| artiklid EL 04/2003 |
 |
Kas mets saab Eestimaal otsa? |
| Eesti paikneb metsavööndis, järelikult ei saa siin tekkida stepilagendikku: loodus ise katab väärastunud metsapoliitikast siginenud hiigelkännustikud. Alanud võsasajandil kujunevad looduskaitsealad omamoodi Noa laevaks neile taime-, seene-, sambliku- ja loomaliikidele, kes tulevad toime vaid eakas metsas. |
Kümne aasta raiesmikud satelliidipiltidel |
| Kas Eesti mets on raiutud liiga lagedaks või ülemäära hõredaks? Neile viimastel aastatel püsinud küsimustele on mõistlik vastuseid otsida andmebaasidest. |
Kas elaksime üle tuumaöö ja tuumatalve? |
| Inimkond rakendab üha efektiivsemaid tehnoloogiaid ja paiskab turule aina rohkem kaupa, kuid see ei tähenda sugugi jõukamat ja paremat elu. Üha kiireneva tehnoloogia- ja inimarengu tõttu on Maa jäätmetesse uppumas ja inimeste elukeskkonna kvaliteet halveneb järjest. |
HUNT õpetab: hoidke paremini oma koeri |
| Hundid ja hulkuvad koerad saavad kokku rikutud tasakaaluga looduses: koerad liituvad kunagise karja riismetega seal, kus suurem osa hunte on hävitatud. Ent sellest kooselust siginud hübriidhundid ei asenda looduses pärishunte ning kujunevad nuhtluseks teistele loomadele ja inimesele. |
Viiskümmend aastat DNA kaksikheeliksit |
Kui teil pole võimalik uurida funktsiooni,
uurige struktuuri.
Francis Crick
DNA struktuuri kirjeldamisest möödub tänavu aprillis 50 aastat. Enamasti käsitletakse DNA kaksikheeliksi avastamist kui eepilist suursündmust ekstsentriliste ja karismaatiliste persoonide osavõtul, ideede ja otsingute tulevärki. |
Tärklis – taime turvaline tagavara |
| Tärklis ehk rahvapäraselt kartulijahu on tavaline toiduaine. Tervisliku toitumise seisukohalt peaks tärklis katma suure osa organismi energiavajadusest. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
