|
 |
Eesti Loodus 2012/02 | SISUKORD
| Tööjuhend EL 2012/02 |
|
Milliste suuskadega minna matkale? |
| Suusamatkaga on üldiselt tegu siis, kui liigutakse väljaspool hooldatud suusaradu. Loomulikult võimaldab kümnete kilomeetrite pikkune ette aetud radadevõrk samuti paraja matka teha, aga loodus ja uued põnevad paigad jäävad nõnda avastamata. |
|
| Intervjuu EL 2012/02 |
|
Eesti nimega Soome tüdruku Islandi armulugu |
| Heidi Elisabet Soosalu on sündinud 30. aprillil 1967 Soomes Joroise vallas. |
|
| Võimas valk EL 2012/02 |
|
Valk, kelle korraldusel küpseb muna ja valmib seeme |
| „Võta inimese teatavat vedelikku ja aseta see algul roiskuma suletud kõrvitsasse, seejärel neljakümneks päevaks hobuse makku, kuni see hakkab elama, liigutama ja kihisema, mida on kerge märgata. See, mis on tekkinud, pole veel sugugi inimese sarnane, ta on läbipaistev ja ilma kehata. |
|
| Lülijalgsed EL 2012/02 |
|
Herilasämblik, kaheksajalgne iludus |
| Agnes ja Enno Merivee ootamatu kohtumine suure ja eriskummalise herilasämblikuga (Argiope bruennichi) Pullapää neemel 2011. aasta suvel oli selle loo kirjutamise ajend. |
|
| EL küsib EL 2012/02 |
|
Kuidas aitavad lauamängud edendada loodusharidust? |
| Mäng ja mängulisus on õppimisel järjest rohkem poolehoidu võitev suund terves maailmas. Mõeldes, kui haaravad üldse on mängud – arvutimängud, rollimängud, kaardimängud või lauamängud –, võiks küsida: miks see nii on, miks mängud toimivad? |
Kes ja miks pälvis möödunud aasta tegude eest keskkonnateo auhinna? Kes sai keskkonnakirve? |
| Eesti keskkonnaühenduste koja (EKO) liikmed valivad igal aastal keskkonnateo ja keskkonnakirve tiitli väärilisi isikuid. Lõplikud kandidaadid selguvad kõigi üheksa EKO liikmesorganisatsiooni hääletusel, kus iga organisatsioon esitab omakeskis läbi arutatud seisukoha. |
|
| Sõnumid EL 2012/02 |
|
Eesti sai Euroopast rohkesti keskkonnaraha |
| Keskkonnavaldkonnas maksti 2011. aastal rekordsumma tõuketoetusi: 116,7 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem kui 2010. |
Tartu ülikooli nõukogu esimeheks valiti Kersti Kaljulaid |
16. jaanuaril pidas oma esimese istungi Tartu ülikooli uus nõukogu, kes valis esimeheks Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaiu.
TÜ rektori professor Alar Karise sõnul on Kersti Kaljulaid nõukogu esimehe kohale hea valik, sest TÜ endise kuratooriumi liikmena on tal selge arusaam ülikooli toimimisest ja juhtimisest.
TÜ nõukogu vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest, muu hulgas teeb otsuseid laenude ja kinnisvara kohta ning võtab vastu ülikooli eelarve. |
EMÜ ja ELF teevad koostööd metsloomade meditsiini alal |
19. jaanuaril allkirjastasid Eesti maaülikooli (EMÜ) rektor Mait Klaassen ja Eestimaa looduse fondi (ELF) juhatuse esimees Jüri-Ott Salm koostöölepingu metsloomade meditsiini arendamise kohta.
„Viimased aastad on tõestanud, et metsloomade meditsiini arendamise järele on Eestis suur vajadus, napib professionaale, kes suudaksid hättasattunud metsloomi õigesti abistada, esmaabi või vajadusel ka pikemaajalist ravi anda,” kommenteeris lepingu tähtsust EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor professor Ülle Jaakma.
