Aasta puu on Eesti Loodus välja kuulutanud juba 17. korda. Sel aastal pälvis tunnustuse õunapuu, eeskätt kodumaine mets-õunapuu ning muidugi ka üldtuntud kultuurtaim aed-õunapuu. Siinkohal on hea võimalus teatavaks teha ka tuleva aasta puu – lodjapuu.
Veebruarinumbri põhiloo kirjutas üks meie tuntumaid sordiaretajaid Kalju Kask ja see põhineb mitmeköitelise koguteose „Masingu taimeriik” uuendatud käsikirjal. Keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel ajakohastavad autorid kunagist käsikirja (vt. ka Eesti Loodus 1983, nr. 12) ning loodetavasti ilmub teose avaköide veel sel aastal.
Kuniks maailma taimestikku tutvustavat nüüdisaegset koguteost pole üllitatud, peab piirduma varem ilmunud kirjasõna või internetis pakutavaga. Kahtlemata leiabki internetist palju tarvilikku, pealegi on osa kunagi paberile trükitust nüüd kättesaadav ka veebi vahendusel.
Siiski on raamatutel ja ajakirjadel üks eelis, mida internet pole suutnud kuigivõrd asendada: põhjalike artiklite ja raamatute õigsuses on vähem põhjust kahelda kui tihtipeale toimetamata, pealtnäha samaväärsete veebikülgede tõelevastavuses. Kui raamatut kirjutades on oluline teave välja sõelutud, siis internetis jääb see lugeja enda teha.
Vaatame, mida pakub Google’i otsing eesti keeles tavalise sõna „õunapuu” kohta. Sadade tuhandete veebilehtede seas pakutakse esimesena õunapuu (taime) artiklit Vikipeediast ning Piret Pihljõe aianduse kodulehte õunapuu.eu. Aednikud leiavad internetist juhiseid, milliseid õunapuuistikuid osta, kuidas neid puid kasvatada, kujundada ning muu hulgas õunapuu-võrgendikoid tõrjuda.
Edasi tuleb hulk Õunapuu perekonnanimega isikuid Facebookis, riigikogus jne., leiab ka näiteks kohtuasja „Õunapuu vs AS TEA kirjastus”. Pakutakse kutset e-õppepäevale „Vanaema õunapuu otsas” (gerontoloogiast) ning muidugi ka samanimelist kirjandusteost. Türi vald valib kaunima õunapuu ja Õunapuu turismitalus on võimalik „kvaliteetselt lõõgastuda”.
Sisulist infot õunapuu kohta saab Vikipeedia üsnagi lühikesest artiklist ning puukoolide kodulehtedelt, eeskätt sortide kohta. Ühtlasi leiab igast suuremast ajalehest sügisel artikleid sellest, kuidas soe suvi ajendas õunapuud uuesti õide puhkema. Septembri algul aidati Rootsis purjus põder õunapuu otsast alla (joobus ilmselt käärinud õunte liigsöömisest) ning märtsis käis rebane Albu vallas õunapuu otsas tihaste pekki varastamas. Näiteid internetist võib tuua lõputult: otsinguid saab täpsustada, küsida võib ka teistes keeltes jne. Aeg kulub nagu iseenesest, päev jälle sisustatud ja eks see tegevus ole tõepoolest ka lõbus.
Kokkuvõtteks jääb üle nentida, et infot on endiselt lihtsam ja kiirem leida teatmekirjandusest ja aimeajakirjadest: siin pakutav teave pärineb usaldusväärsetelt autoritelt. Infokandja on tegelikult teisejärguline. Lähikuudel muutub ka Eesti Loodus kättesaadavaks e-raamatuna, mida on võimalik endale tellida nagu paberväljaannetki.