04/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 04/2003
Hawaii saarestik vulkaanide ja tule jumalanna Pele kodumaa

Vhe on Hawaii saarestiku krval kohti, mida nii sageli kirjeldatakse livrdes. Juba legend Hawaiist kui imeliselt lhnavast saarestikust ja kauneimast maast on Lunamere tuntuim. Sellise lima tiitliga prjatakse tihti ka Hawaii naiste graatsiat ja ilu, mis kige ehedamalt vljendub nende maailma magusaima muusika saatel tantsitavas hulahulas.

Legendidele ja naiste ilule lisanduvad kiidulaulud Waikikile maailma ilusaimale supelrannale. Mark Twaini lummas eesktt siinne loodus sedavrd, et ta vrdles neid saari maailma kige hiilgavama laevastikuga, mis eales kusagil ookeanis ankrusse on heitnud.

Hawaii on sageli see kige-kigem ka arvudes. Niteks on keset Vaikset ookeani paiknev Hawaii maakera kige isoleeritum saarestik, kust lhima mandrini on ligi neli tuhat kilomeetrit. Sellest tingituna on ligi heksakmmend protsenti siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest sellised, mida ei leidu kusagil mujal. Hawaiil on fikseeritud aastase sademete hulga maailmarekord ning siinsel Molokai saarel asuvat ja ligi tuhande meetri krguselt langevat rannikujrsakut peetakse krgeimaks otse merre langevaks rannakaljuks maailmas.

Ka Hawaii arvukad tulemed hoiavad enda kes mitut esikohta. Siin on maakera aktiivseim vulkaan Kilauea, suurim kustunud vulkaan Haleakala ja suurima suhtelise krgusega mgi: kustunud vulkaani Mauna Kea suhteline krgus 9750 meetrit ookeaniphjast mdetuna on vaieldamatu maailmarekord.

Hawaii tulejumalanna Pele saared. Ehkki tavaturistile ligipsetavate suuremate Hawaii saarestiku saarte, Kauai ja Suursaare vahemaa loode-kagusuunas on ainult ligi 700 kilomeetrit, on need saared valitsevate maastike ldilme ning taimestiku klluse ja lopsakuse poolest silmatorkavalt erinevad. Kontrastina rohelusse uppuvale ja vimsate erosioonivormidega lbistatud Kauai saarele koos ammu kustunud Waialeale vulkaaniga on Suursaarel lekaalus tegutsevad vi geoloogilises lhiminevikus vaikinud vulkaanid. Nende nlvadelt laskunud arvukad, taimestikuga katmata tumedates toonides, tardunud basaltsed laavavoolud annavad suurele osale saarest snge, kohati kuumaastikku meenutava varjundi. Selline kontrast on tingitud saarte ligi kuue miljoni aastasest geoloogilisest vanusevahest, mille olemuse tabasid saarte plisasukad ra juba oma legendides.

Maa ja taeva abielust sndis tule ja vulkaanide jumalanna Pele. Paisates vulkaanilridest vlja sulalaavat, oli ta hteaegu nii uute mgede looja kui ka kige tema edasiliikumist takistada pdva hvitaja. Elades praegusest saarestikust loodes, oli ta oma kadetseva e, merejumalanna Na Maka O Kahai survel sunnitud sealt lahkuma. Kolides esmalt Niihau ja seejrel Kauai saarele, rajas mere jlitatav Pele uue kodu jrgimda kikidele Hawaii saartele, kuni lpuks leidis rahu Suursaarel, piisavalt kaugel oma armukadedast est.

Geoloogilisest vaatevinklist lhtudes on Hawaii vulkaanid mnes mttes erandlikud. Erinevalt enamikust maailma tulemgedest, mis tavaliselt kerkivad suurte litosfriplokkide ehk laamade rahututel ja mobiilsetel realadel, sirguvad Hawaii vulkaanid krgustesse keset Vaikse ookeani laama. Nagu nitavad litpsed mtmised, liigub see laam aastas umbes viie-kuue millimeetri jagu Aasia mandri poole. Teades saarte vanusevahet, ei ole raske aimata, et loodesse liikuv Vaikse ookeani laam sidab le maasgavuses fikseeritud psiva magmakolde, kust lespoole liikuvad ja jrk-jrgult maapinnale pressitav basaltne magma tekitab maapinnal ulatuslikke laavavoole, millest ajapikku sirguvad hiiglaslikud kilpvulkaanid. Koos laamaga liikuv vulkaan kaugeneb pikkamisi fikseeritud magmakoldest ning selle aktiivsus hbub. Katkematult lespoole surutavast magmast tekib aga krvale uus vulkaan, samas kui hbuval vulkaanil vtavad aegamda vimust kulutavad loodusjud, eelkige erosioon ja ookeanilainete murrutus. Selliseid statsionaarseid maasisemuse magmakoldeid kutsutakse kuumadeks punktideks (ing. hot spot). [foto Laavavool ookeani]

Praegu Hawaii saarestiku noorima saare, Suursaare all olev kuum punkt on samas kohas paiknenud juba umbes 70 miljonit aastat. Seda tunnistab ligi 200 kustunud vulkaani jada, mis jtkub Hawaii saarestikust esialgu ksikute veepinnale kerkivate atollidena, hiljem aga pideva veealuse ahelikuna (Keisriahelik) umbkaudu 3000 km loodesse, ulatudes kaugel phjas asuva Aleuudi sviku naabrusesse. Suursaarest umbes 50 kilomeetrit kagus on aga kerkimas uus veealune mehiiglane Loihi, millest oletatavasti 10 000 aasta prast moodustub Hawaii saarestiku uus vulkaaniline saar.


Suursaar Pele praegune elupaik. Nime jrgi on Hawaii, mida sagedasti kutsutakse Suursaareks (ingl. the Big Island), saarestiku suurim saar, mis on andnud nime kogu saarestikule. Looduslike kontrastide, eksootika ja elamuste otsijaile on Suursaar kaheldamatult kige pnevam Hawaii saar. Kuigi mitte eriti rikkalik pikkade ja erkvalgete supelrandade poolest, leiab rannamnude nautija ka siin hubaseid, korall-liivaga palistatud vikelahtesid. Olenevalt asukohast vib Suursaare kliima olla subtroopiline saare idarannikul kuni arktiline krgemate vulkaanide tippudel. Suur sademete hulk idarannikul, kontrastina lneranniku kuivale ja pikeselisele ilmale, on tingitud aastaringsetest kirdesuunalistest passaattuultest, mis niiskusest kllastunud pilvi ksnes krgete vulkaanitippude idapoolsetele nlvadele kuhjavad. Seetttu laiuvad saare tuulepealsel kljel lopsakad subtroopilised vihmametsad ja aegamisi sgavale saaresse erodeerunud kanjonorud koos siin-seal neisse langevate majesteetlike jugadega.

Kuid ennekike on Suursaare visiitkaardiks siinsed vulkaanid. Suursaar on kujunenud viie vulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim, tugevasti kulutatud Kohala purskas viimati 60 000 aasta eest. Enamik saarest koosneb aga kahe saare keskossa jva vulkaanihiiglase, Mauna Kea ja Mauna Loa laavavooludest. Mauna Kea, mille tipus asub maailmakuulus observatoorium, arvatakse olevat vaikinud ligi viimased 3500 aastat. Mauna Loa laavavoolud hvardasid aga veel 1984. aastal saare idarannikult phkida rohelusse uppuva vikelinna Hilo. [foto Mauna Loa]

Suursaare turismimagnet on aga kaheldamatult saare kagurannikule jv Kilauea vulkaan. Selle idanlvalt asuvast murranguvndist on alates 1983. aasta 3. jaanuarist suuremate ja viksemate vaheaegadega vljunud laavavoolud, mille tttu saare pindala kasvab. Aegamisi ookeani valgudes on hguvad basaldivoolud phkinud teelt kik elava, mattes enda alla mitu asulat ning piki rannikut kulgeva maantee, jttes jrele maona looklevaid tardunud laavajgesid ja hiiglaslikke laavavlju.

Kilauea vulkaani keskossa jb Kilauea kaldeera. See peaaegu ovaalne jrsuseinaline svend on tekkinud maasisemusest vlja pressitud kivimmaterjalist jnud thimiku sisselangemisel. Aktiivsest vulkaanilisest tegevusest ning maasisestest protsessidest annavad tunnistust siin-seal kaldeera mber ja sisemusest kerkivad aurusambad, ulatuslikud vvlivljad, arvukad vikekraatrid, tardunud laavavoolud, maa-alused laavatunnelid ning lagedat kuumaastikku meenutavad lakivljad. Paljud loetletud nhtustest on matkajaile ligipsetavad piki kaldeera valli kulgevat ja ligi 18 km pikkust asfalteeritud autoteed (nn. Crater Rim Road). Vulkaanilise hinguse paremaks tunnetamiseks vib Kilauea kaldeerat ning mitmeid vikekraatreid lbida ka jalgsi piki thistatud matkaradu. [Kilauea kaldeera]

Kui kogu Suursaart peetakse vulkaanide ja tulejumalanna Pele territooriumiks, siis hawaiilaste uskumuste kohaselt on jumaliku Pele residents Kilauea peakaldeera sisse jvas Halemaumau kraatris. Siia tulejrve rde kogunesid muistsed hawaiilased ohvritalitustele otsimaks lepitust ning olemaks rahujalal Pelega. Seda pulbitsevat laavajrve peeti kaheldamatult heks omaaegseks loodusimeks, mida oma reisikirjeldustes on kikvimalike epiteetidega listanud paljud rnnumehed. Kuid prast 1924. aastal vee ja laava vastasmju phjustatud vimast plahvatust on Halemaumau laavajrv pikkamisi kaotanud oma aktiivsuse ning jahtumise tttu katab tnapeval kogu kraatri phja tardunud laava. Siit-sealt kraatri sisemusest tusvad aurupilved ja terav vvlilhn annavad aga tunnistust kusagil, mitte sgaval jalge alt hkuvast maasisesest prgukuumusest.


Aedsaar Kauai. Suurem osa Hawaiid kivatest turistidest ei jua kaugemale Oahust, saarestiku tsiviliseerituimast saarest, piirdudes enamasti Hawaii pealinna Honolulu ja selle maailmakuulsa linnaosa Waikiki rannamnudega. Heal juhul ollakse teadlikud Suursaare aktiivsetest tulemgedest, kuid lejnud saared, mis jvad krvale Hawaii tavaprastest turismimarsruutidest, tlevad vhestele midagi. Aga just massiturismist puutumata saared, nende suhteline isoleeritus ja lopsakas loodus loovad telist rahu ja taastumist otsivale puhkajale idlli ehtsast lunamere paradiisist.

Kauai, ks vanimaid Hawaii saari, paikneb peamisest saarterhmast ligi sada kilomeetrit loodes. Eelkige siin, rohelusse uppuval aedsaarel (ingl. The Garden Island), nagu teda hellitavalt kutsutakse, saavad teks kujutlused Hawaiist kui veetlevast ja rahulikust lunamere saarest, kus on palmipuudega palistatud valged liivarannad ja korallrahud.

Nagu kik Hawaii saared, kujutab ka Kauai endast ookeanisgavusse peitunud vulkaanihiiglase veepealset tippu. Saare keskossa jv kustunud Waialeale vulkaan tegutses viimati kuue miljoni aasta eest. Just siin, peaaegu alati pilvedesse mhitud Waialeale tippu mbritseval alal, on mdetud suurim aasta keskmine sademete hulk maakeral: 1233 mm. Pidevad vihmad on phjustanud metippu mbritsevate alade soostumist, toites htlasi arvukaid, sgavale vulkaanijalamisse erodeerunud jgesid. Saare lneserva lbistav Waimea-Poomau jgi voolab ligi kilomeetri sgavuses Waimea kanjonis. Seda kui Okeaania suurimat kutsutakse ka Vaikse ookeani suureks kanjoniks. Selle loodusliku kunstiteose lummavaimaks kljeks osutuvad aga hoopis kirevate kivimikihtide vaheldumise tttu vdistunud seinad ning neid osaliselt katva taimestiku varieeruv vrvigamma: punakad, pruunikad ja rohekad toonid. Vahetult Waialeale tipu lnenlvale jv Alakai soo on aga oma eriliste loodusolude tttu unikaalne kossteem, varjates siinsetes pikesele raskesti ligipsetavates vihmametsades enim endeemseid linnu- ja taimeliike Hawaiil. [foto Waimea kanjon]