„Töö metsloomadega aitab saada ka ülevaadet metsloomi ohustavatest teguritest, muu hulgas inimtekkelistest põhjustest, ja haiguste levikust, mis on muutumas aktuaalsemaks näiteks seoses kliimamuutustega,” lisas ELF juhatuse esimees Jüri-Ott Salm.
Lepingu raames lisatakse metsloomade meditsiini ainekursus maaülikooli veterinaarmeditsiini õppekavasse ning EMÜ õppejõud, kraadiõppurid ja üliõpilased osalevad kõnealuse valdkonna puhul ELF-i töös, sealhulgas uuringutes ning teadustöös.
|
Chianti Classico käis eestlasi võlumas |
18. jaanuaril esitlesid Itaalia Chianti Classico veinikonsortsiumi 15 Baltikumi-turneel viibinud tootjat oma veine Tallinnas Nordic Hotel Forumis.
Chianti Classico veini tohib toota ainult väikeses samanimelises piirkonnas Toscanas ja see vein peab täitma hulga lisanõudeid. |
2014: Soome lahe aasta |
Jaanuaris jätkusid Soome keskkonnainstituudi SYKE koordineeritud ettevalmistused 2014. aastal aset leidvaks Soome lahe aastaks.
Teema-aasta juht Kai Myrberg SYKE mereuuringute keskuses ütles, et üks aasta põhisihte on oma maa otsusetegijatele välja töötada teaduspõhised soovitused merekeskkonna kohta. |
Sõjadelfiinid saadetakse Iraani? |
USA sõjavägi on treeninud rühma delfiine otsima mereveest miine. Kui loom on lõhkekeha leidnud, jätab ta selle juurde tillukese hääleallika, mis aitab sukeldujatel miini üles leida ja kahjutuks teha, et see ei saaks laevadele ohtlikuks muutuda.
Treening põhineb delfiini loodusliku sonari erakordsel võimekusel eristada inimloodud ja looduslikke objekte. |
2009. aasta „uued” liigid on arvele võetud |
| Arizona osariigi ülikooli liikide uurimise rahvusvaheline instituut (IISE ASU) avaldas 18. jaanuaril raporti, kus on kirjas, et 2009. |
Flaamid soovivad siledamaid jalgrattateid |
| Flandrias, Belgia flaamikeelses osas, on umbes 12 000 kilomeetrit omavalitsustevahelisi rattateid. Mingi osa neist on uued, paljud aga ehitatud paarkümmend aastat tagasi toonaste nõuete järgi. |
Hiina uusaasta ka margil tähistatud |
Nagu mõned muudki võõrsilt tulnud pühad ja tähtpäevad on Eestis tõsiselt juurdnud komme tähistada mitmel moel Hiina uusaastat.
Üks selle kombe avaldusi on mullu alanud margiseeria, mis täienes nüüd Aasia uue aasta esimesel päeval, 23. jaanuaril, teise postiminiatuuriga. |
Uus-Meremaa laevakatastroofi uued ohud |
Uus-Meremaa linnukaitseorganisatsioon Forest & Bird kinnitab, et Plenty lahe ranniku ümbruses tuleks teha kõik mis võimalik, et piirkonda puhastada. Mäletatavasti sõitis seal mullu oktoobris karile konteinerilaev Rena.
Naftasaaste tõttu hukkus kümneid tuhandeid linde; eriti hulluks muutus olukord pärast seda, kui laev 7. |
Häid uudiseid sumatra tiigrile |
| Indoneesia riikliku arengu planeerimise nõukogu teatel eraldab Maailmapanga asutatud maailma tiigrite taastamise programm (Global Tiger Recovery Program – GTRP) kriitiliselt ohustatud sumatra tiigri hoiuks 33 miljonit dollarit. Selle toel loodetakse liigi arvukus 2022. |
Haitil on tehtud tuhandeid fotosid üliharuldasest linnupojast |
| Tont-tormilind (Pterodroma hasitata) on globaalselt ohustatud liik, kelle pesitsusasurkonda hinnatakse tuhandele paarile; koos mereavarustel elavate isenditega arvatakse kokku olevat kuni 5000 lindu. Kuni eelmise aastani oli teada vaid kaks varasemat pesitsuspaika, mõlemad Haiti saarel: üks Dominikaani, teine Haiti poolel. |
|
| Viktoriin EL 2012/02 |
|
Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” |
Eesti Looduse viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” on teadusaasta üritus, millega soovime juhtida tähelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti Eesti looduse tundmisele.
