75 aastat tagasi

Käesoleval suvel astub kokku Kuressaares Eesti ja naabermaade taimegeograafide kongress. See on viies naabermaade taimegeograafide kokkutulek, t e i n e Eesti pinnal. Soome–Balti taimegeograafide ühing loodi 1929. a. Tartus, kus peeti ka I kongress. Ühingu sihiks on kontakti hoidmine vastavate maade floristide ja taimegeograafide vahel, lootuses, et vastastikuste mõjutuste tulemuseks on viljakas tegevus iga eespool-nimetatud maa uurimisel. Osavõtjail on meeles järgnenud päevad Helsingis, Riias ja Kaunases, mis, ühenduses rea hästi õnnestunud ekskursioonidega, on palju kaasa mõjunud sõpruse sõlmimiseks nende maade taimeteadlaste vahel. [Teodor Lippmaa: Viienda Eesti, Läti, Leedu ja Soome taimegeograafide kongressi puhul, 1935]

50 aastat tagasi

Kõrge autasu vääriliseks tunnistati bioloogia doktori professor A. J. K r i s s i monograafia „Mere (süvavee) mikrobioloogia”. Prof. A. J. Kriss uuris üksikasjaliselt läbi pealispinnast kuni suurimate sügavusteni kõik Nõukogude Liidu mered, samuti ka Vaikse ookeani, India ookeani, Kaug-Põhja ja Antarktise veed. Ta andis täieliku pildi bakterite hulgalisest ja liigilisest jaotusest, nende paljunemise kiirusest ja nende osast meres kulgevates bioloogilistes protsessides. Atlandi ja Vaikse ookeani põhjas avastati hiiglaslikud mangaani, vaske, koobaltit ja niklit sisaldavad rauamaagilademed. Need kümnetesse miljarditesse tonnidesse ulatuvad varud on kogutud eriliste bakterite poolt. [1960. aasta Lenini preemiad loodusteaduste alal, 1960]

25 aastat tagasi

Pildil olevast raielangist üle turnides olen püüdnud kujutleda, missugused võiksid olla siin tegutsenud inimeste arusaamad metsast üldse, aga pole suutnud. Või kui ehk siiski, siis õige natukene aitavad asjale lähemale Aegviidu Metsamajandi direktori sõnad 1967. aasta sügisest, kui ta mu küsimusele – kunas on loota tormimurru koristamist Jänijõe orust – vastas: „Seened koristavad. Meile ei tasu see ennast ära.” Küllap ei tasunud sellegi laga koristamine ennast ära. Vesine ja vilets oli see metsatükk isegi, hakka veel neid kõverikke ja okslikke kokku korjama. Ja kas tasubki siia uut metsa istutada? [Fred Jüssi, Looduse aabits, 1985]