05/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 05/2003 | SISUKORD
moonid EL 05/2003

Ahvatlevad moonid
Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ra teeninud vhesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii ksi kui ka punetavate vljade kaupa.
  • Loe lähemalt...

  • Milles peitub mooni vgi?
    Moonile vge andvaid toimeaineid kannab peamiselt oopium, mis sisaldab le kahekmne alkaloidi. Neist ks kuulsamaid morfiin on esimene taimest puhtal kujul ktte saadud alkaloid ning ks vanimaid maailmas tnapeval kasutusel olevaid ravimeid.
  • Loe lähemalt...

  • Kupras krbisevad mooniseemned
    Moon kui smbol on jdvustunud eri kultuurides. Vana-Kreekas oli see une ja surma smbol, Hiinas seostati moonitaimega ilu, ksildust ja rahulikkust.
  • Loe lähemalt...

  • Moonikuprad hauamonumendil
    Ambla kirikuaias on teiste huvitavate hauamonumentide seas kaks, mis kuuluvad tenoliselt Amandus Adamsoni tde hulka. hel haual kidab thelepanu marmorist lamava lapse kuju "Poiss moonidega".
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 05/2003

    Attractive poppies

    lle Reier features poppies flowers that have given inspiration for numerous legends, songs and poems. The poppy Genus is very diverse and most probably the species have developed in mountainous areas.

  • Loe lähemalt...
  •  

    TJUHEND EL 05/2003

    Taimi pildistada polegi nii lihtne
    Kevad kes ja suvi tulekul, seega on ige aeg fotokott selga ja statiiv ktte vtta ning minna heinamaal vi metsas itsevaid taimi pildistama. Millist tehnikat kasutada, kuidas valgust sttida vi pildi kompositsiooni kujundada, et lihtsalt hea lesvtte asemel saaksime suureprase taimefoto?
  • Loe lähemalt...
  •  

    intervjuu EL 05/2003

    Loodusharidus loodusele lhemale
    Linda Metsaorg on sndinud 1936. aastal Prnumaal Saarde vallas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL KSIB EL 05/2003

    Mis on elupaikade punane raamat?
    Esialgu on Eesti elupaigatpide punane raamat alles idee, mille teostamise vajalikkust vaeb trhm keskkonnaministeeriumi algatatud projekti kigus.

    Samamoodi kui ohustatud liikide punaseid raamatuid on paljudes riikides koostatud taimekoosluste vi biotoobitpide (elupaigatpide) punaseid raamatuid. Suurenev inimmju ja teisenev maakasutus seab ohtu sellisedki kooslused ja elupaigad, mis sajand tagasi maastikes valitsesid.

  • Loe lähemalt...

  • Millega tegeleb ko-kool ja kellele antakse Roheline lipp?
    Tegemist on FEE (Foundation of Environmental Education) keskkonnahariduse projektiga. Eestis on selle fondi esindaja ja liige MT Hoia Eesti Merd.
  • Loe lähemalt...
  •  

    kaitseala EL 05/2003

    PuhtuLaelatu looduskaitseala
    PuhtuLaelatu looduskaitsealal hoitakse liigirikkaid looduslikke ja prandkooslusi ning vee- ja rannikulinnustiku rnde- ja pesapaiku.


    Puhtu-Laelatu looduskaitseala asub Lne-Eesti madalikul Luna-Lnemaal Hanila vallas Hanila, Pivarootsi ja Virtsu vahel, hlmates RistiVirtsu maanteest lunasse jvaid liigestunud rannajoonega lahtesid, rannikujrvi, rannaniite ning laidusid. Siin asub ka ks Eesti liigirikkamaid puisniite Laelatu, samuti Puhtulaiu laialehine mets.

  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid EL 05/2003

    Aasta pole alati olnud aasta
    Enamik inimesi neb geoloogides eelkige maavarade otsijaid. Kuid maavarasid otsivad vaid vhesed geoloogid.
  • Loe lähemalt...

  • Plevkivikeemia ohtlikke jtmeid saab taaskasutada
    Plevkivili tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jtmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijtmed. Plevkivikeemia ettevtetes Viru Keemia Grupp (VKG) Kohtla-Jrvel ja Kivili Keemiatstuses tekib neid suures koguses.
  • Loe lähemalt...

  • Caenorhabditis elegans ks noobel uss
    Viimane Nobeli meditsiinipreemia organite arengu geneetilise regulatsiooni ja ettemratud rakusurma uurimise eest jagati Sydney Brenneri, H. Robert Horvitzi ja John E.
  • Loe lähemalt...
  •  

    PANIN THELE EL 05/2003

    Kobarpea llatas isus
    Karl Reinhold Kupffer leidis isust kobarpea le saja aasta tagasi (teated 1860. ja 1904.
  • Loe lähemalt...

  • Hetkeks avanenud paekallas
    Eesti uhkeimat loodusmonumenti, Phja-Eesti paekallast teame-tunneme eelkige kaugele merele, otse jalge ees avanevale rannajoonele ja seda ristavale lopsakale metsaribale avanevate kaunite vaadete tttu. Tavaliselt on nha ka pstine paesein selle lemisel serval ja siit jugadena laskuvad veenired.
  • Loe lähemalt...
  •  

    reisikiri EL 05/2003

    Punaste puude rannikul
    Metsa all hmar ning valitseb uskumatu vaikus. Maapind on kaetud tiheda erkrohelise snajalavaibaga, mis pakub sravat tausta puude punakaspruunidele sihvakatele tvedele, tundudes silmale kindlusemrina.
  • Loe lähemalt...
  •  

    essee EL 05/2003

    Tagasi hlmikpuu juurde
    Kurvalt seisab hlmikpuu Ginkgo biloba Tallinnas Prnu maantee ja Sda tnava nurgakrundil ning ootab kevadelt tagasi oma lehti. Unustatuna, nagu kunagised tvitude kangelased, ei tea haruldane iidse pritoluga taim aimatagi, et tema viieteistkmne aasta tagune poliitiline vitlus vib muutuda lihtsalt majanduslikuks tegevuseks.
  • Loe lähemalt...
  •  

    euroharuldus EL 05/2003

    Kalakotkas
    Eesti vikseima ja he eriprasema kotka arvukus on tusuteel, sest siinne asurkond on viljakuselt ks maailma edukaimaid. Phjusi neme puhtamaks muutunud keskkonnas ning kotkastele ehitatud tehispesades.
  • Loe lähemalt...
  •  

    toimetaja veerg EL 05/2003

    Moon pole sdi
    Olen lapsena palju mooni snud. Muidugi mitte seda valget kleepuvat mahla, mis ked kibedaks parkis: aitas korrast-paarist, et edaspidi hoiduda muljumast taime mahlakaid lehti ja varsi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet