|
 |
Eesti Loodus 2012/01 | SISUKORD
| summary EL 2012/01 |
|
|
The higher-level classifications of the kingdom Animalia
Marko Prous and Ivar Puura try to guess the process of the phylogeny of animals and propose new names for the new classifications. A phylum has traditionally been the highest division in the classification of the kingdom Animalia. |
|
| Toimetaja veerg EL 2012/01 |
|
Kirjutage meile! |
| Uut aastat on paslik alustada oma naba vaatlusega. Ükskord kutsuti mind kooliõpilastele Eesti Loodusest rääkima. |
|
| Sõnumid EL 2012/01 |
|
Eesti Loodus pidas meeles häid autoreid |
Ajakiri Eesti Loodus tunnustas kirjastuse Loodusajakiri 10. tegevusaasta täitumise puhul mõningaid hinnatud kirjutajaid.
Tallinnas rahvusraamatukogus toimunud Loodusajakirja õhtul said toimetuse tunnustuskirja ja tänavuse Eesti Looduse fotovõistluse loomafotode kategoorias võitnud Remo Savisaare suurepärase naaskelnokapildi püsiautorid Erast Parmasto, Oive Tinn ja Mati Martin, noor autor Lennart Lennuk ning aastaid ajakirja Eesti Loodus heakeelsuse eest hoolitsenud Monika Salo.
|
„Ökuli” sai vulkaaniuurija Heidi Soosalu |
Eesti teadusajakirjanike seltsi (ETAS) loodud žürii valis 7. detsembril teadusajakirjanduse sõbra auhinna esimeseks laureaadiks vulkanoloog Heidi Soosalu.
Žürii tõstis esile Soosalu erakordselt entusiastlikku, sõbralikku ja asjalikku suhtumist ning asjatundlikku ja selget juttu. |
2012 hooldab luhti roomikutega traktor |
| Keskkonnaamet teatas 12. detsembril, et on soetanud pehmed traktoriroomikud (nn. |
Võistles ligi 600 pääsukesefotot |
Aasta linnu suitsupääsukese ürituste raames korraldas Eesti ornitoloogiaühing oma 90. aastapäeva puhul fotovõistluse „Fookuses on pääsuke”, millest võttis osa 191 autorit kokku 580 pildiga.
Täiskasvanute ehk üldarvestuse kategoorias võistles 497, noorte klassis 83 fotot. |
Ligi sajal ettevõtjal pole pakendiaruandlus korras |
Detsembri alguses saatis maksu- ja tolliamet (MTA) koostöös keskkonnainspektsiooniga välja märgukirja 90 ettevõtjale, kelle suhtes on tekkinud kahtlus, et nad ei ole pakendiseadusega ette nähtud kohustusi korrektselt täitnud. Ettevõtjad peavad riiklikule pakendiregistrile ning MTA-le esitatud andmed üle kontrollima ja vajaduse korral parandused tegema.
Tegemist on eri valdkondade ettevõtjatega, kes ei ole pakendijäätmete taaskasutuse kohustust akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile üle andnud ning pakendiregistris puuduvad andmed, et ettevõte tegeleks sellega iseseisvalt. |
Tallinn võib saada Euroopa roheliseks pealinnaks |
8. detsembril Tallinna botaanikaaias peetud kuuendal konverentsil „Inimmõju Tallinna keskkonnale” anti 15 ettekandes ülevaade hiljutistest Tallinna elustiku ja keskkonnaseisundi uuringutest.
Konverentsil osales ka väliskülalisi. |
Tartu mulluse aasta tegu on Ahhaa keskus |
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil „Aasta tegu 2011” hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks teaduskeskuse Ahhaa avamise. Võitja sai auhinnaks klaasikunstnik Merle Bukoveci töö „Ajatusenäitaja VI”.
