|
 |
Eesti Loodus 2010/8 | SISUKORD
| Raamatud EL 2010/8 |
|
Mark Niemeyer. VESI: Elu alus (Water: The Essence of Life) |
| See raamat kingiti mulle, hüdrotehnikainsenerile ning aastakümneid tudengeile veeasju õpetanule siis, kui sain 80 aastat vanaks. Ilus vaadata, aga sisu on küll lugejaid eksitav. |
Raamatud |
MINU TEE TAIMEDE VÄENI
Mercedes Merimaa. Koostanud Annika Põltsam. |
|
| Elulood EL 2010/8 |
|
Aleksander Niine 100 |
| Teatmeteostes kordub: „Niine (aastani 1936 Spuhl), Aleksander, maastikuarhitekt”. Teadlase 100. |
|
| Putukad EL 2010/8 |
|
Müüriherilane, korstnapitsi ehitusmeister |
| Olen märganud väikeste kõverate torude teket juunikuise Vooremaa saviseguse pinnasega nõlvadel. Lähemal vaatlusel silmasin mitut herilaselaadset putukat, kes aeg-ajalt nende eripärase peenspiraalse arhitektuuriga eendite juures askeldasid. |
Ussikeele-leedik naudib palavaid paiku |
| Eesti asub maakaardil väga huvitavas kohas. Siia jõuavad loomaliigid nii idast kui ka lõunast, ent maa lääne- või põhjapiiril jäävad nad sageli pidama, pääsemata üle mere Soome või Rootsi. |
|
| Võõrliigid EL 2010/8 |
|
Omad ja võõrad |
| Sisserändajaid, muulasi on ikka olnud. Kuidas neisse suhtutakse, oleneb nii põliselanikest kui ka uusasukatest. |
|
| Vilsandi EL 2010/8 |
|
Kompleksseire Vilsandil ja mujal Eestis |
| Eesti keskkonnastrateegia lähtub Eesti keskkonnakaitse ajalooliselt väljakujunenud põhieesmärgist: tagada inimestele tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust hoides ning majanduse arengutaset arvestades. Kuna Eesti keskkonnastrateegia ja -poliitika elluviimisel on tähtis osa keskkonnaseirel, hakati kohe pärast Eesti iseseisvumist välja töötama ühtset seireprogrammi. |
Kilde meie biosfääri kaitseala saamisloost ja atmosfääri mõõtmistest |
| Meie lähiajalugu on peaaegu iga kandi pealt väga vastuoluline. Seda on ka meie biosfääri kaitseala (BK) saamislugu, kus lahknevad ka asjaosaliste eneste meenutused. |
|
| Sõnumid EL 2010/8 |
|
Parim veeturismi sihtkoht on Võrtsjärve piirkond |
| 3. juunil kuulutati võistluse „Eesti avastamata aarded 2010. |
Eesti elanik peab ennast keskkonnateadlikuks, naabrit aga eriti mitte |
| Keskkonnaministeerium esitles juuni lõpus Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringut. Sellest selgub, et peaaegu kõik Eesti elanikud peavad ennast üpris keskkonnateadlikeks, 22% koguni väga teadlikuks. |
Kuumim juuni kogu maailmas |
Guardiani võrguväljaanne teatas 16. juulil, et USA valitsuse kliimaandmete keskuse kinnitusel oli juuni kõigi aegade kuumim ja üksiti neljas järjestikune kuu, mil löödi globaalsed maa- ja ookeanitemperatuuride kogusummarekordid.
Rahvusliku ookeani- ja atmosfääriameti NOAA arvates osutub 2010. |
Loodusvaatluste võistlus täiendas andmebaasi 400 vaatlusega |
18. juunil selgus keskkonnaministeeriumi ja keskkonnateabe keskuse korraldatud loodusvaatluste võistluse „Haruldaste liikide kuu” võitja, kelleks 204 vaatlusega osutus Järvamaal tuntud linnu- ja putukahuviline Raul Eenpuu.
Kaks järgmist auhinnalist kohta pälvisid Võhma gümnaasiumi õpetaja Pilvi Ailt ja loodusfotograaf ning kotkauurija Olev Merivee, kes mõlemad tegid 23 vaatlust.
Võistlus peeti loodusvaatluste andmebaasi (http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/index.php) kaudu 1.–31. |
Euroopa Liidu suplusvee kvaliteet on hea |
Euroopa Komisjoni ja Euroopa keskkonnaagentuuri iga-aastasest suplusvee aruandest nähtub, et 2009. aastal vastas miinimumnõuetele 96% rannikuäärsetest supelrandadest ja 90% jõgede ja järvede äärsetest supluskohtadest.
20 000 supelrannast, mida Euroopa Liidus 2009. |
Hiina ja India ei lasknud süsinikuheitel kahaneda |
Hollandi keskkonnahinnangute amet PBL analüüsis rohke ja mitmekesise statistilise materjali põhjal mullust süsihappegaasi heidet maailmas ja leidis, et hoolimata jätkuvast majanduskriisist see ei vähenenud, vaid jäi eelmise aasta tasemele.
PBL-i arvutuste põhjal kahanes CO2-heide (siia hulka on arvatud ka naftatootmisega kaasneva jääkgaasi põletusel ning sellistes tööstusprotsessides nagu tsemendi või ammoniaagi tootmisel atmosfääri paiskunud süsinikdioksiid) tööstusmaades seitse protsenti. Paraku suurenes see Hiinas ja Indias vastavalt üheksa ja kuus protsenti, kuigi juba viiendat aastat järjest on Hiina päikese- ja tuuleenergia toodang kahekordistunud.
Kokkuvõttes jäi 2009. |
Euroopa Liit keelustab illegaalse puidu |
| Euroopa Komisjon, Parlament ja Nõukogu on lõpuks leidnud poliitilise kokkuleppe EL uue seaduse kohta, mis keelaks kaubelda illegaalse puiduga. Sügisel peaks dokument saama ametliku heakskiidu ja sel juhul võiks ta hakata kehtima 2012. |
|
| Elurikkus EL 2010/8 |
|
Silmale varjatud elurikkus: endofüüdid |
| Maailmas on praeguseks teada ligi pool miljonit taimeliiki. Seeneliike hinnatakse juba üle pooleteise miljoni ning need arvud aina suurenevad. |
|
| Toimetaja veerg EL 2010/8 |
|
Kollase ajakirjanduse kaitseks |
| Kunagi kevade poole peeti Tartu ülikoolis infopäeva, kus lasti omavahel kokku teadusajakirjanikud ja noorteadlased. Esimesed õpetasid teisi, kuidas teha teadusest uudis. |
|
| Kroonika EL 2010/8 |
|
Kaht nägu juuni |
| Jaanikuu paaril esimesel päeval sadas kõvasti vihma, aga oli üpris soe. Järgnes üsna jahe periood, mil tuli sageli vihma ja vahel oli äikest, 12. |
Troopikahõnguga juuli |
| Päris naljakas on meenutada maipalavuse järgseid targutusi teemal „ega nüüd õiget suve enam tulegi”: suvi tuli – ja veel milline! Jaanipäeva paiku alanud ilusast soojast ilmast sai juba juuli esimestel päevadel paras palavus. |
Suurimad investeeringud lähevad ikka parema joogivee heaks |
| Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 17. juunil, et keskuse nõukogu on teinud otsuse rahastada 315 projekti kokku enam kui 211 miljoni Eesti krooniga. |
Kodanik vajab tõhusamat kaitset |
Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) avalikustas 29. juunil kaks aastat kestnud tasuta keskkonnaõigusabi tulemusena koostatud juhtumianalüüsid ning koondanalüüsid olulisemate probleemide kohta, mis on ajendatud kaevanduste rajamisest ja vajadusest kaitsta välisõhku.
KÕK osutas tasuta keskkonnaõigusabi 2008. |
Unustamata „Unustatud mõisad” |
Selgi aastal korraldas Eesti mõisakoolide ühendus külastusmängu „Unustatud mõisad” (vt. www.unustatudmoisad.ee).
Kolmkümmend üheksa mõisat, kus asuvad koolid, olid külalistele avatud kokku kuuel päeval; viimane külastuspäev oli 5. |
Balti botaanikud kohtusid Haapsalus |
| 19.–21. juulil oli Haapsalus Balti botaanikute 23. |
Euroraha aitab parandada õpitingimusi loodusmuuseumis ja Pärnu loodusmajas |
| Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 21. juulil, et allkirjastatud on rahastusotsused, millega 14 keskkonnahariduse infrastruktuuri projekti saavad kokku ligi 350 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust. |
Hõbe ja pronks rahvusvaheliselt bioloogiaolümpiaadilt |
| Lõuna-Koreas Changwoni ülikoolis peetud 21. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil (IBO) pälvis hõbemedali Eero Vaher Pärnu Koidula gümnaasiumi 11. |
Rannaniidud ja mõisapargid saavad toetust plaanitust rohkem |
| Keskkonnainvesteeringute keskuses allkirjastati juuli keskel 26 rahastusotsust looduskaitseprojektide kohta. Kokku antakse projektidele üle 49 miljoni krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust, mida on üle kahe korra enam, kui esialgu planeeritud. |
Sinine Konrad toodab silost biogaasi ja tahkekütust |
Juuli viimasel nädalal hakkas Eesti maaülikooli (EMÜ) toel Alam-Pedja looduskaitseala lähedal Altnurga külas tööle mobiilne seade nimega Sinine Konrad, millega on võimalik poollooduslikel rohumaadel toota silost biogaasi ja tahket kütust. Uue tehnoloogiaga püütakse ühitada looduskaitse ja energiatootmine.
Kahte merekonteinerisse paigaldatud uudse tehnoloogiaga seade toodab korraga biogaasi ja tahket kütust. |
Jälle uus linnuliik |
| 21. juunil teatas linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots linnuhuviliste postiloendis, et 20. |
|
| Eesti punane raamat EL 2010/8 |
|
Kes nutab verepisaraid? |
| Mineval aastal saatis Margit Mald foto ühest Nõva ligidal Rannaküla juures nähtud omapärasest seenest: ta viljakeha pole veel õieti maa pealegi tulnud, aga nutab veriseid pisaraid (# 1). Tegemist on muidugi gutatsiooniga: jõudsalt kasvav seen eritab liigset, ainevahetuse lõpp-produktina tekkinud vett. |
|
| Intervjuu EL 2010/8 |
|
Kuidas kaitsta mitmekesisust elurikkuse aastal |
| Sinu ametinimetus on elurikkuse nõunik. Milles seisneb sinu töö täpsemalt? |
|
| EL küsib EL 2010/8 |
|
Kas meie suved on nüüd edaspidigi niisama kuumad? |
| Pikaajaline ilmaennustus on nagu kõrvalekaldunud vasika rada. Seda Ameerika poeedi Sam Walter Fossi („The Path of the Calf”, 1895) luuletust on sageli kasutatud selleks, et muuta majandustuleviku prognoose värvikamaks. |
Kuidas edeneb ohtlike karuputkede tõrje? |
| 1960. aastatel silo- ja meetaimena Eestisse toodud Sosnovski ja hiid-karuputk on saanud ligi 50 aastat aega meil kanda kinnitada ja levida. |
|
| Alutaguse EL 2010/8 |
|
Alutaguse kriivad: sõna kriiva päritolust |
| Aprillikuu Eesti Looduses ilmus huvitav artikkel Alutaguse kriivadest – omapärastest sisemaistest luidetest, mille teke ei ole siiani üheselt selge [4]. Segadust on tekitanud ka selle pinnavormi eestikeelne nimetus ja selle päritolu. |
|
| Veebivalvur EL 2010/8 |
|
ELF hindas Saaremaa süvasadamas toimunut häbiväärseks |
| Eestimaa looduse fond (ELF) üllitas 6. juulil pressiteate, milles tõdes, et „kartused, mida ELF ja teised keskkonnaorganisatsioonid Saaremaa süvasadama rajamisel omasid, on tõeks saamas. |
Vikipeedia otsib pildimaterjali |
Kui ahvatlevalt kõlab teadaanne, et „otsitakse pilte Eesti loodusest, mis oleksid sobilikud illustreerima entsüklopeediaartikleid”? Igatahes otsustas eestikeelne Vikipeedia katsetada selle üleskutse mõju Eesti amatöör- ja profifotograafidele, sest mis võiks veel parem pind olla oma loomingu eksponeerimiseks kui üks enim külastatud lehekülgi Internetis.
Ei tule vast üllatusena, et Eesti loodusest artikleid koostades võiks olla suureks abiks, kui saaks kasutada sobilikku illustreerivat pildimaterjali, sest ega ainult teksti varal ei saa hästi edasi anda kogu looduse ilu koos vormi ja värvi rikkaliku mänguga. |
|
| Aasta puu EL 2010/8 |
|
Roosad õied toomingal |
| Otepää kandis alustasid toomingad tänavu õitsemist 13. mail ning tänu suviselt soojadele ilmadele oli nädalaga õiteaeg ümber saanud. |
|
| Ajalugu EL 2010/8 |
|
Ajalugu |
75 aastat tagasi
Käesoleval suvel astub kokku Kuressaares Eesti ja naabermaade taimegeograafide kongress. See on viies naabermaade taimegeograafide kokkutulek, t e i n e Eesti pinnal. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
