Mõnegi tuntud kaitseala, näiteks Lahemaa või Vilsandi rahvuspargi puhul, võime kas või internetiotsingul kokku puutuda kahe üsna ühte moodi kõlava arengudokumendiga: kaitsekorralduskava ja kasutuskorralduskava. Kasutuskorralduskavasid kasutas RMK kuni 2010. aastani külastuskorralduse- ja loodushariduse plaanimisel. Selle asemel – ilmselt ka nimetusest tuleneva segaduse vältimiseks – on alates 2011. aastast kasutatud sisuliselt täpsustunud nimetust külastuskorralduskava.
Uue RMK arengukava 2011–2014 eesmärgi 4.4.3 põhjal tuleb RMK majandatavate loodusalade kohta koostada viieaastased külastuskorralduskavad (www.rmk.ee/press/trukised/arengukava). RMK määratleb loodusalana nii kaitse- kui ka puhkealasid.
Külastuskorralduskavadega plaanib RMK oma tegevust loodusalade majandamisel ning samuti looduskeskuste ja teabepunktide tegevust. Näiteks, kuidas luua puhkevõimalusi ja suunata metsa kasutamist RMK puhkealadel ning korraldada kaitstavate loodusobjektide külastamist. RMK loodusaladest saab ülevaate veebilehelt www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale.
Kaitsekorralduskava on hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamise alusdokument. See sisaldab muu hulgas plaani, kuidas viia ellu neid kaitsekorralduslikke tegevusi, mille siht on hoida, taastada ja tutvustada ala põhiväärtusi, ning ülevaadet tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja umbkaudse maksumuse kohta. Kaitsekorralduskava koostamisse kaasatakse RMK ja teised huvirühmad ning avalikkus.
Kaitse- ja hoiualade külastuskorralduskavade koostamisel lähtub RMK nende kaitse-eeskirjadest ja kaitsekorralduskavadest. Vormistatud külastuskorralduskavad kooskõlastatakse kaitstava loodusobjekti valitsejaga (keskkonnaametiga) ja kohaliku omavalitsusega ning avalikustatakse.
Kokkuvõtlikult võibki öelda, et kaitsealadel määrab kaitsekorraldusliku tegevuse kindlaks looduskaitseseadusest tulenev kaitsekorralduskava. RMK sisedokument külastuskorralduskava täpsustab kaitsekorralduskavas ette nähtud tegevust.