2010/8



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Putukad EL 2010/8
Mriherilane, korstnapitsi ehitusmeister

Olen mrganud vikeste kverate torude teket juunikuise Vooremaa saviseguse pinnasega nlvadel. Lhemal vaatlusel silmasin mitut herilaselaadset putukat, kes aeg-ajalt nende eriprase peenspiraalse arhitektuuriga eendite juures askeldasid. Vaatluseks sobivaim aeg oli pikeseline kuiv keskpev, kui tegutseti kige aktiivsemalt.

Liigi kindlakstegemisel oligi abiks ehitiste omamoodi kuju, mida mrajas oli kirjeldatud kui kverdunud korstnat. Selgus, et sellise pesa sissepsu meisterdab mriherilane Odynerus spinipes saviherilaste (Eumeninae) alamsugukonnast. Michael Chinery koostatud Euroopa putukad ei andnud eestikeelset nimetust, kuna liik on ilmselt vike ja vheoluline. Oma vaatluste kigus ristisin mutuka londimeistriks, sest tema ehitised meeutasid kujult lonti. Mriherilased on ksikelulised ja neid vib Eestis kohata maist septembrini.

Kuju ja vrvus. Esmakohtumisel arvasin, et tegu on mne laialt levinud hisherilase viksema isendiga, kuid eksisin. Kll on saviherilased hisherilastega lhisugulased ning neil leidub sarnaseid iseloomulikke tunnusjooni. hine on niteks tiibade pikisuunas kokkuvoltimine puhkeasendis ja tiivakettude ulatumine eesseljani. Samuti on mlemad liigid enamjaolt musta-kollasekirjud, mille poolest herilased ongi tuntud ldsusele.
Minu vaatlused on andnud Odynerus spinipese kehapikkuseks 1113 mm, hisherilased on veidi kogukamad. Mriherilane erineb hisherilastest ka kehakujult: saledam, rindmiku ja tagakeha hendus kitsam, sna siledal kesksrel mrgatav ks kannus, hisherilastel seevastu kaks kannust. Londimeistrit vib vlimuselt segi ajada hoopis tema suguvenna Eumenes coarctatusega, kes elab nmmedel ning teeb vikese tnnikese kujulisi n.-. pudelpesi (# 2), ja kaevurherilaste hulka kuuluva Cerceris arenariaga (# 3). Viimasega jagab mriherilane suurelt osalt ka elupaiku.

Ettevalmistus jrglaste saamiseks. Mriherilane valib pesapaigaks tavaliselt savised jrsakud vi savi ja le segust valmistatud majade seinad. Vooremaal vaatlesin londimeistri tegutsemist kerge kaldega savikas-liivasel kvakstallatud pinnasel, kuhu ta uuristas ringikujulisi auke. Thelepanuvrseks muutus herilase tegevus teisel kaevamispeval, mil vis jlgida pesatoru ehitust uru jtkuks. Pesa svendamisel toruke kasvas. Emaherilane tassis maa seest vlja ikka uusi savitkikesi ja niisutas neid sljega, pikendades nii oma ehitist. Algul krgus toruke peaaegu pstiselt, hiljem kverdus maa suunas. Vaadeldud torude pikkus oli ks-kaks sentimeetrit.
Nagu voltherilaste sugukonnas kombeks, muneb mriherilane pessa veel enne, kui toob vastsetele toitu teisi putukaid. Emane riputab munad kambrikeste lakke, kambreid on urus mitu. Saviherilased, nagu paljud kaevurherilasedki, kannavad urgu jrglastele toiduks astlamrgiga liikumatuks muudetud ehk paralsitud saaklooma. Tavaliselt on selleks vikeste putukate vastsed: mardikatest krsaklaste ja tooneseplaste tugud; liblikatest mhkurlaste, leediklaste ja punnpeade rvikud (# 5). Tiskasvanud mriherilased ise aga toituvad ienektarist.
Panin thele, et saaki varuti suure kiirusega: londimeister suutis seitsme minuti jooksul pesaavause juurde kanda kuus punnpea rvikut! Ajal, kui munast vljunud vastne hakkab toituma, suleb herilane pesa tihedalt saviga, kasutades tenoliselt toru materjali. Minu vaatluste jrgi nrivad noored herilased ennast maa seest vlja 4446 peva prast uru sulgemist. Vib oletada, et liik pesitseb Eestis suve jooksul kahe plvkonnana.

Kutsumata klalised. Arvasin, et selline uhke torupesaehitis on kui kindlus, mida keegi naljalt klastada ei julge. Eksisin. Palju kordi kisid klas kuldherilased liigist Chrysis viridula (# 6), kelle huviks kirjanduse andmetel on muneda londimeistri pesakambrisse. Nimelt muneb selle kuldherilase emane mriherilase vastsetesse, kui need on juba nukkumiseks valmis. Mis aga juhtub, kui sissetungijale satub peale pesa teline omanik? Kuldherilasel on selle vastu kaval vte: kuna pesaurus on pime, ei mrka londimeister, kellega tpselt tegu. Kuldherilane tmbab ennast kerra ning saviherilane tassib sissetungija lihtsalt vlja arvates, et see on praht. Nii pseb kuldherilane karistuseta.
Mrkasin ka, et mriherilase poolik korsten meelitas kohale he teise saviherilase liigi, Cerceris arenaria, ent klastuse eesmrk ei selgunud.

Pildistamisel kasutasin 180 mm makroobjektiivi, mis vimaldas putuka tegutsemist jdvustada kaugemalt. Mrkasin, et vike herilane oli pelglik maas lamava kogu suhtes, ning kui vhegi vimalik, vttis nuks lheneda pesale kaugema nurga alt.
Kokku olen mriherilast jlginud kahel suvel ning mlemad aastad on olnud vga meeldejvad. Soovin, et ka teised looduses liikujad saaksid tunda rmu nende tegelaste mrkamisest, et klmal talvepeval oleks, mida meenutada.

Aith entomoloogidele Jaan Luigile ja Villu Soonele asjalike nuannete eest artikli koostamisel!

1. Chinery, Michael 2005. Euroopa putukad. Eesti Entsklopeediakirjastus.
2. McGavin, George C. 2005. Putukad ja mblikud. Varrak.
3. Zenkevit, Lev (koost.) 1984. Loomade elu. Selgrootud III. Valgus, Tallinn.
4. Tartes, Urmas 2002. Elu kiriku alusmril. htuleht, 29.06.; www.ohtuleht.ee/ilm/artikkel/124742

Meelis Kalevi (1990) huvialad on bioloogia ja fotograafia. Meeldib pildistada looduse vorme ja kodumaist maastikku.


----------------------------------------------

Londimeistri koht putukate ssteemis:

Selts: kiletiivalised (Hymenoptera; siia kuuluvad peale herilaste ka sipelgad, mesilased jt.)
Sugukond: voltherilased (Vespidae; siia kuuluvad niteks ka kik hiselulised ehk hisherilased)
Alamsugukond: saviherilased (Eumeninae; peetakse ka omaette sugukonnaks Eumenidae; iseloomulik on pisikeste savist vms. majade meisterdamine, vastandina nt. liiva- ja kaevurherilastele, kes kaevavad lihtsalt maasse uru, vi hisherilastele, kes ehitavad pesa paberist)
Perekond: mriherilane (Odynerus; Eestis 3 liiki)
Liik: Odynerus spinipes
-------------------------------------------------------------


-----------------------------------------------

Tee ise mriherilase pesakast:

* kast mtmetega 40 x 30 x 14cm. Laua laius 2 cm
* anum (10 liitrit)
* pool anumat savi
* pool anumat vett
* kaks peotit lgi
* peotis saepuru

Tkelda savi. Soovitatav on looduslik savimass: poes mdavad ehitus- ja voolimissavi kuivavad liiga kvaks ja neis vib leiduda snteetilisi lisandeid. Tida anum veega. Sega ja lase seista kaks-kolm ndalat. Segama peaks peaaegu iga pev, et mass saaks htlane. Seejrel lisa savile lgi ja peotis saepuru, poorsuse suurendamiseks vib puistata segusse mne peotie liiva ja kruusa. Savi-lesegu vala puust vormi, lase kuivada ues varjulises kohas. Segunenud mass peab kuivama kvaks, mis vtab kaks kuni kolm kuud. Kast riputa hoone seina pikesepoolsele kljele (mriherilane eelistab pikeselist pesapaika, mis vimaldab torukestel kiiremini kuivada), umbes poole meetri krgusele maapinnast.

Eksperimendi korras panin tnavu suvel srase kuivanud savimassi herilaste territooriumile, kuid liiga hilja (juulikuus): londimeistrite tegevusjlgi ei olnud mrgata.

-------------------------------------------

Toimetusele laekusid htaegu alltoodud lugejakiri ja siinne artikkel. Neid kokku viies selgub, et hr. Aasa fotole ptud olend ei ole mitte urgude ehitaja ega tieiguslik asukas mriherilane, vaid hoopis soovimatu kontvras kuldherilane, kes urumeistri ktetd ja jrglaskonda jultunult ra kasutab.

Tundmatu tiivuline

2008. aasta 23. juuni pikesepaistelisel peval olin klas doktor Taavi Pae maamajas Maaritsa lhedal.
Tema maaresidents on Luna-Eestile iseloomulik rehielamu, mille rehealuse mrid on vormitud savist.
Sinna savimridesse oli pildistamise ajaks elama kolinud tiivuline putukas, keda ei peremees ega ka pildistaja polnud varem ninud. Ei tea, kellega on tegu ja millega ta ennast elatab?

ANTO AASA



Meelis Kalev
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012