Euroopa Komisjoni ja Euroopa keskkonnaagentuuri iga-aastasest suplusvee aruandest nähtub, et 2009. aastal vastas miinimumnõuetele 96% rannikuäärsetest supelrandadest ja 90% jõgede ja järvede äärsetest supluskohtadest.
20 000 supelrannast, mida Euroopa Liidus 2009. aastal seirati, asus kaks kolmandikku rannikul ning ülejäänud jõgede ja järvede ääres. Kohustuslike nõuete järgimine suurenes mereäärsetes supelrandades 80%-lt 1990. aastal 96%-ni 2009. aastal. Siseveekoguäärsetes supluskohtades oli kasv isegi suurem: 52%-lt 90%-ni.
Suplusvee kvaliteedi seires kontrollitakse mitut füüsikalist, keemilist ja mikrobioloogilist näitajat. Liikmesriigid peavad järgima suplusvee direktiivis sätestatud kohustuslikke nõudeid, kuid võivad kehtestada ka rangemad soovituslikud nõuded.
2006. aastal jõustunud uue suplusvee direktiiviga ajakohastati näitajad ja seiret käsitlevad sätted uusimate teaduslikult põhjendatud teadmiste alusel. Uues direktiivis pööratakse suuremat tähelepanu sellele, kuidas üldsusele supelrandade kvaliteedi kohta teavet anda. Liikmesriikidel on uue direktiivi täielikuks rakendamiseks aega 2015. aastani, kuid 14 liikmesriiki (Eesti, Hispaania, Küpros, Leedu, Läti, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Taani ja Ungari) tegi oma supelrandades juba 2009. aasta suplushooajal seiret uue direktiivi nõuete järgi.