Na Pali kaljurannik. Pidev murdlainetus ja geoloogilises lhiminevikus judsalt alanenud ookeanitase on piki Kauai looderannikut vorminud he saare kirkamatest looduslikest prlitest Na Pali kaljuranniku. Na Pali thendab kohalikus keeles lihtsalt kaljusid. Ligi 35 kilomeetri pikkust, arvukate orgudega sopistatud Kauai looderannikut peetakse vaieldamatult vimsamaiks ning kauneimaks vahetult ookeani langevate kaljudega palistatud rannikuliguks kogu Hawaii saarestikus. Mugavusi armastaval tavaturistil on vimalus seda maalilist, krgete kaljurngastega palistatud rannikuriba nautida ksnes turismilaevalt vi helikopterilt. Vahetuid looduselamusi ja vrratult kauneid vaateid krgetelt Na Pali kaljudelt pakub aga paaripevane jalgsirnnak piki ookeani rannikut kulgevat jalgrada Kalalau orgu. See on ks pnevaim matkarada kogu Hawaiil. [foto Kalalau org]

Kalalau matkarada jrgib muistset hawaiilaste hendusteed saare loodeosa raskesti ligipsetavates orgudes kunagi paiknenud inimasustusteni, mis tormistel ja krge murdlainega talvekuudel jid prismaalaste paatidele ja kanuudele kttesaamatuiks. Na Pali jrskude kaljude rpes paiknevad ja rohelusse uppuvad orud on aastasadu olnud varjupaik hiskonnaga pahuksisse linud vi lihtsalt ksindust, rahu ja vaikust otsivatele inimestele. Selliseid, lhemat vi pikemat aega siin redutavaid hipilike vaadetega noori vi ookeani ning looduse rpes inspiratsiooni otsivaid kunstnikke vib Na Pali looduse rpes kohata ka tnapeval.

Ligi 18 kilomeetri pikkune teekond raja alguspunktist Kee plaailt, kus lpeb autotee, kuni Kalalau orgu, on ilusa ilmaga paras pevane pingutus. les-alla looklev matkarada kulgeb vaheldumisi lbi orgude ja le jrskude, kohati pstloodis ookeani laskuvate kaljude. Puuderohelusse varjunud teeligud looklevad oruphjas ja menlvadel ning rada tuseb ikka ja jlle krgematele, hredama taimestikuga kaljurngastele, kust avanevad hingematvad vaated vertikaalselt ookeani langevatele Na Pali kaljudele.

Kalalau on paljudest Na Pali rannakaljudesse likunud orgudest avaraim. Siin kunagi elanud ligi kahesajaliikmelisest inimasurkonnast annavad tunnistust heiau plats (hawaiilaste tempel, palvetamispaik) ning mningad vanad majaplatsid. Kui vaadelda thelepanelikult, torkavad krgemal orunlvadel silma praeguseks tihedalt ploomi- ja guaavipuid tis kasvanud, terrassidena paiknevad kunagised pllulapid. Oru hte serva jb sravvalge plaa koos maalilise kose ning kaljukoobastega. Suvekuudel, mil lisaks jalgsirndajatele on siin orus palju laevaga saabuvaid turiste, vib nii Kalalau liivarannal kui ka les orgu suunduval matkarajal kohata palju turiste. Parim matkaaeg tsivilisatsiooni eest pgenejatele ja ookeani nautijatele on talvekuud, mil turiste napib ja lainemurd on krgeim. Rannikule tormavad ja kaldakaljudele ja -pangastele paiskuvad ning tuhandeteks kildudeks pihustuvad murdlained on kui lim looduslik nitemng, mida saatev krvulukustav mrin klab nagu vaikuse muusika rahustavalt, tasakaalu ja energiat sisendades. [foto Na Pali]


Igor Tuuling (1957) on Tartu likooli geoloogia instituudi teadur ja dotsent.



Igor Tuuling
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet