Kaks aastat tagasi, 2009. aasta oktoobrist 2010. aasta aprillini korraldas keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega viktoriinisarja „Eesti looduskaitse 100”. Tegu oli ühe üritusega paljude hulgast, millega tähistati meie looduskaitse juubelit. Huvi viktoriini vastu ja osavõtt oli toona meeldivalt suur, mistõttu kutsume huvilisi taas uurima ajakirju, otsima ja nuputama vastuseid.
Sedapuhku pöörame viktoriiniga rohkem tähelepanu Eesti teadusele ning meie teadlastele, sest 2012. aasta on kuulutatud teadusaastaks.
Teadusaasta raames korraldatakse arvukalt mitmesuguseid üritusi: kõigi nende siht on populariseerida loodus- ja täppisteadusi, tehnoloogiat ning innovatsiooni nii noorte kui ka kõigi teiste eestimaalaste hulgas. Rohkem teavet teadusaasta kohta leiab veebilehelt www.miks.ee.

Mis? Millal? Kellele?
Eesti Looduse viktoriinisari on üks paljudest teadusaasta üritustest. Viktoriin koosneb neljast voorust: küsimused ilmuvad jaanuarist aprillini igas Eesti Looduse numbris. Need avaldatakse ka internetilehel www.eestiloodus.ee/viktoriin, ühtlasi saab selle lehe kaudu edastada vastused. Vihjeks võib öelda, et vastamisel on abiks ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artiklid ja muud kirjutised aastatest 2005–2011.
Viktoriinisari on mõeldud 4.–12. klassi õpilastele: igaüks vastab eraldi. Arvestust peetakse kolmes vanuserühmas: 4.–6. klass, 7.–9. klass ja 10.–12. klass. Õigete vastuste eest kogunenud punktide põhjal selgitatakse välja aktiivsemad ja parimad, kelle vahel jagatakse hulgaliselt auhindu. Esimesed ergutuspreemiad antakse juba I vooru järel.
Lisateavet jagab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo: telefon 742 1143 või 521 8771, e-post palo.katre@gmail.com.

Viktoriinisarja I voor
Esimeses voorus on neli küsimust, millele ootame vastuseid hiljemalt 31. jaanuariks. Vastused palume edastada internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu.
Arvesse lähevad need vastused, mille puhul on ära märgitud vastaja ees- ja perekonnanimi, samuti kooli, klass ja õpetaja nimi.
Esimese vooru eest on võimalik koguda 6 punkti. Tublide vastajate vahel jagame auhinnaks kuus energia avastuskeskuse perepääset.
Esimese vooru õiged vastused ja auhinnasaajate nimed avaldame Eesti Looduse veebruarinumbris ja meie kodulehel.

Innukat osalemist ja põnevat teadusaastat!


Esimese vooru küsimused

1. Millistel lindudel on iseäralik komme oma saagiga niiviisi käituda? Mis põhjustel nad sedasi teevad? Tegu on laululindudega, selle perekonna kaks liiki on Eestis tavalised, kuid eksikülalistena on siit läbi käinud teisigi sellest perekonnast. Märgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid. FOTO: GERTU SAARISTE

2. 2005. aasta kevadel alustas Eestis taas tegevust äikesevaatlejate võrk. Selle loomisel võeti eeskujuks kunagi looduseuurijate seltsi juures kümme aastat tegutsenud samanimeline võrgustik. Nimeta see asjahuviline geograaf, kelle eestvõttel äikesevaatlejate võrgustik 2005. aastal uuesti loodi? Märgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.

3. Uute liivakivikoobaste avastustest Eestis ei saa kuigi sageli rääkida. Näiteks 1961. aastal tuli Pärnumaal Kilingi-Nõmme lähedal pinnasetööde käigus ilmsiks Allikukivi koobas. Järgmine teade pärineb 2006. aastast. Nimeta maakond ja küla, kust see koobas leiti? Milline on selle koopa tekkepäritolu? Märgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.

4. Trühvlid (perekond Tuber) on ümara viljakehaga seened. Nende viljakehad ehk paljunemisorganid arenevad maa sees ja on enamasti üsna iseäraliku lõhnaga. Teatavasti peetakse mitut liiki trühvleid aroomi ja maitseomaduste poolest väärtuslikeks delikatessideks. Eestis teadaolevate trühviliikide hulgas siiski neid kõige hinnatumaid ei ole. Mispärast on trühvlitel omapärane lõhn? Märgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.