Viktoriinisari on mõeldud 4.–12. |
|
| Aasta puu EL 2012/02 |
|
Meie igapäevane õunapuu |
| Õunapuu on põhjapoolkera parasvöötme kõige vähenõudlikum, laiema levikuga ja enim kasvatatud viljapuu. Meie looduslik liik mets-õunapuu on siin kasvanud vähemalt viis tuhat aastat, kultuurtaime aed-õunapuu ajalugu Eestis ulatub 800 aastani. |
|
| In memoriam EL 2012/02 |
|
Johannes Piiper |
| 11. november 1924 – 2. |
Arnold Pukk |
| 20. september 1930 – 5. |
|
| Maailma loodus EL 2012/02 |
|
Iilekstammed Alpides |
| Esimest korda nägin iilekstamme 2007. aastal Edela-Kuramaal. |
|
| Matkarada EL 2012/02 |
|
Tõnu Jürgensoniga Koiva männikutesse |
| Eesti on omapärane maa. Selle loodust, kauneid naisi, kultuuri ja muudki on paljud ülistanud. |
|
| Poster EL 2012/02 |
|
Surnud hülge uus elu |
| Pildistamisega tegin algust umbes neli aastat tagasi. Sõrve linnujaamas sai palju käidud ja seetõttu olen praeguseni jäänudki linde pildistama. |
|
| Looduskaitse ja riik EL 2012/02 |
|
RMK looduskaitsetööde korraldaja rollis |
| RMK-st on viimastel aastatel kujunenud suurim looduskaitseorganisatsioon Eestis. 17% RMK hallatavast metsamaast on rangelt kaitstavad alad ning sama palju metsamaad kuulub kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvöönditesse. |
|
| Linnud EL 2012/02 |
|
Armastatud ja vihatud koduvarblane |
| Maismaal kõige laiemalt levinud loomaliigiks võib ilmselt pidada inimest. See ei tähenda aga kaugeltki, et oleme ainsad seiklushimulised ja kohanemisvõimelised loomad: koos meiega on peaaegu kõikjale levinud teisigi. |
|
| Veebivalvur EL 2012/02 |
|
Milleks meile maailma lumepäev? |
| Seda võib huviline uurida võrgulehelt world-snow-day.com. Esimese maailma lumepäeva (World Snow Day) korraldas rahvusvaheline suusaspordi föderatsioon FIS ja see kasvas välja FIS-i 2007. |
Tülliaasta avas koduleht |
| Eesti ornitoloogiaühing on 2012. aasta linnuks valinud tüllid. |
Linnuvaatleja jahib aastarekordit |
Sel aastal tasub linnuhuvilisel aeg-ajalt kiigata võrgupaika www.linnuvaatleja.ee: see on Margus Otsa linnuvaatlemise veebipäevik.
Ots on seadnud sihi leida 2012. aasta jooksul Eestis võimalikult palju linnuliike ja linnuvaatleja lehel saabki jälgida, kuidas vaadeldud liikide nimekiri edeneb, aga ka seda, mis üldse Eesti linnumaailmas sünnib. |
Kust saab näha Vikipeedia võistluste tulemusi |
| Oleme Eesti Looduseski kirjutanud Vikipeedia võistlustest HELP2 ja ELAV (vt. näiteks seekordse numbri lk. |
|
| Kroonika EL 2012/02 |
|
Algas võistlus „Looduse aasta foto 2012” |
| 19. jaanuaril kuulutati Estonia kontserdisaalis Villu Veski juubelikontserdil pidulikult välja fotovõistlus „Looduse aasta foto 2012”. |
RMK asub taastama Eesti liigirikkaimat metsaparki Sangastes |
Riigimetsa majandamise keskus alustas jaanuaris rekonstrueerimistöid Sangaste metsapargis, et avada vaateid ja muuta nähtavamaks pargi dendroloogilised väärtused. Projekti rahastab Euroopa regionaalarengu fond 35 000 euroga.
