Eesti keskkonnastrateegia lähtub Eesti keskkonnakaitse ajalooliselt väljakujunenud põhieesmärgist: tagada inimestele tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust hoides ning majanduse arengutaset arvestades. Kuna Eesti keskkonnastrateegia ja -poliitika elluviimisel on tähtis osa keskkonnaseirel, hakati kohe pärast Eesti iseseisvumist välja töötama ühtset seireprogrammi.

Riiklikku keskkonnaseire programmi oli raske käima saada. Senini puudus meil ühtne seireprogramm, mis haaraks kogu riiki. Mitmesuguseid seirejaamu ja -laboreid oli Eestis ennegi, ent nende tehniline varustatus polnud nüüdisaegne. Õhu-, kompleksseire jmt. valdkonnas tuli alustada nullist. Hakkasime otsima võimalusi hõlmata Eesti seireprogrammid ja -jaamad rahvusvahelistesse seireprogrammidesse, samuti kaasata meie juhtivad laborid rahvusvahelistesse kaliibrimistöödesse.
Põhjaliku reformi tulemusena hakkas riiklik keskkonnaseire programm Eestis tööle 1994. aastal, mil esimest korda finantseeriti programmi seiretöid riigieelarve kaudu. Vähemate muutustega toimib tollal loodud programm [4, 5] ka praegu.

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ehk Genfi konventsiooni (Convention on Long-range Transboundary Air Pollution) raames alustati kompleksseire juhtprojektiga Euroopas juba 1987. aastal, kusjuures algatus tuli Põhjamaadelt. Eesti keskkonnaseire programmi kuuluv kompleksseire programm on üks ÜRO ja Euroopa majanduskomisjoni rahvusvahelistest seireprogrammidest [vt. ka 8].
Viimasel ajal on saatnud oma seire andmed Soomes asuvasse kompleksseire kesksesse andmebaasi 15 Euroopa riiki: Austria, Valgevene, Tðehhi, Eesti, Soome, Saksamaa, Island, Itaalia, Läti, Leedu, Norra, Venemaa, Hispaania, Rootsi ja Inglismaa, kuni 2005. aastani ka Kanada (# 1). Kokku osaleb kompleksseires 44 seirejaama, sealhulgas kaks Eestist: Vilsandi ja Saarejärve.

Baltimaade kompleksseire sünniaastaks võib pidada aastat 1992, kui Tallinnas korraldati Balti ja Põhjamaade töökoosolek (Workshop on Integrated Monitoring and Establishing of Stations in the Baltic States). Augustis 1993 kirjeldasid Baltimaad kompleksseire andmekeskusele Helsingis omi valitud kompleksseirejaamu.
1994. aasta juunis käisid Põhjamaade ja Baltimaade seireeksperdid, Eestist Enn Otsa ja Ott Roots, kõigi kolme Balti riigi hiljuti loodud kompleksseirejaamades. Reidi tulemusena valmis Põhjamaade ekspertide aruanne, mis sisaldas soovitusi edaspidise töö kohta.
Suur abi oli Baltimaade kompleksseire alustamisel Põhjamaade ministrite nõukogu finantsabist: 2,4 miljonit Taani krooni aastatel 1992–1994. Eesti sai aparatuuri soetamiseks üle 0,5 miljoni Taani krooni. Raha kasutati ka konverentside ja interkaliibrimiste tarbeks [7].
Olulisel kohal, eriti seireprogrammi käivitamisel 1994. aastal oli osalejate täiendusõpe nii Eestis kui ka välismaal. Ainuüksi Soome ja Eesti keskkonnaministeeriumi koostöö raames said üheksakümnendate aastate lõpul koolitust üle poolesaja Eesti seirespetsialisti.

Meie seirejaamade (õhu-, kompleksseire) tööga on tutvunud USA, Põhjamaade jt. õhu- ning kompleksseire spetsialistid. Eesti kompleksseire programmi eduka töö tunnustusena on Eestis peetud kaks rahvusvahelist kompleksseire aastakoosolekut: 1998. ja 2009. aastal (#).
Rahvusvahelise kompleksseire programmi töö kulgeb juhise alusel, mis esmalt avaldati 1993. aastal [3] ja hiljem on seda täiendatud. Kompleksseire allprogrammide hulk (# 2) oleneb seireala tüübist. Kompleksseire 25 allprogrammi võimaldavad pikka aega jälgida ökosüsteemi või maastiku põhilisi ainevooge.
Alates 1994. aastast on Eesti mõlemad kompleksseirejaamad Vilsandil ja Saarejärvel kaasatud rahvusvahelisse programmi (#). Saarejärve on rajatud seire intensiivalana ja Vilsandi biomonitooringu alana, kuna seal puudub valgala.

Vilsandi kompleksseire jaam (rahvusvahelise koodiga EE01) on B-kategooria biomonitooringu ala pindalaga 0,77 hektarit. Vilsandi seirejaama allprogrammid on esitatud tabelina (#).

Kompleksseire allprogrammid Vilsandi seirejaamas [6].

Kompleksseire allprogrammid Programmi töö sagedus Vilsandil
7.1. Meteoroloogia (AM) pidevmõõtmised EHMI vaatlusjaamas
7.2. Õhu keemia (AC) pidevmõõtmised EMEP automaatmõõtejaamas
7.3. Avamaa sademed (PC) igapäevane kogumine, nädala keskmise analüüs
7.4. Raskmetallid sammaldes (MC) viie aasta tagant
7.5. Võravesi (TF) kaks korda kuus
7.6. Tüvevesi (SF) üks kord kuus
7.7. Mulla keemia (SC) viie aasta tagant
7.8. Mullavee keemia (SW) üks kord kuus, kahel sügavusel
7.12. Okka keemia (FC) üks kord aastas, sügisel
7.13. Varise keemia (LF) proovide kogumine kuus korda aastas
7.16. Metsa kahjustatus (FD) ühe kuni viie aasta tagant
7.17. Taimkate (VG) viie aasta tagant
7.20. Tüve epifüüdid (EP) ühe kuni kolme aasta tagant
7.18. Bioelemendid ja indikatsioon (BI) esimest korda 2003, raskmetalli uuring männipuidust
7.22. Mikroobne lagunemine (MB) üks kord aastas, sügisel

Vilsandi jaamas pole siseveekogusid ja seetõttu jääb osa allprogramme siin täitmata. Valitud väikeste terviklike ökosüsteemide seisundi uurimise eesmärk on selgitada muutuste põhjuslikke seoseid keskkonnateguritega. See võimaldab mudeldada ökosüsteemide seisundit ja muutusi ehk teisisõnu: neid prognoosida lähtuvalt eri keskkonnaparameetrite tasemest.
Vilsandi õhu- ja kompleksseirejaam kuulub Euroopa seirejaamade võrgustikku (EMEP – European Monitoring and Evaluation Programme). Jaama asukohta on algsest muudetud EMEP asukoha nõuete järgi. Välja on ehitatud nüüdisaegne automaatjaam (#), mille andmeid kasutatakse ka kompleksseires.
Reaalaja analüüsis kasutatavad analüsaatorid põhinevad enamasti optilistel meetoditel, nähtava või sellele lähedase kiirguse neeldumisel või kiirgumisel. Optilised meetodid on piisavalt kiired ja töökindlad, et usaldusväärselt ja operatiivselt määrata tunni ja isegi lühema aja keskmisi kontsentratsioone.
Analüsaatorid registreerivad saasteainete koguse iga viie minuti järel, mõõtmistulemused salvestatakse seirejaama andmebaasi poole tunni keskmistena ja edastatakse automaatselt Eesti keskkonnauuringute keskuse serverisse. Avalikkusele on tulemused kättesaadavad Eesti keskkonnauuringute keskuse koduleheküljelt www.klab.ee. Eesti õhuseirejaamades mõõdetavad parameetrid on esitatud tabelis (#).

Eesti õhuseire programmis mõõdetavad parameetrid [2].

Saasteaine Lahemaa Vilsandi Saarejärve
SO2 pidev pidev pidev
NO2 pidev pidev pidev
O3 pidev pidev pidev
CO pidev - -
PM10 pisteline - -
Raskmetallid PM10 fraktsioonis (As, Cd, Ni, Pb) pisteline - -
PAH ja B(a)P PM10 fraktsioonis pisteline - -
Aldehüüdid, ketoonid pisteline - -
Meteoroloogia pidev pidev pidev

Vilsandi kompleksseire hõlmab palju allprogramme ja kõiki tulemusi pole siin võimalik välja tuua, esitame vaid mõned näited. Kõik seiretulemused alates 1996. aastast on kättesaadavad keskkonnaseire veebiaadressil: eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/. Seetõttu toome vaid mõned andmed viimaste aastate mõõtmiste kohta. Kompleksseire ülevaated on esitatud ka trükistes [nt. 1, 5].

