LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD. JUHEND KAITSEALADE VALITSEJATELE
Toimetanud Robert Wild ja Christopher McLeod, eestikeelse väljaande toimetanud Ahto Kaasik, tõlkinud Antenna Translations OÜ ja Anna-Liisa Lutsar. Taarausuliste ja maausuliste maavalla koda, 2011. 106 lk.

See on rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühma ja UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär” koostöös valminud väljaanne, mis on ilmunud maailma kaitsealade komisjoni kaitsealade hea tava suuniste sarja 16. raamatuna. Seega on tegemist rahvusvaheliselt heaks kiidetud pühapaikade haldamise põhimõtetega, mis peaksid juurduma Eesti looduskaitsesse ning aitama kaitsta maastikke ja elurikkust.
Eesti on looduslike pühapaikade rohkuse ja seotud vaimse pärandi elujõulisuse poolest Euroopas ainulaadne. Tüüpilised pühapaigad on hiied, pühad kivid ja pühad puud, aga ka ristipuud, pühad veed jm. Eesti looduslike pühapaikade olemuse ja tähtsuse võtab hästi kokku Ahto Kaasiku kirjutatud peatükk raamatu algusosas.
Juhend ise on eelkõige kaitsekorralduslik suunis keskkonnaametnikele ja -töötajatele, kes kavandavad ja korraldavad looduskaitse all olevate pühapaikadega seotud tegevust alates riiklikust poliitikast kuni tegelike hooldustöödeni. Vaadeldud on planeerimist, kaasamist, kasutamist, teabelevikut ja õiguslikke võimalusi.
Lisamaterjalidena on raamatus arvukalt juhtumiuuringuid üle kogu maailma ning hulk näited maailma eri praktikate kohta, näiteks koostatud deklaratsioonidest, resolutsioonidest ja avaldustest. Raamat on kättesaadav ka digikujul aadressil www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf.


METEOROLOOGIA
Milvi Jürissaar
2. täiendatud trükk. Eesti lennuakadeemia, 2011. 245 lk.

Kõvas köites ja A4-formaadis raamat on väga hea õppevahend meteoroloogiahuvilistele, eelkõige aga kutselistele lenduritele, lennujuhtidele, ka amatöörpilootidele ja purilenduritele.
Võrreldes varasema, 1998. aasta trükiga on sellesse lisatud rohkesti uut materjali, näiteks on aja jooksul muudetud lennundusmeteoroloogias kasutatavaid koode ja sünoptiliste kaartide koostamise eeskirju.
Raamatus on palju fotosid ja skeeme ning kordamisküsimused, mis hõlbustavad õppimist. Muu hulgas leiab õpikust mitme meteoroloogiatermini inglis- ja venekeelsed vasted. Raamatu lisade hulgas on ka põhjalik mõistete eesti-inglise sõnastik.
Üsna põhjalikult on õpikus esitatud ülevaade kohalikest tuultest: neid on vaja hästi tunda, et vältida ebameeldivusi (nt. „doktor”, „tšinukk”, „afgaanlane”, „taku”, „pullisilma pagi”, „bohorok” jne.). Peale omapäraste tuulenimetuste võiksid paljudele huvi pakkuda ka trükise kaks viimast peatükki: neis on selgitatud lennusõitusid ohustavaid ning ebatavalisi ilmastikunähtusi.



TARTU TÄHETORNI KALENDER 2012. AASTAKS. LXXXVIII AASTAKÄIK
Koostanud-toimetanud Elmo Tempel, Mare Ruusalepp, Enn Saar, Laurits Leedjärv, arvutanud Alar Puss. Tartu observatoorium. 98 lk.

Kogumik sisaldab kalendaariumi ja artiklid. Kalendaariumi on seekord laiendatud: peale Kuu ja Päikese andmestiku leiab siit ka teavet Jupiteri kaaslaste varjutuste, planeetide ja Pluuto ning heledamate tähtede kohta. Artiklites antakse ülevaade esimese Linnutee-välise supernoova avastamisest ja „nobelleeritud supernoovadest”, Tõravere 1,5 m teleskoobi ja 200 mm refraktori noorenduskuurist, Sänna taevarajast, astronoomiahuviliste kokkutulekust, maajade kalendrist ja maailmalõpust – sel puhul soovitatakse 12. detsembril maajade kombel käitujaile maha pidada üks eriti kõva pidu.


GEO 3: GEOGRAAFIAÕPIK PÕHIKOOLILE
Koostanud Lea Koppel, Ülle Liiber ja Vaike Rootsmaa. Studium, 2011. 95 lk.

Põhikooli 8. klassile koostatud õpik on järg Geo 1 ja Geo 2 õpikule ning käsitleb maailma loodusvööndeid.
Õppematerjali sisu, ülesehituse ja kujunduse põhimõtted püüavad igati järgida uue õppekava eesmärke. Seetõttu on tähelepanu all õpilase uurimisoskuste arendamine, teemade käsitluses on rõhutatud arusaamist olulisematest loodusnähtustest ning käsitletud inimtegevuse võimalusi eri loodusvööndites, samuti keskkonnaprobleeme.
Ühtlasi on raamatus palju huvitavaid ja pilkuköitvaid fotosid, selgitavaid jooniseid ja kaarte ning toodud põnevaid fakte. Õpiku tekst on väga heas ja lihtsas eesti keeles, meeldiv on leida võõrapäraste kohanimede hääldussoovitusi.
Iga osa lõpus leiab peale kordamisküsimuste ka kokkuvõtte, kus on esitatud kõige olulisemad aspektid käsitletud teema kohta.
Kuigi õpik on kujunduse poolest kohati ehk liiga „rahutu”, jätab see üldiselt väga atraktiivse ja meeldiva mulje, sellest õppevahendist peaks igaühel olema hea ja huvitav õppida.