2010/8



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Alutaguse EL 2010/8
Alutaguse kriivad: sna kriiva pritolust

Aprillikuu Eesti Looduses ilmus huvitav artikkel Alutaguse kriivadest omaprastest sisemaistest luidetest, mille teke ei ole siiani heselt selge [4]. Segadust on tekitanud ka selle pinnavormi eestikeelne nimetus ja selle pritolu. Sna etmoloogilist tausta tpsemalt uurides saab aga sna kergesti loogilise vastuse.

Nimetatud artikli autorid on sna kriiva pritolul peatunud vaid pgusalt, arvates, et kriiva prineb venekeelsest snast кривой (kver). Pikemalt autorid oma arvamust ei phjenda ja nii jb Alutaguse liivaseljandike seostamine venekeelse kveraga lugeja fantaasia hooleks.
Varasemad Alutaguse lunaosa loodust ja kodulugu ksitlevad kirjutised kriiva thenduse le ei arutle [2, 5, 6]. Kll aga kirjutavad Kaili Viilma ja Anne-Ly Ferel 2008. aasta augustikuu Eesti Looduses Agusalu kveratest maastikest [7]. Kuna viimatine artikkel on arvatavasti seotud Agusalu looduskaitseala kaitse-eeskirja valmimisega, siis jb mulje, et кривой seostamine kriivadega prinebki just sellest ajast. Eeldab ju kaitse-eeskirja koostamine td kaardimaterjaliga Agusalu piirkonna kaartidelt jb aga kergesti silma, et osa kriivadest on kaarjad ehk kverad. Nii vimegi Agusalu kaitsealale pstitatud infotahvlitelt (nt. Imatu jrve laagriplatsil) lugeda, et kohalikus knepruugis kitsast liivaseljandikku thistav kriiva tuleneb vene keele snast кривой. Segadust on ilmselt suurendanud seegi, et eesti keele mnes murdes on kriiva thendus tepoolest olnud kver vi viltune [1].

Thtis pole kverus, vaid krgus. Kriivadel matkates on aga kverus kll ks viimaseid tunnuseid, mille peale rndur tulla vib. See, mis kaardi pealt vaadates on ilmselge, ei pruugi looduses uitavale ktile vi marjulisele sugugi thtis olla. Pigem on matkajale oluline kriivade krgus: kerkivad need ju mbritsevast madalast soost ning pakuvad kulgemiseks kindlat jalgealust. Kriivadega seotud eestikeelsed kohanimedki viitavad sellele tsiasjale: ikka leidub neis sna mgi vi saar, mis on igati kohane thistama mbritsevast eristuvat krgemat kohta. Mitte kski kohanimedest ei viita kuidagi kverusele. Seega vime arvata, et inimestele, kes kord Alutaguse lunaosa asustasid, ei olnud oluline mitte kriivade kverus, vaid tik, et tegemist oli krgemate kuivade kngastega.
Ja just nimelt kngas sobitub hsti venekeelse snaga грива. Vene-eesti snastikud annavad грива vasteks sna lakk pikenenud kehakarvadest moodustis loomadel [3]. Samuti leiame vastena harja, seda nii laka snonmina kui ka tvahendi thenduses. Ent snal грива on veel muidki, mneti vhem tuntud thendusi. Niteks Vene leksikograafi Vladimir Dali vene keele seletav snaraamat annab prast lakaga seonduva temaatika ksitlemist veel teisegi ldise thenduse: mbritsevast krgem ja kuivem koht, mida mda on mrjal ajal hea kndida; koht, mis leujutuse ajal ei upu ra [8].

Vga konkreetse geomorfoloogilise thenduse грива kohta annab venekeelne Vikipeedia: reljeefielement Lne-Siberi madalikul, mis on paigutunud edela-kirdesuunas ja mille suhteline krgus on 310 meetrit (vahel 20 meetrit), laius 3001000 meetrit ja pikkus kuni 15 kilomeetrit. Suhtelise krguse ja orienteerituse poolest ilmakaarte jrgi mahuksid selle definitsiooni alla ka meie kriivad, kuid laiuse ja pikkuse poolest jvad nad Lne-Siberi omadele selgesti alla.
Igatahes on kllalt selge, et vene keeles on sna грива olnud ldrahvalikult kasutusel kui mbritsevast krgem ja kuivem koht. Sestap vib arvata, et kui venelased Peipsi phjakaldale judsid, siis mrkasid nemadki, et mda krgeimaid liivaseljandikke on mrksa hlpsam kulgeda kui soos. Kllap nad hakkasid neid liivaseljandikke luiteid kutsuma kngasteks ldise snaga грива. Just nii, nagu eestlastest elanikud nimetasid soos olevaid krgendikke mgedeks vi saarteks.

1. Eesti murrete snaraamat. III kide, 15. vihik. Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2004.
2. Kruusa, Osvald 1993. Meenutusi Illuka mailt. Kohtla-Jrve.
3. Muhel, Voldemar 1967. Vene-eesti snaraamat. Tallinn.
4. Pae, Taavi; Roose, Antti; Aasa, Anto 2010. Alutaguse kriivad: kas tuulest tehtud? Eesti Loodus 61 (4): 2023.
5. Prodel, Ellu 1974. Agusalu soostik. Eesti Loodus 25 (6): 325353.
6. Valter, Elga 1998. Illuka radadel. Illuka.
7. Viilma, Kaili; Ferel, Anne-Ly 2008. Agusalu kverad maastikud Alutaguse rpes. Eesti Loodus 59 (8): 438441.
8. Словарь Даля http://dal.sci-lib.com/ (22.04.2010).

Margus Pensa (1973) on bioloog, ttab Tallinna likoolis.



Margus Pensa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet