Ootamatult lahkus meie hulgast hea kolleeg mükoloog Leili Järva. Hiiumaal Tubala külas sündinuna jäi ta südames alatiseks seotuks saarega; seal viibis ta ka oma viimasel nädalavahetusel. Teine kiindumus – seened, nende uurimine, kogumine ja kogutu hoolsalt korrastatuna talletamine – määras Leili elutee Tartusse õppima ja elama asumisest nüüdseni.
Lõpetanud Kärdla keskkooli 1955. aastal, jätkas Leili õpinguid Tartu riikliku ülikooli bioloogiaosakonnas, mille lõpetas 1960 bioloogi-botaanikuna. Aastatel 1962–1965 õppis ta aspirantuuris zooloogia ja botaanika instituudis, uurimisvaldkonnaks kultuurtaimedel haigusi põhjustavad seened. 1971. aastal omistati talle bioloogiakandidaadi kraad, väitekirja teema oli „Fütopatogeensed seened köögiviljadel Eestis”.

Töö jätkus peaaegu kolmekümne aasta jooksul Tartus zooloogia ja botaanika instituudis, sel ajal pöördus Leili tagasi ka lõputööst südamele jäänud puguseente uurimise juurde. Samavõrd oluliseks said alates 1970. aasta sügisest uudsed ja vastutusrikkad kohustused: luua ja arendada seente puhaskultuuride kogu. Selle kogu hea perenaine oli Leili üle kahekümne aasta.
Tartu ülikooli asus Leili tööle 2000. aastast, esialgu botaanika ja ökoloogia instituuti, aastast 2005 loodusmuuseumisse, kus ta oli lihhenoloogiliste kogude hooldaja ning andmebaasi täiendaja ja korrastaja. Ligi kolmekümne avaldatud teadustöö kõrval osales Leili ka mahuka Eesti seente koondnimestiku kahe köite koostamisel. Viimaste aastate tööks kujunes Tartu ülikooli samblike herbaariumi liiginimekirja koostamine ja korrapärane täiendamine.

Leili oli üks LUS-i mükoloogiasektsiooni vanemaid liikmeid, kes osales arvukates mükoloogide seenelaagrites, sh. esimesel ühisel seeneretkel Karepal 1957 ja Balti mükoloogide ja lihhenoloogide esimesel sümpoosionil Taevaskojas 1959. Ta osales ka ekspeditsioonidel Venemaa Kaug-Itta ja -Põhja ning Kesk-Aasiasse.
Kõik töökaaslased mäletavad Leilit erakordselt rõõmsameelse, sõbraliku ning abivalmina. Tema rõkkav naer saatis meid alati nii laboris kui ka välitöödel. Leili äärmine kohusetundlikkus, täpsus, aga ka otsekohesus tegid temast hinnatud ja armastatud kolleegi.