Vilsandi saastetaseme kujunemist mõjutab kõige enam Lääne-Euroopast pärit saaste [6], vähesel määral on märgatav ka Põhja-Euroopa mõju. Suurt mõju avaldab tuule suund: Läänemerel valitsevad edela- ja lõunatuuled. Kompleksseire tulemused kinnitavad varasemaid väiteid piiriülesest õhusaaste ülekandest väljastpoolt Vilsandi seireala ja õhusaaste sadenemisest Vilsandil. Eeltoodu sai Eesti seireandmete põhjal kindlaks teha juba kaheksakümnendate aastate lõpus, üheksakümnendate alguses (# 3).
Ka sademete happesust mõjutab tuule suund. 2009. aasta keskmine pH oli 4,57, kusjuures sademete pH kõikus kuude kaupa aasta jooksul oluliselt: pHmin oli 4,05 novembris ja pHmax 6,81 aprillis (# 4).
Osooni kontsentratsioon on kõrgem taustaaladel. Näiteks 2008. aastal ületati piirväärtus sagedamini kui 2007. aastal (# 5) [2].

Uusi seadmeid tuli välja töötada just seire algusaastatel. Meid ei rahuldanud kompleksseire programmi juhendis soovitatud mullavee kogumise seadmed. Osa neist ei sobinud meie seirejaamadesse oma ehituse ja proovivõtu metoodika poolest, osa aga kõrge maksumuse tõttu.
Seetõttu konstrueeriti uus pinnasest läbi nõrguva vee kogumise seade ja lüsimeeter, mille väljatöötamise ja kasuliku mudelina registreerimise kulud katsid seadmete autorid. Neid seadmeid, mis töötavad Eesti keskkonnaseire programmi kompleksseirejaamades tänini [6], oli odav kohapeal valmistada, neid paigaldades ei lõhutud pinnasekihti ning veeproovi kogumiseks ei olnud vaja tekitada vaakumit.
Vilsandi seirejaamas võrreldi aastatel 1994 ja 1995 meie seadmeid muude lüsimeetritega ning tulemused [9] tõestasid meie omade paremust. Eesti kompleksseirejaamades kasutatavate seadmete kirjeldus ja saadud tulemused on avaldatud ka Euroopa lüsimeetriorganisatsiooni kodulehel www.lysimeter.at/HP_EuLP/index.html.

Vilsandi kompleksseirealal teevad seiret keskkonnaameti (Vilsandi rahvuspargi) töötajad. Aastaaruandeid koostavad ja keemilisi analüüse teevad OÜ Eesti keskkonnauuringute keskuse töötajad. Programmide töös on eri ajajärkudel osalenud ka teised spetsialistid. Riikliku keskkonnaseire tegijad tänavad kõiki osalejaid tehtud töö eest.


1. Frey, Jane jt. 2008. Kompleksseire 2004–2006. – Väljataga, Katrin (toim.). Eesti Keskkonnaseire 2004–2006. KKM info- ja tehnokeskus, Tallinn: 95–100.
2. Kesanurm, Kaisa (koost.) 2009. Riikliku keskkonnaseire alamprogramm. Välisõhu seire 2008. Aastaaruanne. Eesti keskkonnauuringute keskus OÜ, Tallinn. (eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13).
3. Kleemola, Sirpa; Söderman, Guy (Comp.). Environment Data Centre, 1993. Manual for Integrated Monitoring, Programme Phase 1993–1996. National Board of Waters and the Environment, Helsinki, Finland. Environmental Report 5.
4. Roots, Ott; Saare, Leo 1996. Structure and Objectives of the Estonian Environmental Monitoring Program – Environmental Monitoring and Assessment 40: 289–301.
5. Roots, Ott; Talkop, Reet (koost. ja toim.) 1998. Eesti Keskkonnaseire 1996. KKM info- ja tehnokeskus, Tallinn.
6. Selmet, Kristi (koost.) 2009. Riikliku keskkonnaseire alamprogramm. Kompleksseire Vilsandil. Aastaaruanne. Eesti keskkonnauuringute keskus OÜ, Tallinn. (eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13).
7. The establishing of the Baltic Integrated Monitoring (BIM) sites 1992–1994. 1996. Nordic Council of Ministers,Copenhagen, TemaNord 1996: 552.
8. The International Cooperative Programmes. www.unece.org/env/lrtap/WorkingGroups/wge/icps.htm.
9. Voll, Martin; Roots, Ott 1999. Soil Water Sample Collector. – Environmental Monitoring and Assessment. 54: 283–287.


Ott Roots (1946) on keemiakandidaat, Eesti keskkonnauuringute keskuse juhtteadur. Oli seotud Eesti riikliku seireprogrammi väljatöötamisega ja selle täiustamisega aastatel 1993–2002.