2. juuli 1935 – 13. detsember 2011
Leonardo da Vinci märkmikus on kirjas: „Ärgu mu töid lugegu ükski inimene, kes ei ole matemaatik.” Madis Rubel on meie jaoks kui kivististeriigi Leonardo. Tõsi, mõned kolleegid kippusid vahel nii Madist kui ka tema jüngreid sõbralikult nöökama, kui mudelid tundusid väga abstraktsed. Siiski on nii mõnigi Madis Rubeli algatus informaatika loodusteaduslike rakenduste vallas tänini aktuaalne ning arvatavasti on selliste meetodite kõrgaeg veel ees.
Näiteks kasutas Madis standardiseeritud taksonoomiliste kirjelduste tarkvara DELTA, mille analoogid on kasutusel ka uusimates andmesüsteemides. Ta töötas koos kolleegidega ise välja kvantitatiivse stratigraafia algoritmi DISTR ning rakendas ka teistel algoritmidel põhineva tarkvara, millele tuginedes teevad oma töid praegused kraadiõppurid.
Madis Rubeli teadustööde seas on mitu monograafiat ja üle saja artikli. Üks tema varaseid töid kirjeldas ühe käsijalgse koja profiili logaritmilise spiraali abil. Madis tegeles pikka aega ka kvantitatiivse stratigraafiaga seotud geoloogilise aja mudelite filosoofilise mõtestamisega, kirjutades sellest noorematele kolleegidele 2009. aastal viienda geoloogia sügiskooli kogumikus. Veel 2011. aasta oktoobris ilmus tema viimaste aastate töö tulemusena monograafia Eesti Siluri käsijalgsetest.
Pärast pikaajalist tööd teaduste akadeemia geoloogia instituudis juhatas Madis Rubel 1992–2000 Tartu ülikoolis professorina stratigraafia ja paleontoloogia õppetooli ning jätkas emeriitprofessorina tööd ülikoolis vanemteaduri ametikohal. Madis Rubel andis õpilastele vaimse pärandina edasi lõppematu entusiasmi, uudishimu ja teadmisjanu, matemaatiliste mudelite varamu, kriitilise mõtlemise kogemuse, originaalseid, õpikutõdedest erinevaid vaatenurki ning huvi suure pildi vastu väljaspool uurimisteema kitsast fookust.
Madis ei dikteerinud, milline hüpotees on ainuõige, ning lubas munal kanaga vaielda, kaasates nooremaid teadusjüngreid akadeemilistesse kooslustesse, kus pulbitsesid uued ideed. Unustamatud on ka ühised välitööd, kus nooremad teadushuvilised on saanud hindamatuid kogemus kivimikihtidega „suhtlemisel”.
Oli privileeg olla Madis Rubeli õpilane ja kolleeg. Tulevikku vaadates algatas Madis hulga töid, mis tuleb ellu viia tema õpilastel. Oleme puudutatud tema puudumisest, kuid meid liigutab see, mida ta on meile kinkinud, nii õpetlase kui ka südamliku kolleegina. Ta jäljed me mõtete vaibal on ikka tuttavas paigas.
|