|
 |
Eesti Loodus 04/2003 | SISUKORD
| kaitseala EL 04/2003 |
|
Lehtsaare looduskaitseala |
| See on üks pelgupaikadest, mis rajatud nii haruldastele kui ka tavalistele metsa-asukatele, kelle kunagise kodumetsa kohal laiutavad kännustikud. Kõige enam mõeldi Lehtsaare looduskaitseala asutades metsisele: siin on tema suurim mängu- ja pesitsusala Viljandimaal. |
|
| toimetaja veerg EL 04/2003 |
|
Palgimetsast saab lepavõsa |
| MTÜ Loodusajakiri hoiab Eesti metsal silma peal alates 2001. aasta sügisest, andes välja ajakirja “Eesti Mets”. |
|
| reisikiri EL 04/2003 |
|
Hawaii saarestik – vulkaanide ja tule jumalanna Pele kodumaa |
| Vähe on Hawaii saarestiku kõrval kohti, mida nii sageli kirjeldatakse ülivõrdes. Juba legend Hawaiist kui imeliselt lõhnavast saarestikust ja kauneimast maast on Lõunamere tuntuim. |
|
| EL KÜSIB EL 04/2003 |
|
Kas on veel õigustust valesti tõlgitud linnunimetustele? |
| Kas teate, kes on valgesaba-kotkas, mesilaseviu, sametvares, kääbusluik, kuldrüüt, talitsiitsitaja? Loetelu võiks jätkata. |
Mida korraldab Eesti metsaüliõpilaste selts 10.–15. aprillil? |
Just siis toimub teine Põhjamaade metsaüliõpilaste seltside konverents, mille peateema on “Mets – mitmekülgse tulu allikas”. Konverents peetakse Eestis, korraldaja on Eesti metsaüliõpilaste selts.
See 1989. |
|
| tÖÖjuhend EL 04/2003 |
|
Kuidas pildistada konna? |
| Hea loodusfoto saamiseks peab olema õigel ajal õiges kohas, ükskõik, keda või mida pildistame. Kevad seostub paljudele üleujutatud jõeluhtadel või vanajõgede vaiksetes soppides kostuvate konnakontsertidega. |
|
| artiklid EL 04/2003 |
|
Kas mets saab Eestimaal otsa? |
| Eesti paikneb metsavööndis, järelikult ei saa siin tekkida stepilagendikku: loodus ise katab väärastunud metsapoliitikast siginenud hiigelkännustikud. Alanud võsasajandil kujunevad looduskaitsealad omamoodi Noa laevaks neile taime-, seene-, sambliku- ja loomaliikidele, kes tulevad toime vaid eakas metsas. |
Kümne aasta raiesmikud satelliidipiltidel |
| Kas Eesti mets on raiutud liiga lagedaks või ülemäära hõredaks? Neile viimastel aastatel püsinud küsimustele on mõistlik vastuseid otsida andmebaasidest. |
Kas elaksime üle tuumaöö ja tuumatalve? |
| Inimkond rakendab üha efektiivsemaid tehnoloogiaid ja paiskab turule aina rohkem kaupa, kuid see ei tähenda sugugi jõukamat ja paremat elu. Üha kiireneva tehnoloogia- ja inimarengu tõttu on Maa jäätmetesse uppumas ja inimeste elukeskkonna kvaliteet halveneb järjest. |
HUNT õpetab: hoidke paremini oma koeri |
| Hundid ja hulkuvad koerad saavad kokku rikutud tasakaaluga looduses: koerad liituvad kunagise karja riismetega seal, kus suurem osa hunte on hävitatud. Ent sellest kooselust siginud hübriidhundid ei asenda looduses pärishunte ning kujunevad nuhtluseks teistele loomadele ja inimesele. |
Viiskümmend aastat DNA kaksikheeliksit |
Kui teil pole võimalik uurida funktsiooni,
uurige struktuuri.
Francis Crick
DNA struktuuri kirjeldamisest möödub tänavu aprillis 50 aastat. Enamasti käsitletakse DNA kaksikheeliksi avastamist kui eepilist suursündmust ekstsentriliste ja karismaatiliste persoonide osavõtul, ideede ja otsingute tulevärki. |
Tärklis – taime turvaline tagavara |
| Tärklis ehk rahvapäraselt kartulijahu on tavaline toiduaine. Tervisliku toitumise seisukohalt peaks tärklis katma suure osa organismi energiavajadusest. |
|
| summary EL 04/2003 |
|
|
Will the Estonian forest come to an end?
Lembit Maamets’ cover story features the reality of today’s forest management. |
|
| intervjuu EL 04/2003 |
|
Looduskaitse aitab maaelu edendada |
| Kaja Lotman on sündinud 1960. aastal Tallinnas. |
|
| essee EL 04/2003 |
|
Looduskaitse igaks juhuks |
| Ennevanasti olid orjad. Neil polnud oma õigust, elasid teise armust ja tegid tööd, mida kästi. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