RMK kaitsekorraldusspetsialisti Kaupo Kohvi sõnul tuleb tänavu suuremate töödena raiuda võsast välja Sangaste metsapargi südame, Luise tiigi ümbrus ning kujundada avatumaks kasutatavate radadega külgnev mets. |
Baeri majas sai näha Guara Muuga ja Vambola Maavara loomingut |
Tartu Baeri maja energiline näitustekorraldaja Vaike Hang seadis aastavahetusnäituse kokku kunagise zooloogia ja botaanika instituudi andekate kunstnike, 1925. aastal sündinud Guara Muuga ja Vambola Maavara (1928–1999) mitmekülgsest loomingust.
Näha sai näiteks Guara Muuga monotüüpiatehnikas loodud jõulu-, uusaasta- ja muid õnnitluskaarte. |
Hiina uus aasta tõi linnadesse jäätaiesed |
Nagu viimastel aastatel kombeks, tähistati Eestiski Hiina uue aasta saabumist.
Tallinnas oli 23. jaanuari õhtul värvikas karneval Kadrioru pargis, kavas oli Pekingi kultuurimeistrite esinemine ja ilutulestik. |
Tartus seletati „Tulnukate lugusid” |
Tartlasi nädalast nädalasse rohkete keskkonnaharidusüritustega rõõmustav keskkonnahariduskeskus näitas kolm nädalat enne ja kolm pärast talvist koolivaheaega näitust „Tulnukate lood”.
Sealt sai teada, kes on võõrliigid ja miks neist on vaja rääkida, kuidas edukamad tulnukad uusi elualasid vallutavad, millised liigid kuuluvad maailma saja kõige ohtlikuma invasiivi hulka jm. Lähemalt tutvustati kähriku, karuputke, mingi, rändroti, rändkarbi ja mõne teise liigi lugu. |
Letipea kaitseala sai kahekümneseks |
30. jaanuaril täitus 20 aastat Letipea kaitseala loomisest.
Kaitseala loodi aastal 1992 kolme ööpäevaga allakirjutanu ettepanekul linnukaitsealana. |
Talvine aialinnuvaatlus „Talv 2012” |
| Kolmandat talve kutsus Eesti ornitoloogiaühing linnusõpru vaatlema aias linde, seekord 28. ja 29. |
|
| Toimetaja veerg EL 2012/02 |
|
Vanaema ja põder õunapuu otsas koos |
| Aasta puu on Eesti Loodus välja kuulutanud juba 17. korda. |
|
| Raamatututvustus EL 2012/02 |
|
Uusi raamatuid |
LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD. JUHEND KAITSEALADE VALITSEJATELE
Toimetanud Robert Wild ja Christopher McLeod, eestikeelse väljaande toimetanud Ahto Kaasik, tõlkinud Antenna Translations OÜ ja Anna-Liisa Lutsar. |
|
| Vikipeedia fotovõistlus EL 2012/02 |
|
Kuhu koguda häid Eesti looduse pilte? |
| Eelmise aasta lõpus korraldatud teine heade Eesti looduse piltide kogumise aktsioon ehk HELP 2 püüdis saada Vikipeedia tekstiosa kõrvale pilte, et pisutki täita seda tühimikku, mis haigutab mahuka tekstiosa ja tagasihoidliku fotopanga vahel. Ilus mitmekesine Eesti loodus väärib tähelepanu ning kirjatöid. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
