Kui poliitikuilt kuuleb Lõuna-Aafrikas Durbanis 28. novembrist 9. detsembrini peetud ÜRO kliimamuutuste konverentsi kohta enamasti kiitust, siis maailma suured keskkonnaorganisatsioonid ütlevad suurejoonelise jututoa kohta hoopis kriitilisemaid sõnu.
Näiteks maailma looduse fond WWF alustab lühiülevaadet kinnitusega, et valitsustel ei õnnestunud järjekordselt üles näidata head tahet tulla toime kliimamuutustega ning anda lootust neile sadadele miljonitele inimestele, kes kannatavad juba praegu ja ka tulevikus kliimast tulenevate tegurite tõttu. Saavutati vaid nõrguke kokkulepe luua rahavaene kliimafond; Kyōto protokolliga seotud otsused lükati edasi, kuulutati üsna arusaamatut kohustust leppida pärast 2020. aastat kokku, et üle nelja kraadi ei tohi lasta temperatuuril tõusta. Kriitikute sõnul vaieldi konverentsi viimastelgi päevadel põhiliselt vaid terminoloogiliste nüansside üle.
Endiselt pälvivad suurimat laitust mõned kliimaprobleeme eiravad suurriigid, esmajoones USA, Jaapan, Venemaa ja Kanada. Tillukese positiivse muutusena tuuakse esile kõige enam ohustatud rahvaste ja pisikeste saareriikide aktiivsuse oluline kasv.
Mitme kriitiku hinnangul olekski olnud äärmiselt raske oodata konverentsi suuremat edu; pigem oli see selge peegeldus olukorrast, kuhu vastuoluline maailm on oma arenguga jõudnud.