2012/01



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2012/01
Klmalinnas on ilma vaadeldud juba 90 aastat

Jgeva ilmajaama kauaaegseid ttajaid ja praeguse LUSi ilmahuviliste sektsiooni koordinaatoreid Helle-Mare Raudseppa (HR) ja Laine Keppartit (LK) ksitlenud Helen Klvik

Jgeva ilmajaamal on selle ajakirjanumbri ilmumise ajaks titumas 90 aastat jaama rajamisest ja vaatlusridade algusest. Jgeva on ilmselt ainus Eesti linn, mille mainimisel meenub kohe ilm. Ometi pole see ju kige vanema ajalooga ilmajaam Eestis?

HR: Tsi, Jgeva 90 aastat regulaarseid meteoroloogilisi vaatlusi pole Eesti mistes rekordiline. Juba 1865. aastast, mil rajati Tartu meteoroloogiaobservatoorium, algab Tartu regulaarne vaatlusrida. Tallinnal on ka ligi 200-aastane andmerida, milles olevad lngad taastas Andres Tarand.
Ent Jgeva vaatlusjaam smboliseerib hsti aega, mil prast Esimest maailmasda, Eesti Vabariigi tekkides, hakati suure hooga vaatlusjaamade vrku laiendama ja uusi jaamu looma. Jgeva maakonnas ttas kolm spetsialiseeritud ilmajaama: Tooma soojaam, Tiirikoja jrvejaam ja Jgeva agrometeoroloogiajaam.
Kige varem alustati regulaarseid ilmavaatlusi Toomal, juba 1911. aastal. Eelmisel aastal thistati suurejooneliselt soouuringute 100. aastapeva (vt. ka Eesti Looduse 2010. aasta septembrinumbrit). Jgeval alustati ilmavaatlusi 1922 ja aasta hiljem Tiirikojal Peipsi res.
LK: Jgeva ilmavaatluste ajalugu on vga tihedalt seotud Jgeva sordiaretuse instituudi ajalooga: see loodi 1920. aastal ja peaaegu kohe tekkis vajadus ilmaandmete jrele. Vhem kui kahe aasta prast asutatigi tolleaegse nimetusega sordikasvanduse juurde ilmajaam.

Miks koliti Eesti ainus agrometeoroloogiajaam 1964. aastal Kuusikult Jgevale?
HR: 1960. aastate algul pdis Kuusiku agrometeoroloogijaama juhataja Karl Piklik leida jaamale paremat asukohta, et jaam paikneks kogu Eesti pllumajandusele iseloomulikumas kohas. Samuti mjutas otsust sordiaretusjaama lhedus.
1964 kolitigi agrometeoroloogiajaam Kuusikult Jgevale, Piklik ti Kuusikult kaasa mned vlja ppinud spetsialistid. Siin hakati kohe sordiaretusinstituudiga koostd tegema. Ehitati uus kontorihoone, rajati uus meteovljak Jgeva linna rde. 1964. aasta sgisest algasid agrometeoroloogilised vaatlused ja uuringud.
Vaadeldi niteks talirukist klvist peale, selle arengut, rukki ja ristiku talvitumist, looduslikke puid-psaid, kultuurtaimi, nende fenofaase, kahjustusi jm. See oli nn. standardne agrometeoroloogia, kus vetakse arvesse kiki meteonitajaid ja nende mju taimedele.
Need vaatlused on tegelikult kestnud tnini, viimased kmme aastat tnu sordiaretuse instituudile, kokku juba le 45 aasta. Me jlgime niteks, kuidas muld klmub ja sulab, milline on talvel mullatemperatuur ja talvituvate taimede seisund, kui paks on lumi pldudel jne. Suvel uuritakse, kuidas mjub pud, liigniiskus, kuumus, klmad, ldse kogu ilmatingimuste kompleks taimede arengule, kasvule ja saagile.
Piklik hakkas agrometeoroloogiajaama aina laiendama jaamana. Lisandusid uued vaatlused mbruskonna pldudel, siis hakati laiendama mikrokliima vaatlusi ka Eestimaa looduslikult ja mullastikuliselt erinevatesse piirkondadesse. Niteks Peipsi madalikul uurisime, miks sibulad ja kurgid seal nii hsti kasvavad, milline on sealne temperatuurireiim.
19631964 kihutasime klgkorviga mootorrattaga Prnu lahe rde. Tegime mikrokliima profiilid mere rest sisemaa poole, et uurida, kuidas muutub klmaoht sisemaa suunas. See oli oluline just soojalembeste kultuuride jaoks, sest sealgi kandis kasvatati palju kurke. petasime kohalikud miinimumtermomeetrit lugema, mis muide pole ldse lihtne. Jrgmisel aastal oli juba ekspeditsioon Saaremaale, seal uurisime samuti, kuidas kliima sisemaa suunas muutub.
Seejrel tuli suur lepinguline t, tnapevases mistes projekt: uurida tervete tollaste rajoonide pllumajandusmaade agro- ja mikrokliimat. 1960. aastate lpus kujuneski mikrokliima tgrupp vlja.

Mida mikrokliima tgrupp uuris?
19681969 tegime vga phjalikke vaatlusi Vrumaal. Seal uurisime erineva reljeefi ja mullastikuga, keerukate pllumajandustootmise tingimustes plde. Niteks knklikus maastikus tegime eraldi vaatlusi knka lael, nlva laosas, keskosas, alaosas ja nos ehk jalamil. Mida suurem on reljeefi erinevus, seda erilaadsemad on mullad ja mikrokliima. Tasandikulisel alal on muldade ja seega ka mikrokliima erinevused viksemad.
1969. aastal saime juba mikrobussiga ekspeditsioonile sita, praktikante oli abiks le kogu Nukogude Liidu. Vaatlusteks valiti vlja tpilised maastikualad, niteks Haanja krgustiku keskosa ja reosa. ks peamine vaatluspaik oli Ktso kngas Haanja krgustikul, sinna saime endale ka eluruumid. Lpuks hakkasid kohalikud seda mge Ilmajaama meks kutsuma.
Suviti iga dekaadi lpus sitsime Jgevalt vlja plde vaatama, phjalikult uuriti mullaniiskust kigil vlja valitud tpilistel pldudel. See t kestis tegelikult edasi kuni 1978. aastani.
Vrumaa uurimine jtkus, aga siis hakkasime juba ka Prnumaad uurima, et vrrelda kuivendatud ja kuivendamata maid. See t kulges koosts Eesti agrometeoroloogia laboratooriumiga, mille ttajad aitasid meie kogutud andmestikku tdelda, juhendasid teaduslikku td. Hdrometeoroloogia valitsus varustas meid seadmetega. Prnus uurisime samamoodi eri muldasid, niiskus-, soojus- ja klmade reiimi.
LK: Koos mikrokliima uurimisega arendati vlja tihe majandite vaatluspostide vrk. Vaatluspostide vrk oli suurim 1970.1990. aastatel. Enamikus majandites oli ks inimene, mnes suuremas ka mitu, kes meile vaatlusandmeid saatis. Need olid tavalised inimesed, paljud neist loodushuvilised, kes sageli niikuinii ilma vaatlesid. Majandid tasusid neile selle t eest, nad said korralikud vaatlusriistad. Need vaatluspostid olid nagu vikesed ilmajaamad, kus mtmisi tehti ks kord pevas, hommikul kell kaheksa-heksa aasta ringi.
Mikrokliima uurimine hlmas eelkige vegetatsiooniperioode, eriti klmade aega, mil meid huvitas muldade kevadine tahenemine, soojenemine ja muldade niiskus- ning klmadereiim. Jaama ttajate ja vaatluspostide kogutud andmete phjal kirjutati hulk artikleid.

Kes neist kogutud andmetest kasu said?
HR: Kogu info lks hdrometeoroloogia valitsusse agrometeoroloogia osakonda kohe, kui olime he marsruutlevaatuse ra teinud. Mikrokliima andmed saatsime tavaliselt aasta lpul aruannetena.
LK: Koostasime ka majanditele levaateid. Niteks kui kisime marsruutlevaatusel ra, siis saatsime maakonnale tagasiside. Seda nimetati pllumajanduse teenindamiseks. Suhtlesime agronoomidega, ilmainfot kasutati majandites.
Praegu on need aruanded Tallinnas EMHI fondis. Suur osa mikrokliima andmetest on ka digiteeritud.

Aga 1990. aastatel Eesti iseseisvus ja pllumajandustegevus vhenes hoogsalt. Mis sai siis teie tst ja Jgeva jaamast?
HR: Eesti iseseisvudes majandid kaotati ja statsionaarne vaatlusvrk hakkas vhenema. Oli tunda, et endist huvi ei olnud enam kellelgi.
LK: Eks asi oli ka selles, et talunikel ei olnud raha. Seda jtkus ainult kige olulisemate tde tegemiseks. Uutes oludes enam keegi selle t eest ei maksnud ja paljud vaatlejad loobusid. Paljud olid siiski nus tasuta seda td edasi tegema. Seetttu loodi 2002. aastal Eesti loodusuurijate seltsi (LUS) juurde ilmahuviliste sektsioon, et selle kaudu saada raha phikuludeks, niteks telefoniarvete ja postimaksevahendite eest tasumiseks.

Kui palju neid vaatlejaid majandites oli?
HR: Meie hallata oli Jgeva, Vru, Plva, Tartu, Rakvere, Viljandi ja Prnu rajoon, hiljem lisandus Paide rajoon.
ldse oli eri nimetustega majandite vaatlusposte hdrometeoroloogiavalitsusel le 250. Meil oli kige suurem vrk, ligi 160170 posti. hes maakonnas oli keskmiselt le 20 posti, Prnumaal oli ksvahe kokku 40 vaatlusposti. Andmed tdeldi ksitsi, esialgu arvelaudadega, arvutati keskmised jne. Vikesed arvutid tulid alles 1980. aastatel.
Nd on neist majandite vaatluspostidest veel osa alles. LUSiga liitudes oli umbes 50 vaatlejat, aga peamiselt Jgevamaal, ka Tartumaal, vhem mujal. Mned on juurde ka tulnud. Aga varustus on vanaks jnud. Praegu on veidi le 60 vaatleja, kes Jgevale andmeid saadavad. Umbes kmme neist mdavad ainult sademeid ja talvel ei tta, lund ei mda. Tnapeval ttavad enamik vabatahtlikult, aga osa saavad valdadest vi mujalt asutustest vikest tasu.
LK: Palju vaatlejaid oleme saanud juurde ikesevaatlusvrgust. Ilmavaatlus on selle poolest keerukas, et ilma peab iga pev vaatlema, lnki ei tohi jda ja seetttu ei pruugi see noorele inimesele sobida. Pere peab kindlasti vaatleja td toetama. Kiitust vrib ka koolide Globei projekt, ka sealtkaudu on meil tulnud uusi vaatlejaid. Kahjuks pole meil judu rohkem reklaami teha, et uusi liikmeid hlmata.
Vaatlejatega ei suuda me pidada tihedamat kontakti, kui kord aastas saadame he aasta kokkuvtte koos paari joonisega ja suvekuudel ksime telefonitsi sademete summasid, talvel lume paksust. Mningatega kohtume ka suvel LUSi ilmahuviliste kokkutulekutel.

Mis neist vaatlejate saadetud andmetest saab?
LK: Vaatlejad saadavad meile andmed iga kuu lpus. Siis tuleb need kriitiliselt le kontrollida ja sisestada, nende phjal koostame sademete jaotuse, lume paksuse, klmade, pakase jm. nhtuste leviku kaarte ja skeeme, mis on kasutusel agrometeorloogilistes levaadetes Jgeva sordiaretuse instituudi kodulehel.
Kui oleme teinud terve aasta esialgse ttluse, saadame andmed Tartu likooli geograafia osakonda, LUS-i. Kes tahab, vib neid andmeid meilt ksida. Oleme andnud neid teaduritele, lipilastele, pilastele, pllumeestele, omavalitsustele jt.
HR: Me leiame niteks esimeste ja viimaste klmade kuupevad ning aktiivse soojuse summad, keskmised temperatuurid, eri perioodide sademete summad, keskmised ja rmused jne. Saadud andmed aitavad selgitada jooksva aasta omapra ja Eesti agrokliima iserasusi. Me saame nende phjal ise joonistada kliima- vi mne meteoelemendi kaarte. Mnes maakonnas on EMHI-l ainult ksikud jaamad, nende phjal ei saa lokaalseid jreldusi teha, kuigi see oleks vajalik.
LK: Meie eesmrk on juhendada ilmahuviliste td ja andmestik kokku koguda. Vaatlusvrk oli ju olemas, see oleks muidu laiali vajunud, kui keegi poleks neid kogunud. Sellest oleks kahju olnud.

Kes tnapeval agrometeoroloogiliste andmete vastu huvi tunneb?
LK: Huvitav on see, et just viimasel ajal on pllumehed mrganud, et agrometeoroloogilisi andmeid on ikkagi vaja. Pllumehed muretsevad endale automaatilmajaamu. Ka see andmestik on vaja koondada. Osa neist jaamadest talvel ei tta, sest on seotud eelkige kartuli taimehaiguste uurimisega, leviku prognoosiga. Philine, mida mdetakse, on hu ja mulla temperatuur, sademed ja niiskus.
Praegu tehakse vaatlusi projektiphiselt. Projekte toetatakse PRIA kaudu.

Jgeva on endale kuulsust kogunud klmalinnana. Siin on registreeritud kigi aegade madalaim hutemperatuur: 43,5 C 1940. aasta 17. jaanuaril. See polnud juhus, sest talvistel varahommikutel vib sageli raadiost kuulda, et kige madalam hutemperatuur on kirja pandud Jgevalt. Kuidas suhtuvad Jgeva elanikud klma linna kuvandisse?
LK: Pigem suhtutakse positiivselt, sest ikka tahetakse millegi poolest eristuda. Talvel on ju vhe ritusi, jpurikafestival toob veidi vaheldust ja inimesi linna kokku. rituse eestvedaja on MT Miinus 43,5. Festivalil toimub kas jpurika sulatamis- vi kasvatamisvistlus, olenevalt ilmaoludest, mida parajasti teha saab.
HR: Teine psiritus on klma ennustamine. Tavaliselt on osalejaid le saja, kord isegi le 170 inimese. Aastal 2007/2008, kui alustasime, oli hsti soe talv. Siis tulid vitjaks koolilapsed, kes pakkusid vga vhe klma, sest temperatuur alla 14,7 ei langenudki. kski tiskasvanud inimene ei julgenud nii sooja talve pakkuda.
Seda, et Jgeva on kige klmemate talvedega paik Eestis, nitab seegi, et viimase 90 aasta jooksul on talve klmarekord registreeritud 35 korral Jgeval. See on tunduvalt rohkem, kui kusagil mujal Eestis. Viimase kmnendi madalaim temperatuur on samuti Jgeval mdetud.

Teada on, et Jgeva ilmajaam asub ka mikrokliima poolest eriti klmas kohas: kontinentaalsele kliimale lisandub asukoht Pedja je lamedas orus, kuhu valgub raskem klm hk kokku ning vaatlusvljak on avatud just phja- ja idakaarde. Kas me viksime oletada, et andmed oleksid teised, kui jaam paikneks niteks Jgeva linna krgemas keskosas?
HR: Jah, sna kindlasti on see nii. Linnas on niikuinii alati soojem ja me teame, et vahe ilmajaamast saadud nidu ja Jgeva kesklinnast saadud nidu vahel vib pakase korral olla kuni kolm kraadi.

Ilmaennustus on tenoliselt see, millega inimesed eelkige ilmajaamu seostavad, ent see pole kindlasti ainus ilmajaamade eesmrk?
HR: Ilma ennustamisega tegelevad EMHI snoptikud. Meteovaatlejate, automaatilmajaamade jooksvad andmed on neile tpsustusteks hdavajalikud. Meteoroloogide pikaajalise t phjal saab selgitada vlja eri paikade kliima. Eri jaamade andmete jrgi saab teha jreldusi, kuidas erineb kliima ja agrokliima Eestis.
Jgeval on 1964. aastast alates arvutis igapevased andmed, mille phjal saab arvutada kikumisi normist ehk pikaajalisest keskmisest, leida rmusi. Andmete phjal on vimalik leida vga palju nitajaid, mis kliima iserasusi esile toovad: niteks klmavabad perioodid, mitmesugused soojussummad, sademete summad, sajupevade arvud jne.

Kuidas suhtute nn. rahvalike ilmaennustajate pikaajalistesse prognoosidesse, mida avaldatakse niteks Maalehes? Teil on endal nii palju statistikat, millele tugineda kas julgete kas vi oma lbuks oma kogemuse phjal arvata, milline talv on tulekul?
LK: Ega me vga tsiselt sellistesse prognoosidesse ei suhtu, kuid huvitume kll. Mitmed ilmatargad teevad ilmavaatlusi ja kivad ilmahuviliste kokkutulekutel. Ise me ilmaennustusega eriti ei tegele, aga eks me ikka vrdleme eelmiste aastate andmeid, otsime analoogi, vaatame, millise tenosusega mingisugune talv vib tulla.
Selle aasta talve ilma on kll valesti ennustatud, eksisid ka Euroopa mudelitele tuginevad snopikud. Arvati ju, et tuleb varane ja lumerohke talv. Enamasti snoptikud pikalt ette ei taha ilma ennustada, aga inimesi see huvitab. Paarindalasi prognoose annavad Eesti kohta Peterburi ja Norra ilmaennustajad (vastavalt gismeteo.ru ja yr.no), mitme kuu prognoosi neb Marko Kaasiku kodulehelt.


Helle-Mare Raudsepp on sndinud 1939. aastal Tallinnas, kasvanud Albus ja Viru-Jaagupis. ppis Viru-Jaagupi phikoolis, seejrel Rakvere pedagoogilises koolis. Prast seda ttas kaks aastat petajana Tapa rajoonis. 19591964 ppis Tartu likoolis, mille lpetas geograafi-klimatoloogina.
Seejrel ttas esialgu Kuusiku meteoroloogiajaamas; kui agrometeoroloogiajaam toodi le Jgevale, asus alates 1965. aasta lpust inseneri-agrometeoroloogina tle Jgeva agrometeoroloogiajaama. Ttas palju aastaid jaama mikrokliima grupi juhina. Prast agrometeoroloogiajaama muutmist meteojaamaks ji pensionile ja on sellest ajast saadik tegutsenud LUS-i Jgeva ilmahuvikeskuses.


Laine Keppart on sndinud 1954. aastal Koerus, kasvanud Kiltsis ja Jgeval. 1972. aastal lpetas Jgeva keskkooli. Aastail 19721977 ppis Tartu likoolis bioloogiat, lpetas botaanikuna, misjrel ttas paar aastat Tartu botaanikaaias.
Jgeva agrometeoroloogiajaama suundus 1979. aastal, ttades mikrokliima uurimisgrupis. Alates 2003. aastast on ttanud Jgeva sordiaretuse instituudi koosseisus agrometeoroloog-eksperdina ning koondanud ja tdelnud LUS-i ilmahuviliste saadetud kliimaandmeid.


Jgeva meteoroloogiajaam asutati 11. jaanuaril 1922 Jgeva sordiaretuse instituudi juurde. Toona 15. jaanuarist on saanud alguse pidevad vaatlusread.
1964. aastal toodi agrometeoroloogiajaam Kuusikult le Jgevale. Jaama tprogrammi lisandusid pllukultuuride agrometeoroloogilised ning puude ja psaste fenoloogilised vaatlused. Olulisemad uurimisteemad olid rajoonide ja pldude mikrokliima, klmaohtlikkus, mulla veevarud, saagikuse sltuvus ilmast. Kokku hlmasid td heksat rajooni ja jaamas ttas le 20 inimese. Alates 1987 hakati ilmavaatlusi tegema kaheksa korda pevas ja edastama snoptilist informatsiooni.
Prast Eesti taasiseseisvumist vhenes nii pllumajanduse kui ka Jgeva agrometeoroloogiajaama thtsus. 2001 lpetas asutus t agrometeoroloogiajaamana. 2003 hakkas Jgeval tle EMHI automaatilmajaam ning alates 2011. aastast on tl vaid ks meteoroloog.


Kokkuvte 20102011 talve ilmast
Periood peva keskmise hutemperatuuriga psivalt alla 0 C kujunes Jgeva 19222010 keskmisega vrreldes ndal aega pikemaks: algas 23. novembril (keskmisest ks pev hiljem) ja lppes 3. aprillil, keskmisest kaheksa peva hiljem (# 1).
20102011 talve Eesti ametlik klmarekord registreeriti 18. veebruaril Jhvis: 33,4 C. Jgeval oli samal l klma 33 C. Erakordselt klm oli juba novembri lpp, kui hutemperatuur langes Ida-Eestis kohati alla 25 kraadi.
30-kraadist kvemat pakast oli Jgeval talve jooksul viiel l (veebruaris), 25-kraadist kredamat 13 l. Minimaalne hutemperatuur langes talve jooksul alla 25 kraadi peaaegu kogu Eestis.
Psiv lumikate vltas keskmisest 39 peva kauem: moodustus 24. novembri hommikuks (22 peva tavalisest varem) ja lagunes 10. aprilliks, 17 peva keskmisest hiljem. Detsembri esimese dekaadi algul ulatus lumikatte paksus Eestis enamjaolt le 30 cm ja aastavahetuseks le 50 cm. le poolemeetrine lumikate ji psima kolmeks kuuks. Lumekiht oli paksem Phja- ja Kirde-Eestis.
Lumikate moodustus sulale maale ja paksu lumikatte all ei klmunud muld kuigi palju kogu talve jooksul. Lumemineku ajaks oli muld sula ja enamasti ei jnud vesi kauaks pllule psima.
Lume all ei olnud taimedel klmakahjustuse ohtu. Temperatuur psis 3 cm sgavusel mullas nullkraadile lhedasena kogu talve vltel. Pikalt kestnud paksu lumikatte all hakkasid taimed hauduma ja tekkis rohkesti lumiseene kahjustusi.
Jgeva meteoroloogiajaama ja Jgeva sordiaretuse instituudi andmetel koostanud Laine Keppart


Meteoroloogia Eestis (www.emhi.ee)
Ilmavaatlusi hakati Eestis tegema juba 18. sajandi lpul. Pikemad varajased vaatlusread prinevad aastaist 17741777 ja 17851800 Tallinnast. 1805 alustati meteoroloogilisi vaatlusi Tallinna sadamas. Tartus alustati regulaarseid vaatlusi 19. sajandi algul.
Iseseisva teadusharuna sai meteoroloogia alguse aastal 1865, kui rajati Tartu likooli meteoroloogiaobservatoorium. Nnda pandi alus tnini kestnud vaatluste reale.
Ilmaennustamine Eestis sai alguse Tartu observatooriumis 20. sajandi algul. Esimese maailmasja pevil meteoajaamade tegevus soikus, vaatlustesse tekkisid lngad. Eesti iseseisvuse ajal korraldati ilmajaamade vrk mber, avati vi taasavati mitu jaama.
Prast Eesti NSV loomist 1940 korraldati hdro-meteoroloogiateenistus taas mber. 1941 loodi Nukogude Eesti hdrometeoroloogiateenistuse valitsus, millele anti le kogu vaatlusjaamade vrk.
Teise maailmasja pevil tsiviilasutusi ei teenindatud, ajakirjanduses keelati ilmateateid avaldada. 1944. aastani teenindati ainult sjaveosasid. 1945 hakati andma ilmaprognoose ka teistele tarbijatele.
1946 asutati ENSV hdrometeoroloogia-teenistuse valitsus (HMTV). 1956 loodi Tallinna hdrometeoroloogia observatoorium. 1983 asutati ENSV hdrometeoroloogiakeskus. Tallinna hdrometeoroloogia observatoorium ja Tallinna ilmajaam hendati selle koosseisu.
1980. aastatel nimetati HTMV mber Eesti vabariiklikuks hdrometeoroloogia ja looduskeskkonna kontrolli valitsuseks. Kontrollima tuli hakata ka atmosfri puhtust.
Tartus avati 1950. aastal Eesti teaduste akadeemia juures aktinomeetriajaam, praeguse nimetusega Tartu meteoroloogiajaam, mis kuulub maailma aktinomeetriliste baasjaamade hulka.
1966 asutati Eesti agrometeoroloogia laboratoorium, mis tegutses 1991. aastani, selle alusel loodud EMHI meteoroloogiliste teadusuuringute osakond ttas kuni aastani 2001.
Eesti taasiseseisvumise jrel jtkas Eesti Vabariigi meteoroloogilist teenindamist 1. novembril 1991 loodud Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituut (EMHI). Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni liikmeks sai Eesti 1992.
Alates 2001. aastast on Eesti territooriumi kohal jlginud ilma, eesktt pilvi ja tuult, Doppleri meteoradar, mis asub Harku aeroloogiajaamas. 2002. aastast on Eesti meteoroloogiajaamades paigaldatud ja katsetatud automaatjaamu.
Praegu on EMHI vrgus 99 vaatlusjaama ning vaatlusvrgus tidetakse kaheksat vaatlusprogrammi.



Helle-Mare Raudsepp, Laine Keppart
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet