Keskkonnainspektsioon tuletas 15. detsembril oma pressiteates kaluritele ja harrastuspüüdjatele meelde, et pärast hiljuti tehtud täpsustusi õigusaktides võib röövpüügiga üsna lihtsalt ületada olulise kahju määra, mis toob kaasa kriminaalasja alustamise. Nimelt suurendati 7. oktoobril kehtima hakanud valitsuse määrusega keskkonnakahju hüvitamise määrasid ja täpsustati kahjusumma arvutamise aluseid.
Juriidilises mõistes peetakse oluliseks kahjuks summat, mis ületab kümmet miinimumpalka ehk 2780,2 eurot. Kahjusumma arvutamisel korrutatakse isendite arv või nende kaal vastavale kalaliigile kehtestatud kahjumääraga. See on määratud, lähtudes kalaliigi ohustatusest, kaitsestaatusest ja turuhinnast.
Juhul, kui tegemist on tõsise reeglite rikkumisega (loata püük, lubatust väiksem võrgusilm, keelatud püügiaeg, -viis või püüdmise koht), korrutatakse kahjumäär viiega.
Näiteks Pärnus oli juhtum, kus kalur püüdis lubatud seitsme nakkevõrgu asemel 27 võrguga; seega oli 20 võrgu puhul tegemist loata püügiga. Võrkudes olnud 75 kilo ahvena pealt tuleb viiekordset kahjumäära rakendades keskkonnakahju suuruseks 2812,5 eurot, mis annabki aluse algatada kriminaalasi.
Karistusseadustik näeb kriminaalasja puhul ette rahalise karistuse või tõsisematel juhtudel kuni kolmeaastase vangistuse. Peale selle tuleb süüdlasel hüvitada röövpüügiga tekitatud keskkonnakahju ning loomulikult jääb ta ilma ka püütud kalast.