2011. aasta sügis oli üpris kuiv: Eesti keskmine sademete hulk oli sügisel 153 mm, pikaajaline keskmine on aga 199 mm. Seepärast pole üllatav, et Lõuna-Eesti jõgede veetase oli madalam kui pikaajaline detsembrikuu keskmine veetase või kõikus selle lähedal.
Novembrilõpu ja detsembri vihmad suutsid aga mõnegi jõe veetaset sedavõrd tõsta, et püstitati lausa uusi jõulukuu rekordeid. Sajusem oli Lääne- ja Edela-Eestis. 21. detsembril kell 14 oli pikaajaline detsembrikuu kõrgeim veetase ületatud Reiu (247 cm, senine rekord 2008. aastast 192 cm), Saarjõe (vastavalt 263 ja 240 cm; 1980. a.), Kasari (221 ja 208 cm; 1991. a.), Vigala (244 ja 193 cm; 1999. a.) ja Vihterpalu (226 ja 220 cm; 2008. a.) jõel olevates hüdromeetriajaamades. Harjumaal läks taas keema kuulus Tuhala nõiakaev.
Mulluse detsembri viimasel kolmandikul üksteise järel läänerannikut tabanud tormid tõid edelatuulega kaasa mitu mereveetõusu, sealhulgas linnades: Haapsalus ja Pärnus. Siiski jäi veetase allapoole ohtlikuks peetavat piiri.