Pildistamisega tegin algust umbes neli aastat tagasi. Sõrve linnujaamas sai palju käidud ja seetõttu olen praeguseni jäänudki linde pildistama. Tänu liikide rohkusele on avastamisväärset palju.
Eelmine lumerohke talv oli hea kotkaste pildistamiseks. Mereäärse varje ette sai regulaarselt sööta panema hakatud. Ei läinudki kaua, kui kotkad olid juba sagedased külalised. Üks esimesi märkimisväärt kotkaid oli Soome päritolu Hilkka, kelle rändeteed sai jälgida satelliitsaatja abil. Tänavune soe talv ei ole Soome noori kotkaid veel rändele ajanud.
Postri pilt sündis aga küllaltki juhuslikult, sest kevad oli saabumas ja lumi sulamas. Juhuslikult kuulsin ühest surnud hülgepojast, kes sai toimetatud varje ette. Järgmine päev mõtlesin pikalt, kas minna varjesse passima või mitte. Paksu udu tõttu kavatsesin juba kogu päevale kriipsu peale tõmmata, kuid seadsin ikkagi sammud varje poole.
Olles mõni aeg istunud, märkasin kaugemal kivil mingisugust tumedat kogu. Ohhoo, oodatud külaline oli kohal! Mõnda aega jälgis ta kogu tegevust eemalt. Vareste kärme tegutsemine ei andnud talle rahu ja nii oligi hülgesööja kohal. Veetsin temaga koos natuke üle tunni, kus kotkas pakkus võimalusi jäädvustada end mitmel moel. See oli ka viimane päev, mil sai kotkast pildile talletatud.
Kasutatud tehnika: Canon EOS 400D + Canon EF 100–400 F/4,5–5,6 L IS USM ja varje.

Ainar Unus