvamaine.ee võib huviline uurida, mida kujutab endast Põlvamaa Rohelisem märk.
Märgi kasutusõigust saavad ettevõtjad taotleda Põlvamaal toodetud kvaliteetsele kaubale või teenusele. See on tähis, mis kinnitab toote või teenuse piirkondlikku päritolu, head kvaliteeti, looduslike materjalide kasutust ning keskkonnahoidlikku tootmist.
Märgiga tähistatakse eelkõige toidukaupu ja mahetooteid, looduslikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning käsitööd. |
Valminud on uus Looduse Omnibussi fännileht Facebookis |
Looduse Omnibussi fännilehe leiate võrgupaigast http://www.facebook.com/pages/Looduse-Omnibuss/120757737946014.
|
Pulkovo teadlane ennustab väikest jääaega |
Kliimahuvilistele lugejatele peaks nime ja mõtteavalduste poolest tuttav olema Pulkovo observatooriumi osakonnajuhataja Habibullo Abdussamatov, kes on mõnda aega ennustanud, et peagi saabub nn. väike jääaeg.
Viimati oli päikese aktiivsuse muutusest tingitud „väike jääaeg” ligikaudu vahemikus 1650–1850; järgmine algavat Abdussamatovi hinnangul juba aastal 2014. |
|
| Toimetaja veerg EL 2010/6-7 |
|
Põlvamaa – nooruke, ent mitmekülgne |
| Põlvamaa erinumber toob meid taas Eestimaa kagunurka: ilmselt on selles piirkonnas midagi nii erilist, mis üha uuesti ja uuesti nii tegijaid kui ka lugejaid ligi tõmbab. Ilmus ju 2003. |
|
| Ajalugu EL 2010/6-7 |
|
Ajalugu |
75 aastat tagasi
Liivakuhikud, esinedes sporaadiliselt, on siiski niivõrra sagedad, et annavad maastikule omapärase ilme, paistes tasasel maastikul silma eriti veel selle tõttu, et on kaetud mändidega. Selliseid kuhikuid näeme igasuguses arenemisastmes: seal kasvab salk madalaid mände, mida ümbritseb liiva sisse tekkinud ümmargune vagu; juba on vagu tunginud huumuskihini; seal on läbi lõigatud kõik mullakihid; varsti seisab vaatleja ees kujunenud liivakuhik oma tüüpilise ehituse ja taimkattega; hiljem hakkab kuhik hävima: mullapinnale kuhjatud liiv on suuremalt osalt ära kantud ning ühes sellega paljandunud männi juured; viimaks annavad liivakuhikute olemasolust tunnistust üksnes järelejäänud madalad liivakünkad ning neis leiduvad kuivanud männiosad. |
|
| Raamatud EL 2010/6-7 |
|
Raamatud |
TAKSAATORI MÄRKMED. I OSA
Eduard Schabak. |
|
| In memoriam EL 2010/6-7 |
|
Asta Vilbaste 5. aprill 1923 – 25. aprill 2010 |
| Asta vanemad olid Linda ja Karl Tuisk, ta oli pere ainus laps. Isal oli Vändra alevis peenmetalli töökoda, ema oli kodune. |
Leili Järva 14. september 1936 – 18. mai 2010 |
| Ootamatult lahkus meie hulgast hea kolleeg mükoloog Leili Järva. Hiiumaal Tubala külas sündinuna jäi ta südames alatiseks seotuks saarega; seal viibis ta ka oma viimasel nädalavahetusel. |
|
| Intervjuu EL 2010/6-7 |
|
Põllumajandus ja looduskaitse peaksid käima käsikäes |
Räpina polder on loodud intensiivpõllunduse tarbeks, samas on ta nüüd Natura-ala ja vähemalt linnuhuviliste seas Põlvamaa magnet. Ega siin mingit vastuolu ei ole?
Sa tahad kohe intriigi üles kerida (naerab). |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
