Novembri Eesti Looduses ilmunud loo „Elu veepiisas” kohta kirjutas lugeja Tarmo Timm: Autor on vähetuntud loomakesi püüdlikult ainult eesti keeles nimetanud, mõnele ilmselt ise uue nime välja mõelnud („sabaloom”!). Ainult ripsloomade puhul joonisel 11 on häbelikult vabandatud, et pidi piirduma teaduslike nimetustega. Oleks ikka võinud teistele loomadele kah sulgudes teaduslikud nimetused lisada, sest nood on paljudele paremini tuntud kui eestikeelne uuslooming – ja lihtsamalt raamatuist ning internetist leitavad. Ning lk. 20 joonisel 1 on ladna sõnapruugiga üle pingutatud: „meduuside või kammloomade soolestikus”. Poile noil ainuõõssetel loomadel õiget sooltorugi, soolestikust rääkimata – üksainus lihtne, umbne õõs.

Vastus autorilt (Lennart Lennuk): Oletasin, et sõna „soolestik” on rahvale arusaadavam kui „gastraalõõs”. Ei oska öelda, kas eesti keeles ongi sõna „soolestik” tähendus täpselt kindlaks määratud; inglise keeles on üks „gut” kõik. „Sabaloom” on rahvakeeles olnud kasutusel juba mõnda aega, tegu ei ole omaloominguga. Näiteks on nimetust kasutatud kalanduse teabekeskuse veebilehel www.kalateave.ee ning raamatus „Läänemeri – meie ühine ja kordumatu aare” (Balti Keskkonnafoorum, 2009). Internetist lisateabe leidmiseks on tõesti ladinakeelsed nimetused etemad kui eestikeelsed, lisan puuduvad:
hiidmeduus, näiteks kolm tuntumat: Cynea capillata, Nemopilema nomurai, Stygiomedusa gigantea
tulirull – Pyrosoma
sinivetikas – Anabaena sp.
diatomee – Triceratium sp.
rohevetikas – Pediastrum sp.
kokolitotroof – Emiliana huxley
dinoflagellaat – klass Dinophyceae
millimallikas – Aurelia aurita
päris-järve hormik – Limnocalanus macrurus
kiivrik – Daphnia magna
sabaloom – Cercopagis pengoi
ameerika kammloom – Mnemiopsis leidyi