2010/8



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2010/8
Mark Niemeyer. VESI: Elu alus (Water: The Essence of Life)

See raamat kingiti mulle, hdrotehnikainsenerile ning aastakmneid tudengeile veeasju petanule siis, kui sain 80 aastat vanaks. Ilus vaadata, aga sisu on kll lugejaid eksitav.

Olen oma pika elu jooksul kirjutanud pikuid, koostanud snaraamatuid, mitmest keelest tlkinud erialatekste ning toimetanud rohkesti teiste autorite tid. Seetttu julgen elda, et hea tlkija peab hsti tundma lhtekeelt, vga hsti keelt, millesse ta tlgib, ning eriala, mida tlgitav t ksitleb. Ja tingimata peab tal olema vastutustunnet. kski inimene ei tea kike, ent tal peab olema tahe abi otsida. Tnapeval piisab snaraamatute otsimisel Interneti abist: vaatlusaluse teose puhul tulnuks vaid Googleisse toksida vesi+snaraamat vi keskkonnakaitse+snaraamat. Ilmselgelt pole tlkija ega toimetaja seda teinud. Kuuekeelne Veekaitse snaraamat ilmus juba 1988. aastal ning prast seda kaks keskkonnasnaraamatut EnDic, neist heksakeelne EnDic2004 on saadaval Internetis: http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe.

Mis vinuks tlkes olla teisiti? Alustagem ladina keelest nimisnale jrgnev omadussna algab vikethega: Terra firma, Mare mundus. Kui originaalis oligi teisiti, ei pruukinuks toimetaja seda tlkesse jtta.
ldkeel on hplev: kord pole vga vigagi, kord liialt kantseliitlik. On ilmne, et kirjastus ei ole keeletoimetajale raha kulutanud. Niteks ei tee raamatu eestindaja vahet kose ja joa vahel: Jrsud astmed vee voolus ehk kosed (p.o. joad; lk. 27). Kosk on see, mida lk. 27 nimetatakse trepiks (edaspidi jtkub jutt nneks jugadest). Jrves ei ole pinnasevett ega phjavett (lk. 31). Vettpidavatesse kivimitesse (lk. 35) pole mtet kaevu rajada, kll aga vettkandvasse pinnasesse. Mitmes kohas kordub viga, et jgesid tkestatakse tammidega (peab olema paisudega ingl. dam).

Tootmisele phendatud leheklgedel lheb asi veel kurvemaks. Lk. 49 on ha juttu vee vljapumpamisest veevtu thenduses (vlja pumbatakse phjavett, ent suurem osa tarbeveest vetakse pinnaveekogudest). Kogu veepuhastust ksitlev jutt on lausa naljakas (kahjuks ei ole keprast originaalteksti, et nha, kuidas see inglise keeles snastatud on).
Lk. 86 on tlkija loonud lausa uue termini: Tusu ja mna veetaseme vahet nimetatakse tusuvee rinnatiseks .. Vib arvata, et inglise keeles oli see tidal range, mille eestikeelne vaste on loode ulatus. Kust kll see 'rinnatis'? Kas sellest, et range vib thendada ka meahelikku? Tlkijale on vga meeldinud sna tnn raamatust saame teada, et tnnis kasvatatakse kalugi (lk. 106)!

Veel eksitavat snakasutust. Sool ei ole ladina keeles mitte salarium, vaid sal, salarium on hoopis soolaraha (lk. 109). Kas on lause valesti tlgitud vi ei ole originaali autor ladina keeles kuigi tugev olnud. Soola ei kuivatata mitte pikesevalguse, vaid pikesesoojuse abil. Lk. 110: Vee eraldamine meresoolast kllap on asi vastupidi. Jutt on ju merevee magestamisest (ingl. tepoolest desalination).
Lk. 113: ookean kui prgimgi? Prgi vib sattuda nende seedetrakti ning mitte ra seedida vi nad vivad sattuda pnisesse. Tore lause, kas pole?
Phjalikku silumist vajaks jutt pilvede tekkimisest: Pilved tekivad siis, kui veeaur on aurustumise ja aurumise protsessis puhastunud .. (lk. 123; mis on kll kirjas originaalis?). Lk. 127: .. tekitavad niisked humassid udu jahedama niiske pinnase. Vi lk. 135: .. tekitavad pilvede kondensatsioonimolekule. Kllap oli algtekstis kirjas condensation nucleus kondensatsioonituum.
Lk 185: Kas krill (hiilgevhiliste ldnimetus) on ikka kalaliik?

Snaseletused. Jb loota, et enamik lugejaid seda osa ei vaata, sest snaloome on tiesti asjatundmatu. Loodud on lausa uusi, eesti keeles senitundmatuid termineid (akretsioon, dendriitiline, depletsioon, fluoridatsioon, hdroloogiline tskkel, kalaala, marekultuur, mudapott, ohutu vesi (?), taastuv vesi (?), tusurinnatis, veetskkel, mbertdeldud vesi). Enamiku mratluste tlge on pris konarlik, tlgitud on snu, mitte sisu.
Kas ameeriklaste meelissnu dramatic peab eesti keeles tingimata dramaatiline olema? Kentsakas! Kll on omamoodi dramaatiline elamus, mille sain, kui lugesin selle tepoolest kaunite looduspiltidega raamatu tekste!

Vaata ka Astrid Saava retsensiooni sama raamatu kohta Eesti Looduse 2009. aasta oktoobrinumbrist.

Tekstikast
Valik valesti tlgitud snu:
aurustumine > aurumine (ingl. evaporation)
akvedukt > veejuhe
jpakk > paakj (ingl. pack ice)
kalakasvatuskultuur ja merekultuur > akvakultuur ehk vesiviljelus
kaljusool > kivisool
kurrutus > vired (lk. 87 pildi kohta)
raskemetallid > raskmetallid
soid kuivatatakse > kuivendatakse
smboolne sprus > smbioos
taimed auravad > transpiratsioon
transportivad tuuled > usutavasti on originaalis trade winds, s.o. passaattuuled
tsentraalne veevrk > hisveevrk
ujuk-ventilatsiooniturbiinid > ujukitel paiknevad turbiinhustid, mis mitte ei huta, vaid hustavad vett
valguse imendumine > neeldumine
.. varustavad pinnavett > vee pindmist kihti (pinnavesi thendab hoopis muud)
vesi aurab > aurub
vesi imendub maasse > imbub maasse
vett selutakse > kurnatakse
vee tskkel > veeringe
mber tdeldud > mber ttatud
Snaseletustes:
heitvesi > reovesi
reservuaar > veehoidla
tus-mn > tus ja mn, looded
tusurinnatis > loode ulatus



Aleksander Maastik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012