05/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 05/2003
Tagasi hlmikpuu juurde

Kurvalt seisab hlmikpuu Ginkgo biloba Tallinnas Prnu maantee ja Sda tnava nurgakrundil ning ootab kevadelt tagasi oma lehti. Unustatuna, nagu kunagised tvitude kangelased, ei tea haruldane iidse pritoluga taim aimatagi, et tema viieteistkmne aasta tagune poliitiline vitlus vib muutuda lihtsalt majanduslikuks tegevuseks. Vhemasti tegutseb selle nimel arstiteadus.

Inimplved pgenevad pldudelt. Pld pgeneb metsa. Oleme neid viteid nukramal vi rmsamal moel vljaelduna kuulnud ikka ja jlle ning kllap kuuleme veelgi. Kuid et inimene saaks pgeneda pldudelt, pidi ta pllud ise valmis tegema. See on justkui katkematu sjareportaa, mis ajalugu vaadates ennast meie ette lahti kerib.

Asi algas leiutajast. 50 000 aasta eest lks inimeste seas lahti tormiliseks leiutustegevuseks. Lihtsad kivist abivahendid, mida inimene ja ta eellased olid muutumatul kujul kasutanud le kahe miljoni aasta, enam ei klvanud. Siis tuli keegi Lhis-Idas elav mees ja leiutas, kuidas kivist saab eraldada pika, 15-sentimeetrise tera. Selle abil sai endale palju hoogsamalt toitu kttida ja korjata.

Lks veel vaid 40 000 aastat, ja esimesed pllupidajad olidki platsis. Hakati kasvatama algnisu ja -otra. Kodustati lammas. hesnaga, hakati kohandama loodust iseenese no jrele. Siis tuli mngu ratas. Elu hakkas veerema kui vanker, ja kige paremini veereb vanker teaduprast allamge. Loodus muutus millekski vliseks, maailm vaenlaseks, keda tuli alistama hakata. Kas mletate veel seda lugu, kuidas alistati aatom?

Eric Hobsbawm on oma raamatus rmuste ajastu nimetanud mdunud sajandit kige suuremate muudatuste ajastuks inimkonna ajaloos. Ta ei pea silmas mitte ainult kahte suurt sjalist kataklsmi, vaid seda, et inimene hakkas massiliselt pldudelt pgenema. Tung koonduda linnadesse ning hljata pllundus pole mitte ainult Eesti omapra. See valitseb sna laialdaselt nii Euroopas kui ka Phja-Ameerikas. Ja mida enam arengumaa muutub arenenud maaks, seda enam pllult pgenetakse.

Kuid Hobsbawm pole ju ometi ainus, kes omaenda eluaega on kige suuremate muutuste ajastuks pidanud. Pllunduse rajajad 10 000 aasta eest seda vist kirjalikult veel teha ei saanud, kiri tuli teaduprast neli-viis tuhat aastat hiljem. Kuid staaikamad lehelugejad mletavad veel Leonid Brenevi korduvalt korratud snu me elame huvitaval ajal, me elame suureprasel ajal , mis ta oli tegelikult Jossif Stalinilt le vtnud. Ja mlemal oli omast kohast igus.

Nii nagu on igus ka Daniel Quinni gorillal Ishmaelil samanimelises raamatus, kui ta inimesele selgeks teeb, et sellest ajast, mil too tahtis hakata looduse peremeheks, lks ta lejnud maailmaga lihtsalt riidu.


Taimed tulgu appi. Nnda siis pannakse pldudelt plehku. Ent see ei too veel kaasa suuremat kooskla loodusega. Vi siiski? Taimeihalus on inimesele ometi jnud verre. Teadusuudiseid jlgides vib iga pev leida teateid selle kohta, kuidas hel vi teisel taimel on leitud see- vi teistsugune raviomadus. Tihtipeale oli see, mida teadlased hirmkalli raha eest avastavad, nende eelkijatele ammuilma teada. Kuid le peab kontrollima, teisiti ei saa.

Nii tuldi hiljaaegu lagedale tulemustega uurimusest, mille kigus pti leida, kas hlmikpuu ikka parandab inimese mlu. Uurijad ei olnud sotsiaalpshholoogid, kes oleks tahtnud teada, kui palju Eestis veel hlmikpuu mber kivat vitlust mletatakse. Nad olid arstiteadlased, kes uurisid hlmikpuu lehtedest pressitud ekstrakti toimet inimese ajule.

Hlmikpuu leheekstrakti on idamaade meditsiinis sajandeid kasutatud kui mlu, ppimisvimet ja enesetunnet tstvat ning virgutavat vahendit. Saksamaal ptakse selle abil ravida dementsust. USAs loodetakse seelbi aeglustada vananemist. Et droog toimiks, tuleb pevas alla neelata 120 milligrammi kuivatatud ekstrakti, mis saadakse kmmekonnast hlmikpuu lehest.

Hlmikpuulehe mju on vrreldud Alzheimeri tve raviks kasutatava Donepezili-nimelise ravimi mjuga. Ent katsed rgivad ksteisele vastu. Valdavalt arvatakse, et hlmikpuu leheekstraktil on mingi mju lhiajalisele mlule, kuid see mju on v

Asi algas leiutajast. 50 000 aasta eest lks inimeste seas lahti tormiliseks leiutustegevuseks. Lihtsad kivist abivahendid, mida inimene ja ta eellased olid muutumatul kujul kasutanud le kahe miljoni aasta, enam ei klvanud. Siis tuli keegi Lhis-Idas elav mees ja leiutas, kuidas kivist saab eraldada pika, 15-sentimeetrise tera. Selle abil sai endale palju hoogsamalt toitu kttida ja korjata.

Lks veel vaid 40 000 aastat, ja esimesed pllupidajad olidki platsis. Hakati kasvatama algnisu ja -otra. Kodustati lammas. hesnaga, hakati kohandama loodust iseenese no jrele. Siis tuli mngu ratas. Elu hakkas veerema kui vanker, ja kige paremini veereb vanker teaduprast allamge. Loodus muutus millekski vliseks, maailm vaenlaseks, keda tuli alistama hakata. Kas mletate veel seda lugu, kuidas alistati aatom?

Eric Hobsbawm on oma raamatus rmuste ajastu nimetanud mdunud sajandit kige suuremate muudatuste ajastuks inimkonna ajaloos. Ta ei pea silmas mitte ainult kahte suurt sjalist kataklsmi, vaid seda, et inimene hakkas massiliselt pldudelt pgenema. Tung koonduda linnadesse ning hljata pllundus pole mitte ainult Eesti omapra. See valitseb sna laialdaselt nii Euroopas kui ka Phja-Ameerikas. Ja mida enam arengumaa muutub arenenud maaks, seda enam pllult pgenetakse.

Kuid Hobsbawm pole ju ometi ainus, kes omaenda eluaega on kige suuremate muutuste ajastuks pidanud. Pllunduse rajajad 10 000 aasta eest seda vist kirjalikult veel teha ei saanud, kiri tuli teaduprast neli-viis tuhat aastat hiljem. Kuid staaikamad lehelugejad mletavad veel Leonid Brenevi korduvalt korratud snu me elame huvitaval ajal, me elame suureprasel ajal , mis ta oli tegelikult Jossif Stalinilt le vtnud. Ja mlemal oli omast kohast igus.

Nii nagu on igus ka Daniel Quinni gorillal Ishmaelil samanimelises raamatus, kui ta inimesele selgeks teeb, et sellest ajast, mil too tahtis hakata looduse peremeheks, lks ta lejnud maailmaga lihtsalt riidu.


Taimed tulgu appi. Nnda siis pannakse pldudelt plehku. Ent see ei too veel kaasa suuremat kooskla loodusega. Vi siiski? Taimeihalus on inimesele ometi jnud verre. Teadusuudiseid jlgides vib iga pev leida teateid selle kohta, kuidas hel vi teisel taimel on leitud see- vi teistsugune raviomadus. Tihtipeale oli see, mida teadlased hirmkalli raha eest avastavad, nende eelkijatele ammuilma teada. Kuid le peab kontrollima, teisiti ei saa.

Nii tuldi hiljaaegu lagedale tulemustega uurimusest, mille kigus pti leida, kas hlmikpuu ikka parandab inimese mlu. Uurijad ei olnud sotsiaalpshholoogid, kes oleks tahtnud teada, kui palju Eestis veel hlmikpuu mber kivat vitlust mletatakse. Nad olid arstiteadlased, kes uurisid hlmikpuu lehtedest pressitud ekstrakti toimet inimese ajule.

Hlmikpuu leheekstrakti on idamaade meditsiinis sajandeid kasutatud kui mlu, ppimisvimet ja enesetunnet tstvat ning virgutavat vahendit. Saksamaal ptakse selle abil ravida dementsust. USAs loodetakse seelbi aeglustada vananemist. Et droog toimiks, tuleb pevas alla neelata 120 milligrammi kuivatatud ekstrakti, mis saadakse kmmekonnast hlmikpuu lehest.

Hlmikpuulehe mju on vrreldud Alzheimeri tve raviks kasutatava Donepezili-nimelise ravimi mjuga. Ent katsed rgivad ksteisele vastu. Valdavalt arvatakse, et hlmikpuu leheekstraktil on mingi mju lhiajalisele mlule, kuid see mju on vike. Ja lpuks vib ka suhkru smine mlu parandada. Ent ainult siis, kui ei unustata end suhkrut sma. Muidu vib mlu hoopis halveneda.

Hlmikpuu-uurijate jreldus oli phjapanev. Uurijad ei suuda elda, kas hlmikpuu vib parandada tunnetusvimet, ent nad on leidnud, et ekstrakt vib aju eri viisil mjutada, kirjutas ajakiri Scientific American. Nii et Tallinna hlmikpuud ei tasu veel lehtedest paljaks sa.

Hlmikpuu juhtum meenutab niteks jtkuvat lugu kohviga. Sama palju, kui leidub teadustid, mis kinnitavad kohvi kasulikkust, leidub ka selliseid, mis testavad selle kahjulikkust. Inimene on nneks nii keeruline elukas, et arstiteadus vib iga artikli lpus rahumeeli kinnitada: Asi vrib edaspidist uurimist. Ei tule lppu teadustl.


Tiit Kndler on MT Loodusajakiri juhatuse esimees ja peatoimetaja.



Tiit Kndler
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet