2012/01



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2012/01 | SISUKORD
summary EL 2012/01

The higher-level classifications of the kingdom Animalia
Marko Prous and Ivar Puura try to guess the process of the phylogeny of animals and propose new names for the new classifications. A phylum has traditionally been the highest division in the classification of the kingdom Animalia.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2012/01

    Kirjutage meile!
    Uut aastat on paslik alustada oma naba vaatlusega. kskord kutsuti mind koolipilastele Eesti Loodusest rkima.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Snumid EL 2012/01

    Eesti Loodus pidas meeles hid autoreid
    Ajakiri Eesti Loodus tunnustas kirjastuse Loodusajakiri 10. tegevusaasta titumise puhul mningaid hinnatud kirjutajaid.
    Tallinnas rahvusraamatukogus toimunud Loodusajakirja htul said toimetuse tunnustuskirja ja tnavuse Eesti Looduse fotovistluse loomafotode kategoorias vitnud Remo Savisaare suureprase naaskelnokapildi psiautorid Erast Parmasto, Oive Tinn ja Mati Martin, noor autor Lennart Lennuk ning aastaid ajakirja Eesti Loodus heakeelsuse eest hoolitsenud Monika Salo.
  • Loe lähemalt...

  • kuli sai vulkaaniuurija Heidi Soosalu
    Eesti teadusajakirjanike seltsi (ETAS) loodud rii valis 7. detsembril teadusajakirjanduse sbra auhinna esimeseks laureaadiks vulkanoloog Heidi Soosalu.
    rii tstis esile Soosalu erakordselt entusiastlikku, sbralikku ja asjalikku suhtumist ning asjatundlikku ja selget juttu.
  • Loe lähemalt...

  • 2012 hooldab luhti roomikutega traktor
    Keskkonnaamet teatas 12. detsembril, et on soetanud pehmed traktoriroomikud (nn.
  • Loe lähemalt...

  • Vistles ligi 600 psukesefotot
    Aasta linnu suitsupsukese rituste raames korraldas Eesti ornitoloogiahing oma 90. aastapeva puhul fotovistluse Fookuses on psuke, millest vttis osa 191 autorit kokku 580 pildiga.
    Tiskasvanute ehk ldarvestuse kategoorias vistles 497, noorte klassis 83 fotot.
  • Loe lähemalt...

  • Ligi sajal ettevtjal pole pakendiaruandlus korras
    Detsembri alguses saatis maksu- ja tolliamet (MTA) koosts keskkonnainspektsiooniga vlja mrgukirja 90 ettevtjale, kelle suhtes on tekkinud kahtlus, et nad ei ole pakendiseadusega ette nhtud kohustusi korrektselt titnud. Ettevtjad peavad riiklikule pakendiregistrile ning MTA-le esitatud andmed le kontrollima ja vajaduse korral parandused tegema.
    Tegemist on eri valdkondade ettevtjatega, kes ei ole pakendijtmete taaskasutuse kohustust akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile le andnud ning pakendiregistris puuduvad andmed, et ettevte tegeleks sellega iseseisvalt.
  • Loe lähemalt...

  • Tallinn vib saada Euroopa roheliseks pealinnaks
    8. detsembril Tallinna botaanikaaias peetud kuuendal konverentsil Inimmju Tallinna keskkonnale anti 15 ettekandes levaade hiljutistest Tallinna elustiku ja keskkonnaseisundi uuringutest.
    Konverentsil osales ka vlisklalisi.
  • Loe lähemalt...

  • Tartu mulluse aasta tegu on Ahhaa keskus
    Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees hisel konkursil Aasta tegu 2011 hletasid tartlased lppeva aasta thtsaimaks teoks teaduskeskuse Ahhaa avamise. Vitja sai auhinnaks klaasikunstnik Merle Bukoveci t Ajatusenitaja VI.
    Vitjale jrgnenud kmne olulisema teo seas olid niteks uued punased linnaliinibussid, rahvakunstifestival Europeade, Tartu tervishoiukrgkooli uus ppehoone, Emaje-rse tika snd Tartus, Thetorni renoveerimine jt.
  • Loe lähemalt...

  • Durbanis olulise eduta
    Kui poliitikuilt kuuleb Luna-Aafrikas Durbanis 28. novembrist 9.
  • Loe lähemalt...

  • Peagi on pesuvahendid fosfaadivabad
    Eestimaa looduse fond (ELF) kinnitas oma 15. detsembri pressiteates, et thistab suurt keskkonnavitu: nimelt keelustas Euroopa Parlament (EP) pesuvahendite tootmisel veekogusid saastavate fosfaatide kasutuse.
  • Loe lähemalt...

  • Nepalis hakkas ilmuma ingliskeelne keskkonnaajakiri
    Nepali keskkonnaajakirjanike foorum (NEJEF) teatas enne jule, et selles kauges riigis on hakanud ilmuma keskkonna ja kestlikkuse probleemidele keskenduv ingliskeelne kuukiri Face to Face.
    Teates on eldud, et ajakiri sai ilmuma hakata vaid tnu mttekaaslastest toetajatele. Nende rahaline abi on aga ajutine, nii et nd kavatsetakse alustada aktiivset tellimiskampaaniat, et ajakiri jks kestma.
    Ilmumist jtkab ka nepalikeelne igakuine keskkonnaajakiri Haka-Haki.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Veebivalvur EL 2012/01

    Parima linnufoto autor saab 10 000 dollarit
    Kuni 26. mrtsini saab vrgupaigas www.hbwcontest.com les laadida pilte esimesele HBW maailma linnufotode vistlusele.
    Vistluse on korraldanud Hispaania kirjastus Lynx Edicions, kes annab vlja maailma lindude ksiraamatut (Handbook of the Birds of the World, HBW) koos HBW toetusel tegutseva linnupilte, -videosid ja -hlesalvestisi koondava andmekoguga Internet Bird Collection (IBC).
    Iga fotograaf saab vistlema saata kuni kaheksa fotot.
  • Loe lähemalt...

  • Lnemere talipartide elujrg on nigel
    Mullu 1. detsembril avalikustati Lnemerel talvituvate veelinnuasurkondade seisundit uurinud projekti SOWBAS raport, mida saab alla laadida aadressilt www.norden.org/en/publications/publikationer/2011-550.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnaksimused meedias
    Vrgupaigast www.bioneer.ee/static/files/048/meediauuringu_raport_1.pdf saab lugeda Tartu likooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi ning MT komeedia tehtud uuringut pevalehtede keskkonnaksitluste kohta. Td Meedia keskkonnaksimuste kajastajana: trkimeedia uuring esitleti aruteluhommikul Keskkonnaksimused meedias Tallinnas rahvusraamatukogus mullu 30.
  • Loe lähemalt...

  • Portaalis eramets.ee on nd Metsakaja
    Erametsakeskuse veebilehelt vrgupaigast www.eramets.ee/metsakaja saab alates 2011. aasta 1.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Loomade ssteem EL 2012/01

    Loomariigi suurjaotustest
    Elurikkuse andmebaaside ja digiarhiivide areng vimaldab iga petaja, pilase vi loodushuvilise juurdepsu uusimale teadusinfole. Nende kasutamist hlbustavad abimaterjalid eluslooduse ssteemi kohta.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Loode-Eesti rannik EL 2012/01

    Rahutu looderannik muudab pidevalt oma ilmet
    Loode-Eesti geopargi lneosa rannikumaastik on Euroopa omaprasemaid. See on paik, kus rannajoon alatasa muutub, jrved tekivad ja kaovad ning jed muudavad oma asukohti ja suudmeid.

    Viimasel jajal, mis kestis ligikaudu 20 000 aastat, oli j Lnemere phjaosas kuni kolme kilomeetri paksune.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL ksib EL 2012/01

    Mis on kaitseala kasutuskorralduskava ja klastuskorralduskava?
    Mnegi tuntud kaitseala, niteks Lahemaa vi Vilsandi rahvuspargi puhul, vime kas vi internetiotsingul kokku puutuda kahe sna hte moodi klava arengudokumendiga: kaitsekorralduskava ja kasutuskorralduskava. Kasutuskorralduskavasid kasutas RMK kuni 2010.
  • Loe lähemalt...