Võitjale järgnenud kümne olulisema teo seas olid näiteks uued punased linnaliinibussid, rahvakunstifestival Europeade, Tartu tervishoiukõrgkooli uus õppehoone, Emajõe-äärse täika sünd Tartus, Tähetorni renoveerimine jt. |
Durbanis olulise eduta |
| Kui poliitikuilt kuuleb Lõuna-Aafrikas Durbanis 28. novembrist 9. |
Peagi on pesuvahendid fosfaadivabad |
| Eestimaa looduse fond (ELF) kinnitas oma 15. detsembri pressiteates, et „tähistab suurt keskkonnavõitu”: nimelt keelustas Euroopa Parlament (EP) pesuvahendite tootmisel veekogusid saastavate fosfaatide kasutuse. |
Nepalis hakkas ilmuma ingliskeelne keskkonnaajakiri |
Nepali keskkonnaajakirjanike foorum (NEJEF) teatas enne jõule, et selles kauges riigis on hakanud ilmuma keskkonna ja kestlikkuse probleemidele keskenduv ingliskeelne kuukiri Face to Face.
Teates on öeldud, et ajakiri sai ilmuma hakata vaid tänu mõttekaaslastest toetajatele. Nende rahaline abi on aga ajutine, nii et nüüd kavatsetakse alustada aktiivset tellimiskampaaniat, et ajakiri jääks kestma.
Ilmumist jätkab ka nepalikeelne igakuine keskkonnaajakiri Haka-Haki. |
|
| Veebivalvur EL 2012/01 |
|
Parima linnufoto autor saab 10 000 dollarit |
Kuni 26. märtsini saab võrgupaigas www.hbwcontest.com üles laadida pilte esimesele HBW maailma linnufotode võistlusele.
Võistluse on korraldanud Hispaania kirjastus Lynx Edicions, kes annab välja maailma lindude käsiraamatut („Handbook of the Birds of the World”, HBW) koos HBW toetusel tegutseva linnupilte, -videosid ja -häälesalvestisi koondava andmekoguga Internet Bird Collection (IBC).
Iga fotograaf saab võistlema saata kuni kaheksa fotot. |
Läänemere talipartide elujärg on nigel |
| Mullu 1. detsembril avalikustati Läänemerel talvituvate veelinnuasurkondade seisundit uurinud projekti SOWBAS raport, mida saab alla laadida aadressilt www.norden.org/en/publications/publikationer/2011-550. |
Keskkonnaküsimused meedias |
| Võrgupaigast www.bioneer.ee/static/files/048/meediauuringu_raport_1.pdf saab lugeda Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi ning MTÜ Ökomeedia tehtud uuringut päevalehtede keskkonnakäsitluste kohta. Tööd „Meedia keskkonnaküsimuste kajastajana: trükimeedia uuring” esitleti aruteluhommikul „Keskkonnaküsimused meedias” Tallinnas rahvusraamatukogus mullu 30. |
Portaalis eramets.ee on nüüd „Metsakaja” |
| Erametsakeskuse veebilehelt võrgupaigast www.eramets.ee/metsakaja saab alates 2011. aasta 1. |
|
| Loomade süsteem EL 2012/01 |
|
Loomariigi suurjaotustest |
| Elurikkuse andmebaaside ja digiarhiivide areng võimaldab iga õpetaja, õpilase või loodushuvilise juurdepääsu uusimale teadusinfole. Nende kasutamist hõlbustavad abimaterjalid eluslooduse süsteemi kohta. |
|
| Loode-Eesti rannik EL 2012/01 |
|
Rahutu looderannik muudab pidevalt oma ilmet |
Loode-Eesti geopargi lääneosa rannikumaastik on Euroopa omapärasemaid. See on paik, kus rannajoon alatasa muutub, järved tekivad ja kaovad ning jõed muudavad oma asukohti ja suudmeid.
Viimasel jääajal, mis kestis ligikaudu 20 000 aastat, oli jää Läänemere põhjaosas kuni kolme kilomeetri paksune. |
|
| EL küsib EL 2012/01 |
|
Mis on kaitseala kasutuskorralduskava ja külastuskorralduskava? |
| Mõnegi tuntud kaitseala, näiteks Lahemaa või Vilsandi rahvuspargi puhul, võime kas või internetiotsingul kokku puutuda kahe üsna ühte moodi kõlava arengudokumendiga: kaitsekorralduskava ja kasutuskorralduskava. Kasutuskorralduskavasid kasutas RMK kuni 2010. |
Milline on meie koolide vajadus kivimite õppekollektsioonide järele? |
| Geoloogiat käsitletakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas loodusõpetuse ning geograafia osana. Õppekava järgi peaksid kursuse läbinud õpilased muu hulgas tundma geoloogilisi protsesse, kirjeldama põhijoontes Eesti geoloogilist ehitust ning ühtlasi suutma eristada peamisi setteid ja kivimeid. |
|
| Usk ja teadus EL 2012/01 |
|
Inimese otsingud: vaimsus, usk ja (loodus)teadus |
End üldiselt mitteusklikeks pidavate eestlaste seas on vaimsuse valdkonda kuuluvad ideed väga levinud. Mitme rahvusvahelise uuringu põhjal [1] on Eestis traditsiooniliste religioonide järgijaid vähe, samas on siin palju neid, kes usuvad vaimudesse-hingedesse või üleloomulike võimetega inimestesse.
Loomade hinge olemasolusse usub 84% eestlastest, kellest suuremal osal ei ole (uue) vaimsuse õpetustega mingit kokkupuudet [2]. |
Võsa ja kännud on tuultele valla |
| Siin, meie maal elab kummaline rahvas: ühtaegu usklik ja uskmatu. Selles ei ole siiski midagi enneolematut. |
Tervenemine vaimu läbi teoorias ja praktikas |
| Leonardo da Vinci on kirjutanud: „Teooria ilma praktikata on nagu laev ilma kompassita” [2]. Ka kõikvõimalikke ideid ja ettekujutusi maailma asjadest peaks olema võimalik praktikas testida. |
|
| Taimekasutus EL 2012/01 |
|
Tuttav ja tundmatu jaanikaunapuu |
Jaanileivapuu ande pruugivad inimesed toiduks kahel viisil: kaunadest jahvatatakse jahu ja seemnetest eraldatakse polüsahhariidi, mida kasutatakse toiduainetes lisaainena.
Kaunu kandev puu. Kaunad seostuvad liblikõielistega: harilik jaanikaunapuu Ceratonia siliqua kuulub liblikõieliste sugukonda ja pärineb looduslikult Vahemere piirkonnast. |
|
| Poster EL 2012/01 |
|
Pasknäär ja tammetõru |
| Olen tahtnud ammu pasknääridega lähemat tutvust sobitada. Ühel sügisel võtsingi kätte ja korjasin neile meeleheaks kotitäie tammetõrusid ning hakkasin neid talve saabudes varje ette poetama. |
|
| Intervjuu EL 2012/01 |
|
Külmalinnas on ilma vaadeldud juba 90 aastat |
Jõgeva ilmajaama kauaaegseid töötajaid ja praeguse LUSi ilmahuviliste sektsiooni koordinaatoreid Helle-Mare Raudseppa (HR) ja Laine Keppartit (LK) küsitlenud Helen Külvik
Jõgeva ilmajaamal on selle ajakirjanumbri ilmumise ajaks täitumas 90 aastat jaama rajamisest ja vaatlusridade algusest. Jõgeva on ilmselt ainus Eesti linn, mille mainimisel meenub kohe ilm. |
|
| Taimeriigi rekordid EL 2012/01 |
|
Kõrged ja jämedad taimed |
| Kõrgemate ja jämedamate puude mõõtmine ja tulemuste võrdlemine huvitab nii selle alaga tegelejaid, tavalisi looduse- ja aiasõpru kui ka turismikorraldajaid. Vaidluses rekordpuude kõrguse üle on mõnikord aetud taga lausa sentimeetri täpsust, aga tulemused olenevad enamasti mõõteriistade võimalustest ja metoodikast. |
|
| Linnusulgede värv EL 2012/01 |
|
Miks on linnud värvilised? |
| Talv on parim aeg linde vaadelda. Ei ole vaja isegi välja minna: riputa akna taha lindudele toidulaud, pekitükk või rasvapall ning sea end, teetass käes, akna juurde ootama. |
|
| Maailma liivad EL 2012/01 |
|
Maailma liivade hämmastav mitmekesisus |
| Liivaga on kõik kokku puutunud. Liiv täidab laste liivakaste, liiv on maavara ja ehitusmaterjal, liiva peal on rannas mõnus lesida. |
|
| Raamatud EL 2012/01 |
|
Uusi raamatuid |
JÄÄKSOOD, NENDE KASUTAMINE JA KORRASTAMINE
Koostanud ja toimetanud Jaanus Paal. Eesti turbaliit, 2011. |
|
| Vastukaja EL 2012/01 |
|
Vastukaja loole "Elu veepiisas" |
| Novembri Eesti Looduses ilmunud loo „Elu veepiisas” kohta kirjutas lugeja Tarmo Timm: Autor on vähetuntud loomakesi püüdlikult ainult eesti keeles nimetanud, mõnele ilmselt ise uue nime välja mõelnud („sabaloom”!). Ainult ripsloomade puhul joonisel 11 on häbelikult vabandatud, et pidi piirduma teaduslike nimetustega. |
|
| Viktoriin EL 2012/01 |
|
Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” |
| Kaks aastat tagasi, 2009. aasta oktoobrist 2010. |
|
| In memoriam EL 2012/01 |
|
Enno-Kustav Väljal |
| 14. veebruar 1928 – 16. |
Madis Rubel |
| 2. juuli 1935 – 13. |
|
| Kroonika EL 2012/01 |
|
Vesi: kus napilt, kus üleliia |
| 2011. aasta sügis oli üpris kuiv: Eesti keskmine sademete hulk oli sügisel 153 mm, pikaajaline keskmine on aga 199 mm. |
Jõulupuu sugulased said tuttavamaks |
Tartu ülikooli botaanikaaed tegi just jõuludeks ja aastavahetuseks valla näituse „Jõulupuu sugulased”, mis andis ülevaate maailmas jõulupuudena kasutatavatest okaspuudest.
Uudistada võis nii parasvöötme kui ka palavvöötmete mitut liiki okaspuid: elus taimi, oksi ja/või käbisid. Stendidelt sai lugeda, et Euroopa eri osades on jõulupuu au pälvinud 15, Ameerikas lausa 22 okaspuud, ehkki mõned vaid harva.
Võimalik oli proovida oma oskust ära tunda nii meie nelja pärismaise okaspuu kui ka mitme sissetoodud liigi oksi. |
Doktorandid kirjutasid populaarteaduslikke artikleid |
Mullu detsembri lõpul kuulutati välja Tartu ülikooli (TÜ) korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite võistluse parimad.
Esikoha sai Riina Klais TÜ-st artikliga „Keemiasõda Soome lahes”. Selles on juttu, kuidas vaguviburlased ja ränivetikad Soome lahes omavahel võitlevad, milliseid muutusi see on kaasa toonud ja kas need muutused on läbinisti halvad.
Teise koha võitis Priit Pedastsaar Eesti maaülikoolist. |
„Teekond Araratile” jõudis ekraanile |
13. detsembril oli Tartus ERM-i näitusemajas Riho Västriku järjekordse dokumentaalfilmi „Teekond Araratile” esilinastus Eestis.
Tegemist on filmirännakuga, mille keskmes on pühaks peetud Ararati mägi. |
Jälle uus randtiiru vanuserekord |
| Mulluse Eesti Looduse novembrinumbris (lk. 6) oli juttu Kalev Rattiste teatatud randtiiru vanuserekordist. |
Piparkoogikunstnikud käivitasid ajamasina |
Juba kuuendat korda oli Tallinnas suurejooneline näitus „PiparkoogiMaania”, seejuures viiendat korda väga käidavas kohas: Pärnu maantee 6 asuvas disaini- ja arhitektuurigaleriis.
Algatajad Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo ehk MTÜ Piparkoogimaania on suutnud selle isemoodi kunstipisikuga nakatada kümneid ja kümneid loovinimesi: kunstnikke, arhitekte, keraamikuid, disainereid jt. |
Röövpüük võib kergesti kaasa tuua kriminaalasja |
| Keskkonnainspektsioon tuletas 15. detsembril oma pressiteates kaluritele ja harrastuspüüdjatele meelde, et pärast hiljuti tehtud täpsustusi õigusaktides võib röövpüügiga üsna lihtsalt ületada olulise kahju määra, mis toob kaasa kriminaalasja alustamise. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
