05/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 05/2003
PuhtuLaelatu looduskaitseala

PuhtuLaelatu looduskaitsealal hoitakse liigirikkaid looduslikke ja prandkooslusi ning vee- ja rannikulinnustiku rnde- ja pesapaiku.


Puhtu-Laelatu looduskaitseala asub Lne-Eesti madalikul Luna-Lnemaal Hanila vallas Hanila, Pivarootsi ja Virtsu vahel, hlmates RistiVirtsu maanteest lunasse jvaid liigestunud rannajoonega lahtesid, rannikujrvi, rannaniite ning laidusid. Siin asub ka ks Eesti liigirikkamaid puisniite Laelatu, samuti Puhtulaiu laialehine mets. Lahustkina kuulub kaitsealasse kmmekond Kbaja laidu Virtsust phja pool.

Pisut ajalugu. Praeguse kaitseala piires loodi juba 1939. aastal VirtsuPuhtu tervisemuda kaitseala, mis hlmas Puhtulaidu ning selle kirdenurgas asuvat Adralaidu koos mbritsevate viksemate laidudega. 1950. aastate algul, kui ala lks ENSV Teaduste Akadeemia bioloogia instituudi valdusesse, kehtestati siin taas kaitsereiim ning 1957. aastal loodi juba riiklik kaitseala (tollase nimetusega VirtsuLaelatuPuhtu botaanilis-zooloogiline keeluala) ldpindalaga 4900 ha. Vahepeal, 1979. aastal, krbiti kaitseala 3600 hektarile. Ent selle aasta 21. jaanuaril kehtestati uued piirid, kinnitati ka uus kaitse-eeskiri: senisest koosseisust jeti vlja talud koos mbritseva kultuurmaaga, lisandus aga lahustkina kmmekond Kbaja laidu. Ala pindala kahanes 2758 hektarile, millest maismaad on 1017 ha.

Kaitseala maa- ja veeala jaguneb kaitsekorra eripra ja majandustegevuse piiramise astme jrgi kuueks hooldatavaks sihtkaitsevndiks ja piiranguvndiks. PuhtuLaelatu looduskaitseala valitseb Matsalu looduskaitseala administratsioon [1].

Kaitseala lbib praegu osaliselt autoteena kasutatav kunagine RaplaVirtsu kitsarpmelise raudtee tamm. Raudtee rajamisega tehti algust 1928. aastal, rbaste mahapanekuni juti kaks aastat hiljem. heksakmne kuue kilomeetri pikkune liin avati 1931. ja suleti 35 aastat tagasi 1968. aastal. Tamm lbib Laelatu puisniitu ning lahutab Virtsu Misalahe Rame lahest.

Mitmekesine ja liigirikas. Rannikul on levinud roostikud ja rannarohumaad, sisemaa pool tulevad puisniidud, kadastikud ja metsad. Siin on mitut liiki lindude oluline rnde- ning pesitsuspaik. Kurvitsalistest pesitsevad rannikualadel ning saartel kiivitaja, merisk, punajalg-tilder, liivatll, niidurdi, mustsaba-vigle, suur-koovitaja, tutkas. Lbirndel peatub teisigi kurvitsalisi. Kajakalistest pesitsevad naeru- ja kalakajakas, hanelistest tmmuvaeras, j- ja rohukoskel, tuttvart, sinikaelpart jt. [5]. Linnukaitse seisukohalt pakuvad huvi eelkige mererannik, saared ja lahed.

Botaaniliselt on eriti huvitavad Puhtu poolsaare laialehine mets, Laelatu puisniit ja Pivarootsi rannaalvarid. Kaitsealal on ka Eesti ainuke teadaolev Ruthe srmkpa kasvukoht. Seda kpalist on peale Eesti leitud veel vaid paaris kohas Kirde-Saksamaal ja Loode-Poolas.


Laelatu puisniit on ks kaitseala silmapaistvamaid kooslusi. Tegu on vga liigirikka alaga, kus kasvab le 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher jt. Laelatu puisniidult on leitud 2/3 Eestis kasvavatest looduslikest kpalistest [3, 4].

Laelatu puisniit hoiab oma kes he ruutmeetri liigirikkuse rekordit: 2001. aastal loendati siin ruutmeetrisel proovitkil 76 liiki soontaimi. Ilmselt on see nii Eesti kui ka Euroopa rekord. Eelmist Eesti rekordit hoidis seni Prnu-Jaagupi lhedal asuv Vahenurme puisniit 74 liigiga.