  • Milline on meie koolide vajadus kivimite ppekollektsioonide jrele?
    Geoloogiat ksitletakse phikooli ja gmnaasiumi riiklikus ppekavas looduspetuse ning geograafia osana. ppekava jrgi peaksid kursuse lbinud pilased muu hulgas tundma geoloogilisi protsesse, kirjeldama phijoontes Eesti geoloogilist ehitust ning htlasi suutma eristada peamisi setteid ja kivimeid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Usk ja teadus EL 2012/01

    Inimese otsingud: vaimsus, usk ja (loodus)teadus
    End ldiselt mitteusklikeks pidavate eestlaste seas on vaimsuse valdkonda kuuluvad ideed vga levinud. Mitme rahvusvahelise uuringu phjal [1] on Eestis traditsiooniliste religioonide jrgijaid vhe, samas on siin palju neid, kes usuvad vaimudesse-hingedesse vi leloomulike vimetega inimestesse.

    Loomade hinge olemasolusse usub 84% eestlastest, kellest suuremal osal ei ole (uue) vaimsuse petustega mingit kokkupuudet [2].
  • Loe lähemalt...

  • Vsa ja knnud on tuultele valla
    Siin, meie maal elab kummaline rahvas: htaegu usklik ja uskmatu. Selles ei ole siiski midagi enneolematut.
  • Loe lähemalt...

  • Tervenemine vaimu lbi teoorias ja praktikas
    Leonardo da Vinci on kirjutanud: Teooria ilma praktikata on nagu laev ilma kompassita [2]. Ka kikvimalikke ideid ja ettekujutusi maailma asjadest peaks olema vimalik praktikas testida.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Taimekasutus EL 2012/01

    Tuttav ja tundmatu jaanikaunapuu
    Jaanileivapuu ande pruugivad inimesed toiduks kahel viisil: kaunadest jahvatatakse jahu ja seemnetest eraldatakse polsahhariidi, mida kasutatakse toiduainetes lisaainena.

    Kaunu kandev puu. Kaunad seostuvad liblikielistega: harilik jaanikaunapuu Ceratonia siliqua kuulub liblikieliste sugukonda ja prineb looduslikult Vahemere piirkonnast.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Poster EL 2012/01

    Pasknr ja tammetru
    Olen tahtnud ammu pasknridega lhemat tutvust sobitada. hel sgisel vtsingi ktte ja korjasin neile meeleheaks kotitie tammetrusid ning hakkasin neid talve saabudes varje ette poetama.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2012/01

    Klmalinnas on ilma vaadeldud juba 90 aastat
    Jgeva ilmajaama kauaaegseid ttajaid ja praeguse LUSi ilmahuviliste sektsiooni koordinaatoreid Helle-Mare Raudseppa (HR) ja Laine Keppartit (LK) ksitlenud Helen Klvik

    Jgeva ilmajaamal on selle ajakirjanumbri ilmumise ajaks titumas 90 aastat jaama rajamisest ja vaatlusridade algusest. Jgeva on ilmselt ainus Eesti linn, mille mainimisel meenub kohe ilm.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Taimeriigi rekordid EL 2012/01

    Krged ja jmedad taimed
    Krgemate ja jmedamate puude mtmine ja tulemuste vrdlemine huvitab nii selle alaga tegelejaid, tavalisi looduse- ja aiaspru kui ka turismikorraldajaid. Vaidluses rekordpuude krguse le on mnikord aetud taga lausa sentimeetri tpsust, aga tulemused olenevad enamasti mteriistade vimalustest ja metoodikast.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Linnusulgede vrv EL 2012/01

    Miks on linnud vrvilised?
    Talv on parim aeg linde vaadelda. Ei ole vaja isegi vlja minna: riputa akna taha lindudele toidulaud, pekitkk vi rasvapall ning sea end, teetass kes, akna juurde ootama.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Maailma liivad EL 2012/01

    Maailma liivade hmmastav mitmekesisus
    Liivaga on kik kokku puutunud. Liiv tidab laste liivakaste, liiv on maavara ja ehitusmaterjal, liiva peal on rannas mnus lesida.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud EL 2012/01

    Uusi raamatuid
    JKSOOD, NENDE KASUTAMINE JA KORRASTAMINE
    Koostanud ja toimetanud Jaanus Paal. Eesti turbaliit, 2011.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Vastukaja EL 2012/01

    Vastukaja loole "Elu veepiisas"
    Novembri Eesti Looduses ilmunud loo Elu veepiisas kohta kirjutas lugeja Tarmo Timm: Autor on vhetuntud loomakesi pdlikult ainult eesti keeles nimetanud, mnele ilmselt ise uue nime vlja melnud (sabaloom!). Ainult ripsloomade puhul joonisel 11 on hbelikult vabandatud, et pidi piirduma teaduslike nimetustega.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Viktoriin EL 2012/01

    Viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses
    Kaks aastat tagasi, 2009. aasta oktoobrist 2010.
  • Loe lähemalt...
  •  

    In memoriam EL 2012/01

    Enno-Kustav Vljal
    14. veebruar 1928 16.
  • Loe lähemalt...

  • Madis Rubel
    2. juuli 1935 13.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kroonika EL 2012/01

    Vesi: kus napilt, kus leliia
    2011. aasta sgis oli pris kuiv: Eesti keskmine sademete hulk oli sgisel 153 mm, pikaajaline keskmine on aga 199 mm.
  • Loe lähemalt...

  • Julupuu sugulased said tuttavamaks
    Tartu likooli botaanikaaed tegi just juludeks ja aastavahetuseks valla nituse Julupuu sugulased, mis andis levaate maailmas julupuudena kasutatavatest okaspuudest.
    Uudistada vis nii parasvtme kui ka palavvtmete mitut liiki okaspuid: elus taimi, oksi ja/vi kbisid. Stendidelt sai lugeda, et Euroopa eri osades on julupuu au plvinud 15, Ameerikas lausa 22 okaspuud, ehkki mned vaid harva.
    Vimalik oli proovida oma oskust ra tunda nii meie nelja prismaise okaspuu kui ka mitme sissetoodud liigi oksi.
  • Loe lähemalt...

  • Doktorandid kirjutasid populaarteaduslikke artikleid
    Mullu detsembri lpul kuulutati vlja Tartu likooli (T) korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite vistluse parimad.
    Esikoha sai Riina Klais T-st artikliga Keemiasda Soome lahes. Selles on juttu, kuidas vaguviburlased ja rnivetikad Soome lahes omavahel vitlevad, milliseid muutusi see on kaasa toonud ja kas need muutused on lbinisti halvad.
    Teise koha vitis Priit Pedastsaar Eesti maalikoolist.
  • Loe lähemalt...

  • Teekond Araratile judis ekraanile
    13. detsembril oli Tartus ERM-i nitusemajas Riho Vstriku jrjekordse dokumentaalfilmi Teekond Araratile esilinastus Eestis.
    Tegemist on filmirnnakuga, mille keskmes on phaks peetud Ararati mgi.
  • Loe lähemalt...

  • Jlle uus randtiiru vanuserekord
    Mulluse Eesti Looduse novembrinumbris (lk. 6) oli juttu Kalev Rattiste teatatud randtiiru vanuserekordist.
  • Loe lähemalt...

  • Piparkoogikunstnikud kivitasid ajamasina
    Juba kuuendat korda oli Tallinnas suurejooneline nitus PiparkoogiMaania, seejuures viiendat korda vga kidavas kohas: Prnu maantee 6 asuvas disaini- ja arhitektuurigaleriis.
    Algatajad Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo ehk MT Piparkoogimaania on suutnud selle isemoodi kunstipisikuga nakatada kmneid ja kmneid loovinimesi: kunstnikke, arhitekte, keraamikuid, disainereid jt.
  • Loe lähemalt...

  • Rvpk vib kergesti kaasa tuua kriminaalasja
    Keskkonnainspektsioon tuletas 15. detsembril oma pressiteates kaluritele ja harrastuspdjatele meelde, et prast hiljuti tehtud tpsustusi igusaktides vib rvpgiga sna lihtsalt letada olulise kahju mra, mis toob kaasa kriminaalasja alustamise.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet