2010/8



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2010/8
Kuidas edeneb ohtlike karuputkede trje?

1960. aastatel silo- ja meetaimena Eestisse toodud Sosnovski ja hiid-karuputk on saanud ligi 50 aastat aega meil kanda kinnitada ja levida. See on andnud liikidele hppelaua, mille jrel on tunduvalt muutunud meie maastik ja kooslused. Keskkonnaametile on praeguseks teada ligi 1300 hektarit karuputkega kaetud alasid; suurimad kolded asuvad Harjumaal Sigula ja Liivi klas, Jgevamaal Hrjanurme klas, Saaremaal Haeska klas, Viljandimaal Polli ja Viiratsi piirkonnas ning Ida-Virumaal piirialadel.
Korraldatud le-eestiline putketrje sai alguse 2005. aastal, kui trjuti 235 hektarit kolooniaid. Tnavuseks aastaks on trjet tehtud umbes 1250 hektaril; viie aastaga on suudetud puhastada umbes 200 hektarit. Oluline on olnud ka trjutud kolooniate hrenemine ja taimede leviku tkestamine. Tde siht on hvitada sel aastal sirgunud taimed, et ei tekiks uusi seemneid ja vheneks mullas sisalduv seemnepank: karuputke seemned psivad idanemisvimelisena kuni kaheksa aastat, seetttu ei tohiks kski taim koloonias viljuda.

Riigihanke tulemusena on keskkonnaamet tnavu slminud 35 lepingut, mille jrgi mrgitatakse karuputke taimi ksitsi herbitsiididega vi kaevatakse vlja labidaga, et ssta elustikku. Kokku lheb trje maksma umbes 5,2 miljonit krooni, mis eraldatakse Euroopa regionaalarengu fondist.
Augustis vaadatakse trjetd le ja seejrel saab elda, kas trje oli tulemuslik vi kus kerkis probleeme. Praeguseks kontrollitute hulgas on olnud nii vigadeta tid kui ka neid, mis vajavad veel lpetamist ja parandamist.

Keskkonnaameti kodulehekljel www.keskkonnaamet.ee leiab teadete alt mitmesugust infot karuputke trje kohta: kehtiv ohjamiskava, trje juhend, voldikud, pildimaterjal ja film karuputke vrliikidest eesti ning vene keeles. Lisaks on viide maa-ameti kaardirakendusele, kus kigil soovijatel on vimalik vaadata, mis kolooniaid on sel aastal trjutud. Lehekljel toodud kontaktide kaudu saavad kik huvilised edastada teavet karuputke leidude kohta, mis ei pruugi keskkonnaametile teada olla. See informatsioon on vga teretulnud, kuna aitab saada levaadet liikide levikust Eestis ja andmeid, kuidas korraldada trjet jrgmistel aastatel.
Kindlasti kutsume les maaomanikke, kohalikke huvirhmi ja omavalitsusi ise tegema trjet, sest seatud siht vabaneda ohtlikest karuputkedest Eestis vajab jrjepidevust, rasket td ja hist huvi.



Eike Vunk, keskkonnaameti looduskaitse bioloog
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012