Laelatu piirkond on plvinud botaanikute thelepanu juba 1803. aastast saadik.

Puhtulaid on geoloogiliselt noor maa-ala, mis, nagu nimigi tleb, oli varem laid (kerkis merest umbes 2000 aastat tagasi) [6].

17. sajandist prit Virtsu misa kaardil eraldab Puhtulaidu Virtsu poolsaarest meri. Poolsaare ja laiu vahelisse vina jid neli suuremat (Peedulaid, Jrilaid, Siililaid ja Krgelaid) ning kmmekond viksemat laidu [2]. 19. sajandil hendati Puhtulaid mandriga: le vikese jetaolise lahesopi Vanaluubi ja nnikse lahe (Annelahe) vahel ehitati sild. 1952. aastal rajatud kivitamm kahandas tunduvalt oja lbivoolu ning muutis laiu poolsaareks.

Puhtulaid on tuntud oma laialehise salumetsa poolest. See on tenoliselt vlja kujunenud viimase 400500 aasta jooksul siinses soojas merelises kliimas ning lubjarikkal pinnasel. Puurindes valitsevad prn ja tamm, nende seltsis kasvavad ka vaher, saar ning jalakas. Alusmetsas leidub ksikuid pihlakaid ja toomingaid, kohati ka sarapuud, sirelit, viirpuid ja kuslapuid. Laialehises metsas vib theldada tammede osakaalu pidevat vhenemist: vanad puud langevad vlja, looduslik jrelkasv puudub. Puhtulaiu suurim tamm kasvab poolsaare keskosas. Selle 24 meetri krguse ning 4,8-meetrise mbermduga puuhiiglase vanust hinnatakse ligikaudu 600 aastale. Niisama krge on ka Puhtu suurim, 360-aastane 3,74-meetrise mbermduga mnd [2].

Puhtu metsa rohurindes itsevad varakevadel sinilill, vsalane, kollane lane, kopsurohi. Veidi hiljem sirguvad kuutverohud, salu-siumarjad, seljarohud ja ussilakud. Juunis valendab metsaalune karulaugu itest.

1953. aastal alustas Puhtulaiul Eerik Kumari eestvttel tegevust ornitoloogiajaam. Seitse aastat hiljem pstitati (pool)saare edelatippu eriline linnuvaatlustorn. 1969 valmis Puhtus lindude kofsioloogia labor.


Pivarootsi rannaalvarid paiknevad samanimelise lahe mbruses 0,30,4-meetrise mullakihiga paepinnasel [5]. Uue kaitse-eeskirja kohaselt arvati siit vlja veidi le 500 hektari talusid mbritsevaid kultuurmaid.

Pivarootsi alvarid vajavad jrjepidevat niitmist ja karjatamist. Kui seda ei tehta, kipuvad need kooslused kinni kasvama. Praegu neb uitaja kunagistel merersetel karjamaadel lammaste asemel suvilat ja silti Territooriumil viibimine rangelt keelatud!


Kultuurivrtused. 18. sajandi keskel rajas Vana-Virtsu misniku maanunik Carl Thure von Helwig Puhtulaiule suvituskoha koos aiaga ning kujundas siinse metsa hollandi stiilis pargiks. Poolsaare keskele ehitati kaheksanurkne kolmekorruseline puitmaja, mille juurest algasid sirged alleed. Sihtide ristumiskohtadesse paigutas Helwig omaraiutud paeskulptuurid. Vastavuses tolleaegsete pargindusphimtetega silitat

Mitmekesine ja liigirikas. Rannikul on levinud roostikud ja rannarohumaad, sisemaa pool tulevad puisniidud, kadastikud ja metsad. Siin on mitut liiki lindude oluline rnde- ning pesitsuspaik. Kurvitsalistest pesitsevad rannikualadel ning saartel kiivitaja, merisk, punajalg-tilder, liivatll, niidurdi, mustsaba-vigle, suur-koovitaja, tutkas. Lbirndel peatub teisigi kurvitsalisi. Kajakalistest pesitsevad naeru- ja kalakajakas, hanelistest tmmuvaeras, j- ja rohukoskel, tuttvart, sinikaelpart jt. [5]. Linnukaitse seisukohalt pakuvad huvi eelkige mererannik, saared ja lahed.

Botaaniliselt on eriti huvitavad Puhtu poolsaare laialehine mets, Laelatu puisniit ja Pivarootsi rannaalvarid. Kaitsealal on ka Eesti ainuke teadaolev Ruthe srmkpa kasvukoht. Seda kpalist on peale Eesti leitud veel vaid paaris kohas Kirde-Saksamaal ja Loode-Poolas.


Laelatu puisniit on ks kaitseala silmapaistvamaid kooslusi. Tegu on vga liigirikka alaga, kus kasvab le 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher jt. Laelatu puisniidult on leitud 2/3 Eestis kasvavatest looduslikest kpalistest [3, 4].

Laelatu puisniit hoiab oma kes he ruutmeetri liigirikkuse rekordit: 2001. aastal loendati siin ruutmeetrisel proovitkil 76 l

Mitmekesine ja liigirikas. Rannikul on levinud roostikud ja rannarohumaad, sisemaa pool tulevad puisniidud, kadastikud ja metsad. Siin on mitut liiki lindude oluline rnde- ning pesitsuspaik. Kurvitsalistest pesitsevad rannikualadel ning saartel kiivitaja, merisk, punajalg-tilder, liivatll, niidurdi, mustsaba-vigle, suur-koovitaja, tutkas. Lbirndel peatub teisigi kurvitsalisi. Kajakalistest pesitsevad naeru- ja kalakajakas, hanelistest tmmuvaeras, j- ja rohukoskel, tuttvart, sinikaelpart jt. [5]. Linnukaitse seisukohalt pakuvad huvi eelkige mererannik, saared ja lahed.

Botaaniliselt on eriti huvitavad Puhtu poolsaare laialehine mets, Laelatu puisniit ja Pivarootsi rannaalvarid. Kaitsealal on ka Eesti ainuke teadaolev Ruthe srmkpa kasvukoht. Seda kpalist on peale Eesti leitud veel vaid paaris kohas Kirde-Saksamaal ja Loode-Poolas.


Laelatu puisniit on ks kaitseala silmapaistvamaid kooslusi. Tegu on vga liigirikka alaga, kus kasvab le 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher jt. Laelatu puisniidult on leitud 2/3 Eestis kasvavatest looduslikest kpalistest [3, 4].

Laelatu puisniit hoiab oma kes he ruutmeetri liigirikkuse rekordit: 2001. aastal loendati siin ruutmeetrisel proovitkil 76 liiki soontaimi. Ilmselt on see nii Eesti kui ka Euroopa rekord. Eelmist Eesti rekordit hoidis seni Prnu-Jaagupi lhedal asuv Vahenurme puisniit 74 liigiga.

Laelatu piirkond on plvinud botaanikute thelepanu juba 1803. aastast saadik.

Puhtulaid on geoloogiliselt noor maa-ala, mis, nagu nimigi tleb, oli varem laid (kerkis merest umbes 2000 aastat tagasi) [6].

17. sajandist prit Virtsu misa kaardil eraldab Puhtulaidu Virtsu poolsaarest meri. Poolsaare ja laiu vahelisse vina jid neli suuremat (Peedulaid, Jrilaid, Siililaid ja Krgelaid) ning kmmekond viksemat laidu [2]. 19. sajandil hendati Puhtulaid mandriga: le vikese jetaolise lahesopi Vanaluubi ja nnikse lahe (Annelahe) vahel ehitati sild. 1952. aastal rajatud kivitamm kahandas tunduvalt oja lbivoolu ning muutis laiu poolsaareks.

Puhtulaid on tuntud oma laialehise salumetsa poolest. See on tenoliselt vlja kujunenud viimase 400500 aasta jooksul siinses soojas merelises kliimas ning lubjarikkal pinnasel. Puurindes valitsevad prn ja tamm, nende seltsis kasvavad ka vaher, saar ning jalakas. Alusmetsas leidub ksikuid pihlakaid ja toomingaid, kohati ka sarapuud, sirelit, viirpuid ja kuslapuid. Laialehises metsas vib theldada tammede osakaalu pidevat vhenemist: vanad puud langevad vlja, looduslik jrelkasv puudub. Puhtulaiu suurim tamm kasvab poolsaare keskosas. Selle 24 meetri krguse ning 4,8-meetrise mbermduga puuhiiglase vanust hinnatakse ligikaudu 600 aastale. Niisama krge on ka Puhtu suurim, 360-aastane 3,74-meetrise mbermduga mnd [2].

Puhtu metsa rohurindes itsevad varakevadel sinilill, vsalane, kollane lane, kopsurohi. Veidi hiljem sirguvad kuutverohud, salu-siumarjad, seljarohud ja ussilakud. Juunis valendab metsaalune karulaugu itest.

1953. aastal alustas Puhtulaiul Eerik Kumari eestvttel tegevust ornitoloogiajaam. Seitse aastat hiljem pstitati (pool)saare edelatippu eriline linnuvaatlustorn. 1969 valmis Puhtus lindude kofsioloogia labor.


Pivarootsi rannaalvarid paiknevad samanimelise lahe mbruses 0,30,4-meetrise mullakihiga paepinnasel [5]. Uue kaitse-eeskirja kohaselt arvati siit vlja veidi le 500 hektari talusid mbritsevaid kultuurmaid.

Pivarootsi alvarid vajavad jrjepidevat niitmist ja karjatamist. Kui seda ei tehta, kipuvad need kooslused kinni kasvama. Praegu neb uitaja kunagistel merersetel karjamaadel lammaste asemel suvilat ja silti Territooriumil viibimine rangelt keelatud!


Kultuurivrtused. 18. sajandi keskel rajas Vana-Virtsu misniku maanunik Carl Thure von Helwig Puhtulaiule suvituskoha koos aiaga ning kujundas siinse metsa hollandi stiilis pargiks. Poolsaare keskele ehitati kaheksanurkne kolmekorruseline puitmaja, mille juurest algasid sirged alleed. Sihtide ristumiskohtadesse paigutas Helwig omaraiutud paeskulptuurid. Vastavuses tolleaegsete pargindusphimtetega silitati Puhtulaiu looduslik ilme. 1813. aastal, prast poeesiametseenist maanuniku surma, laskis tema abikaasa pstitada laiule mlestusmrgi Helwigite perekonnatuttavale, saksa luuletajale Friedrich Schillerile. Esimese maailmasja ajal rstasid Puhtulaiul paiknenud vesilennukibaasi sdurid ja ohvitserid poolsaare suvilad ning vandaalitsesid ka monumentide kallal. Hvingust psesid vaid 1857. aastal phjaossa ehitatud karjamis ja tall.


Puhkus. Praegu, maikuus, on sobivaim aeg tulla PuhtuLaelatu looduskaitseala uudistama. Metsaalune on ites, Laelatu linnulaulust rkkaval puisniidul trkavad haruldased kpalised.

Kaitsealale tulles peaks siiski arvestama, et lindude rahu huvides ei lubata inimesi 1. aprillist kuni 15. juulini Ullutalaiule, Ruilaiule, Kbajale, samuti Rame lahe ning misa lahe laidudele. Ajavahemikul 15. veebruarist kuni 31. juulini ei vi minna ka Misa lahe ja endise raudteetammi vahele jvasse 76-hektarisesse Kasse sihtkaitsevndisse. Piirangud on tpsemalt kirjas PuhtuLaelatu looduskaitseala kaitse-eeskirjas (RTI 2003, 11, 50).

majale saab jda Puhtu ornitoloogiajaamas, samast (nagu ka Matsalu looduskaitseala keskusest vi otse kaitseala juhatajalt) saab tellida ekskursioone poolsaarele. Majas on ruumi neljateistkmnele bijale.

Kaitseala klje all, Pivarootsis asub 1215-aastastele lastele meldud Lastekaitseliidu ppe- ja puhkelaager http://www.lastekaitseliit.ee/laagrisuvi/pivarootsi.php#


1. Eesti looduse infossteem (EELIS) www.eelis.ee

2. Kaar, Elmar; Kalda, Aino 1970. Puhtu mets. Kumari, Eerik (toim.) Lne-Eesti rannikualade loodus. Valgus, Tallinn: 136149.

3. Krall, Heljo; Pork, Kaljo 1970. Laelatu puisniit. Kumari, Eerik (toim.) Lne-Eesti rannikualade loodus. Valgus, Tallinn: 115118.

4. Kukk, Toomas; Kull, Kalevi 1997. Puisniidud. Estonia Maritima, 2.

5. Kumari, Eerik (toim.) 1960. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.

6. Rooma, Igna; Sepp, Rein 1970. VirtsuLaelatuPuhtu kaitseala mullastik. Kumari, Eerik (toim.) Lne-Eesti rannikualade loodus. Valgus, Tallinn: 83108.




Roland Mr (1975) on Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo peaspetsialist.



Roland Mr
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet